2-14-10191/39 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 2-14-10191

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 9. märts 2020, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-10191 Tsiviilasi Axxxxx Sxxxx kohustustest vabastamise menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad võlgnik: Axxxxx Sxxxxx- pankrotis, isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post usaldusisik Axxxxx Rxxx- elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx võlausaldaja I: Bigbank AS – e-post menetlused@bigbank.ee. võlausaldaja II: kohtutäitur Aive Kolsar – aivekolsar.buroo@taitur.just.ee. võlausadlaja III: Eesti Energia AS – e-post info@energia.ee võlausaldaja IV: Julianus Inkasso OÜ – e-post inkasso@julianus.ee. võlausaldaja V: Aktiva Finants OÜ – e-post ylar@julianus.ee. Menetlustoiming võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamine Kohtuistungi aeg 26.02.2020

RESOLUTSIOON

1. Vabastada Axxxxx Sxxxx (ik xxxxxxxxxxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

2 Pankrotivõlausaldajate nõuded Axxxxx Sxxxx vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. 2. Lõpetada Axxxxx Sxxxxxkohustustest vabastamise menetlus. 3. Vabastada Axxxxx Rxxxusaldusisiku kohustustest Axxxxx Sxxxx kohustustest vabastamise menetluses. 4. Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade Axxxxx xxxxxxkohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tartu Maakohtu 17.04.2014 määrusega kuulutas kohus välja Axxxxx Sxxxx pankroti. Tartu Maakohtu 03.02.2015 määrusega kinnitati Axxxxx xxxxx pankrotimenetluses lõpparuanne, lõpetati pankrotimenetlus ning algatati AxxxxxxSxxxxxsuhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Axxxxx Sxxxx kohustustest vabastamise menetluses nimetati usaldusisikuks Axxxxx Rxx, keda kohustati esitama kohtule aruandeid iga aasta 1. augustil ja 1. veebruaril ning tegema väljamakseid iga aasta 10. jaanuaril. Axxxxx Sxxxx täitmata jäänud kohustused moodustasid 03.02.2015 seisuga 9 131,77 eurot. 2. Usaldusisik on esitanud aruandeid 28.07.2015, 27.01.2016, 31.07.2016, 30.01.2017, 31.07.2017, 31.01.2018, 31.07.2018, 31.01.2019, 31.07.2019, 31.01.2020. Aruannete kohaselt on võlgnik viie aasta jooksul rahuldanud võlausaldajate nõudeid 3054,09 eurot ulatuses, mis teeb 33,44% pankrotimenetluses täitmata jäänud nõuetest. 3. Axxxxx Sxxxx esitas kohtule 31.01.2020 taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. 4. Kohus saatis 12.02.2020 võlausaldajatele päringu Axxxxx Sxxxx kohustustest vabastamise taotluse osas seisukoha saamiseks. Seisukoha esitas ainult üks võlausaldaja – Bigbank AS. Bigbank toob oma seisukohas välja järgneva: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium on 15.09.2017 tsiviilasja nr 2-11-6039 kohtumääruse punktis 13.1 jõudnud seisukohale, et „võlgniku vabastamine tema kohustustest riivab olulisel määral võlausaldajate õigusi, sest tulenevalt PankrS § 176 lg-st 1 lõpeb nende õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmist (arvestades eranditega PankrS § 176 lg-s 2 ja § 177 lg-s 1). Kohustustest vabastamise menetlus moodustab osa pankrotimenetlusest ja järgib seega PankrS §-s 2 märgitud eesmärke, sh rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel“.

