1-19-3377/32 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 1-19-3377 Otsuse kuupäev 9. 2020 märts Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Paavo Randma Kohtuasi Kriminaalasi S 121 2 p 2 I.K süüdistuses Kar § lg järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 9. oktoobri 2019. otsus a Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.K kaitsja vandeadvokaat Viktor Turkin, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Prokuratuur, esindaja Ringkonnaprokuratuuri Lääne ringkonna Merry Tiitus prokurör Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

12. veebruar 2020, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1.

7. august 2019. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 9. oktoobri Tühistada Pärnu Maakohtu i 2019. S 121 lg 2 p

a otsus osas, millega I.K tunnistati süüdi Kar §

2 järgi.

2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega tunnistada I.K süüdi KarS § 121 lg 1 järgi.

3. Muus osas j

- ja ringkonnakohtu otsus muutmata. ätta maa

4. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. I.K-d süüdistatakse karistusseadustiku ( §

2 järgi selles, et ta lõi KarS) 121

2 p lg

29. oktoobril 2018 endist abikaasat A. A-d tahtlikult käega vastu pead. Süüdistatav hoidis käes võtmekimpu ja tabas kannatanu vasakut meelekohta, põhjustades kannatanule marrastuse. 2.

7. augusti 2019. a otsuse tunnista

Pärnu Maakohtu ga ti I.K lühimenetluses süüdi KarS 121 lg 2 p teda karista rahalise karistusega 1314 eurot. Kriminaalmenetluse §

2 järgi ja ti seadustiku (KrMS) 238 lg s.o §

2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra,

876 euroni. KarS 7 e, kui § 3 alusel määras kohus, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisel I.K

ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja Marko Woronowicz, kes taotles I.K otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 9. oktoobri 2019.

a otsusega jäeti kaitsja apellatsioon rahuldamata.

4.1. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei eksinud T on hinnatud tõendite hindamisel. õendeid kogumis ja veenvalt põhjendatud, miks tuleb süüteo toimepanemine tõendatuks lugeda. Süüdimõistev otsus tugineb ka , milleks on kannatanu ütlustele kui otsesele tõendile ja kaudsetele tõenditele tunnistajate ütlus , asitõendi vaatlus protokoll ja Pärnu Haigla ambulatoor üüdistatava ed e ne epikriis. S ütlused luges kohus põhjendatult ebausaldusväärseks ega maa arvestanud neid otsuse tegemisel.

1-19-3377

2(3) 4.2.

I.K versioon toimunust ei leidnud kinnitust. hestki ist ei , et kannatanu Ü tõend nähtu oleks süüdistatavat rünnanud. Järelikult pole põhjust rääkida hädakaitseseisundist, nagu ka kõrvaldamata kahtl tõlgendada süüdistatava kasuks. usest, mida tulnuks

4.3. aakohus eksis

Kolleegium märkis, et m I.K-le mõistetud rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutamisel, lugedes tema kes eurot. KarS 44 lg kmiseks päevasissetulekuks 7,30 §

2 näeb ette, et miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Järelikult ei sellest väiksemat päevamäära

tohtinud

kohaldada. Kuna ringkonnakohus arutas kriminaalasja kaitsja kaebuse alusel, ei saanud ta süüdistatava olukorda raskendada ega eksimust kõrvaldada. maakohtu seda

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 5. I.K kaitsja vandeadvokaat Viktor Turkin esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles taotleb maaja ringkonn akohtu otsuse tühistamist ja I.K õigeksmõistmist. Kaitsja märgib lühidalt järgmist.

5.1. Kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajad ei näinud löömist pealt, vaid kuulsid sellest kannatanult. Arvestades kannatanu vigastuse iseloomu, ei saanud olla tahtlik.

löök I.K võis rüseluse käigus kannatanut võtmega Ainuüksi kogemata riivata. kannatanu vigastus ei anna alust jaatada tahtliku süüteo toimepanemist. Kar § 21 eeldab tahtlikku tegu, prokuratuur lisas sõna „tahtlikult“ S 1 süüdistusse aga vaid päev enne kohtuistungit.

5.2. Kannatanu alustas tõuklemist järgnes süüdistatava spontaanne kätega vehkimine , millele

selleks seega , tema , et mitte tasakaalu kaotada. Süüdistatav oli hädakaitseseisundis süüd kinnitavaid objektiiv i se d tõende ei ole. id Pole tuvastatud, kuidas purunes võtmekimbu küljes olnud autopult – kas löögist vastu kannatanu pead või asfaldile kukkumisest. Ringkonnakohus ei ole otsuses nendele küsimustele tähelepanu pööranud. Kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks ja

tuleb

I.K tuleb

a. õigeks mõist 6. Kassatsioonivastuses leiab prokurör, et maaja ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Otsus e tegemisel on lisaks kannatanu ütlustele tuginetud t ka tunnistajate ütlustele. Peale süüdistatava ebausaldusväärsete ütluste ei kinnita ükski tõend hädakaitseseisundi esinemist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. T kassatsiooni õendite hindamist ja kohtuotsuste põhjendamist puudutavad väited on ainetud. Kohtud on nud käsitle tõendite usaldusväärsust piisava põhjalikkusega ning tuvastanud faktilised asjaolud arusaadavalt ja jälgitavalt. tõenditele Taotledes pelgalt teistsuguse hinnangu andmist, vaidlustatakse kassatsioonis maaja ringkonnakohtu tuvastatud faktilisi asjaolusid. KrMS 363 lg § kohaselt ei või Riigikohus aga faktilisi asjaolusid tuvastada. Seetõttu ei anna kassatsiooni väited alust vaidlustatud otsust . e tühistamiseks 8. Siiski on