3 Võlausaldaja soovib pöörata tähelepanu asjaolule, et alates kohustustest vabastamise menetlusest on võlgnik tasunud oma nõudest ca 33%. Arvesse tuleb võtta, et kohustustest vabastamise eelduseks on see, et nõue oleks täidetud arvestatavas ulatuses (erialakirjanduses viidatud nõude tasumine vähemalt 50%) ning menetluse lõpetamine võlgniku suhtes soodsa otsusega riivab antud juhul võlausaldaja õigusi. Ülaltoodust arvesse võttes on võlausaldaja seisukohal, et on nõus sellega, et kohustustest vabastamise üle otsustab kohus vastavalt oma siseveendumusele. 5. 26.02.2020 toimus Axxxxx Sxxxx kohustustest vabastamine menetluses kohtuistung. Istungil oli arutamisel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine. Istungil osales ka usaldusisik.

KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine 1. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 2. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 3. Tartu Maakohtu 03.02.2015 määrusega algatati Axxxxx Sxxxx suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Viis aastat kohustustest vabastamise menetluse algatamisest täitus 21.02.2020. Axxxxx Sxxxx on taotlenud kohustustest vabastamist ja menetluse lõpetamist. 4. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 5. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust, võlgniku poolt avaldatust, võlausaldajate seisukohtadest ning võlgniku selgitustest. 6. Kohus on Axxxxx xxxxx taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4). 7. PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Axxxxx Sxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 8. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8.1. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmetel on võlgnik töötanud menetluse kestel erinevatel töökohtadel, aruannete kohaselt 2017. aprillis ka kahel kohal korraga. Võlgnik on olnud ka töötu, kuid võtnud ennast Töötukassas töötuna arvele, samas see periood ei ole olnud pikk – võlgnik on enamuse ajast olnud tööga hõivatud. Käesoleval ajal on võlgnik kodune (lapsehoolduspuhkus). Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lõikes 1 sätestatud kohustust.

4 8.2. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust. Kohtule on usaldusisiku poolt kõik aruanded esitatud tähtaega järgides. Aruandele on lisatud vajalikud andmed. Kohtule ei ole teada, et võlgnik ei oleks usaldusisikule infot andnud. 8.3. PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgnik on võlausaldajate nõudeid rahuldanud 3054,09 eurot ulatuses. Võlgnik on seda teinud oma mittearestitavast sissetulekust. TMS § 132 lg 1 ning 2 järgi ei oleks saanud kinnipidamisi teha. Võlgnikul on neli last ning tema sissetulek ei ületanud seaduses sätestatud miinimumi terve menetluse jooksul. Lisaks oli võlgnikul ka sissetulekuid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg-tes 3-5 sätestatud kohustust. Võlgnik on näidanud oma tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid tehes seda oma mittearestitavast sissetulekust. Seoses võlausaldaja Bigbank poolt välja tooduga peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Seaduse kohaselt peab võlausaldajate nõuded olema rahuldatud arvestatavas ulatuses, kui kohus kaalub võlgniku vabastamist kolme aasta möödumisel, kuid enne viit aastat. Kui kohustustest vabastamist otsustakse viie aasta möödumisel, siis ei ole nõuete rahuldamine arvestatavas ulatuses vabastamise eelduseks. Viie aasta möödumisel võib kohus vabastada võlgniku olenemata sellest, kas nõuded on arvestatavas ulatuses rahuldatud või mitte. Sellisel juhul kaalub kohus võlgniku kohustustest vabastamist peamiselt PankrS § 173 ja § 175 lg.2 p.1,2 nõuete täitmise alusel. 8.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust. 8.5. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused. 9. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks. 10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puuduvad alused jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Kohus leiab, et Axxxxx Sxxxx tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 11. Võlgnik on oma kohustusi eelneva viie aasta jooksul täitnud ning kohus on seisukohal, et menetluse edasine pikendamine ei ole põhjendatud.

5 Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 12. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Axxxxx Sxxxxxpankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Axxxxx Sxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 13. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Axxxxx Rxxxon kohtule 31.01.2020 esitanud PankrS § 172 lg 4 toodud aruande. Kuna kohus lõpetab Axxxxx xxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Axxxxx Rxx vabastada usaldusisiku kohustustest AxxxxxSxxxxxkohustustest vabastamise menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ü. Raag