. Nimelt on

kohtud kohaldanud materiaalõigust vääralt I.K tunnistatud süüdi KarS 121

2 p 2 § lg järgi, mis näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähi või sõltuvussuhtes. Maa -

- ja ringkonnakohus leidsid, et kuna kannatanu oli I.K endine abikaasa, oli tegemist lähisuhtes toime pandud kuriteoga. Riigikohus

ja selgitab KrMS 360 sellise käsitlusega ei nõustu §

2 3 alusel lg kassatsiooniväliselt järgmist. 9. KarS 121 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt § ei määratle lähisuhte mõistet. teiste sea seletuskirjas KarS 121 kontekstis peetakse duste muutmise seaduse eelnõu t nähtub, et § lähisuh kahe või rohkema inimese vahelist pere , põlvnevus , hõimlus või te all silmas -, sugulus- - - armastussuhet, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta. ähisuhtele on iseloomulik L hoolitsus, usaldus, turvalisus, emotsionaalne tugi ning omavaheline tundeseotus, sh pere- - , sõprus , paarija armastussuhted. (554 SE, Riigikogu XII koosseis.) 10. Eeltoodu tulenevalt ei saa t tuvastamisel piirduda pelgalt suhte vormiliste tunnuste st lähisuh e sedastamisega, ehk siis lähisuhte jaatamiseks ei pruugi piisa ta üksnes pere-, sugulus-, põlvnevusvms suhte kui fakti tuvastamise . st Viimasest tähtsam on sisuline ühiseluline side inimeste vahel, mis võib, kuid alati ei pruugi hõlmata ka laste kasvatamist, ühist majapidamist jmt. Oluline on tegelik sotsiaalne ja enamasti ka emotsionaalne side isikute vahel, mis tugineb nt vastutuse jagamisele, üksteisele

1-19-3377

3(3) toetumisele ning usaldusele. L loob ja kindlustab suhtepoolt sotsiaalset turvatunnet. ähisuhe e Kolleegium on seisukohal, et vaid se sellisele etõttu on õigustatud suhtele täiendava karistusõigusliku kaitse andmine, kehtestades raskema sanktsiooni. 11. Maakohus , et kannatanu on endine abikaasa s kohus, et tegu tõdes I.K . Sellest järelda pandi toime tuleb kvalifitseerida KarS 121

2 p 2 Kolleegiumi hinnangul ei lähisuhtes ja § lg järgi. võimalda aga varasema abielu või kooselu fakt iseenesest sellise järelduse tegemist. Pigem vastupidi

– abielu või kooselu on lõppenud, lähtuda eeldusest, et lõppenud on ka kui tegelikkuses tuleks lähisuhe öön , et mõningatel juhtudel võib lähisuhe jätkuda ka pärast lahkuminekut . M des , tuleb see aga tuvastada. konkreetseid asjaolusid arvesse võttes igal üksikjuhtumil 12. Praeguses asja tegid kohtud kindlaks, et kooselu l s ligi kuus s süüdistatava ja kannatanu õppe aastat enne kuriteosündmust ja kannatanu elab juba üle aasta uue elukaaslasega. Samuti tehti kindlaks, et kannatanul ja süüdistataval on ühised lapsed, kes elavad ema juures ning et teo toimepanemise ajal vaidlesid kannatanu ja süüdistatav ühisvara jagamise üle kannatanu ja süüdistatava

. Muud omavahelist nud. Kolleegium

seotust kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditest ei nähtu märgib, et t praeguses asjas ka kannatanu ja üksnes ühiste laste ja ühisvara olemasolu ei ole piisav, e rääkida süüdistatava lähisuhtest Kar § tähenduses süüditunnistamisel Kar § S 121

2 p 2 lg .

I.K S 121 lg 2 p 2 seega . järgi on kohtud kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust 13. KrMS 360 §

2 3 alusel lg väljub kolleegium kassatsiooni piiridest, tühistab maaja ringkonnakohtu otsuse I.K süüditunnistamises KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja tunnistab ta süüdi KarS 121 lg

§

1 järgi. 14. Eeltoodu ei tingi karistuse kergendamist. rahaline Maakohtu otsusega mõisteti I.K-le karistus 180 päevamäära, s.o 131 t, mida vähendati KrM § alusel ühe kolmandiku

4 euro S 238 lg võrra 876 euroni. KarS 44 § lg 1 järgi võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Järelikult jääb kohaldatud karistusmäär alla sanktsiooni keskmise. Arvestades ka seda, et maakohus võttis karistuse mõistmisel ekslikult aluseks miinimumpäevamäärast väiksema päevamäära, süü suurusele ka teo vastab kohaldatud karistus

I.K ümberkvalifitseerimise korral. ajadust karistuse vähendamiseks seetõttu V ei ole. 15. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 361 lg p- 7

362 p- 1 § st ja § st , tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu 7. augusti 2019. a otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu

9. oktoobri 2019. a otsuse I.K süüditunnistamises KarS 121 lg 2 p §

2 järgi. Kolleegium teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tunnistab I.K süüdi KarS §

121 lg 1 järgi. Muus osas jääb maaja ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

(allkirjastatud digitaalselt)