1-20-983/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 09.03.2020 Tallinn

Kriminaalasja number 1-20-983 (19231602913 ) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Kohtuistungi tõlk

Maive Aun Julia Zautina Kriminaalasi H.T süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §

199 lg 2 p 7,

9 -

§ 25 lg 2 järgi lühimenetluses

Abiprokurör Anna-

Maria Rahamägi Süüdistatav H.T isikukood: XXX; kodakondsus: EV; emakeel: vene keel;

elukoht: xxxx viibib vahi all Tallinna Vanglas ; käesoleval hetkel ; põhiharidus; töökoht ametlik töökoht puudub, : on xxxx; varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati :

- Harju Maakohtu 03.05.2019 otsusega nr 1-19-3571 KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses liitkaristusena 4 kuud ja 7 päeva vangistust. Karistus täidetud 09.09.2019. Väärteokorras karistatud 12- l korral. KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinnipeetud 11.12.2019, alates 13.12.2019 kohaldatud tõkendit vahistamine.

Kaitsja Alar Neiland RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, §

180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s:

1. Süüdi mõista H.T KarS §

199 lg 2 p 7, 9 -§ 25 lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 8 (kaheksa) . kuud

2. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. H.T-l tuleb ära kanda 5 (viie) kuu ja 10 (kümne) päeva pikkune vangistus. 3. poolt eelvangistuses KarS § 68 lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka H.T viibitud aeg ning lugeda karistusaja alguseks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o

11.12.2019. 4. kohaldat peale kohtuotsuse H.T-le ud tõkend vahistamine tühistada jõustumist või karistuse ärakandmist.

5. Välja mõista H.T-lt

sundraha 876,00 eurot ning kaitsjatasu summas 187,

68 eurot. Kaitsjatasu summas 32,40 eurot jätta riigi kanda. Menetluskulud kokku 1063,68 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena mitte vähem kui 88,64 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis 01700017002872300 või EE4 Luminor pangas, märkides selgitusena „H.T, 1 983, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 6. : Asitõendid -

4 CD plaati videosalvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures- KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kohtu selgitus: Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse.

Esitatud süüdistus:

H.T süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes süstemaatiliselt paneb toime vargusi (viimati Harju Maakohtu 03.05.2019 otsusega nr 1-19-3571), uuesti 27.11.2019 kella 10.05 paiku võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil koos V Jiga Tallinnas aadressil Toompuiestee 37 asuvast Balti jaama Selver kauplusest Selver AS-ile kuuluva purgiõlle paki õlut Karl Friedrich kogumaksumusega 8,59 eurot (sh pant 6 × 0,10 eurosenti), mille H.T pani koos V J V J iga viimase seljakotti. Seejärel möödus kaubaga kaupluse kassaliinist, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Vargus jäi H.T poolt lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjusel, sest peeti kaubaga kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Kaup on rikkumata kujul V J kauplusele tagastatud.

Samuti tema, 27.11.2019 kella 10.17 ajal Tallinnas Toompuiestee 37 asuvast Balti jaama Selver kauplusest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil alkoholiosakonnast Selver AS-ile kuuluva 2-liitrise pudeli õlut Selveri Kange maksumusega 3,59 eurot, mille ta pani oma jope põue ning möödus kassaliinist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi H.T poolt lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjusel, sest ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Kaup on rikkumata kujul kauplusele tagastatud.

Samuti tema, 09.12.2019 kella 14.45 ajal Tallinnas Tööstuse 103 asunud Rimi Eesti Food AS kaupluse Tööstuse Rimi super müügisaalis võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügiriiulilt ja pani endal kaasas olnud kotti pudeli Grand Gavalier Brandy 0,5l maksumusega 11,99 eurot ning möödus kella 14.49 paiku kaupluse kassaliinist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi H.T poolt lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjusel, sest ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele.

Samuti tema, 11.12.2019 kella 11.01 ajal Tallinnas Kopli 1 asuvast Falcon Japan OÜ-le kuuluvast Tokumaru Balti Jaama turu söögikohast võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil letilt Falcon Japan OÜ le kuuluva ühe sushi „Philadelphia maki“ karbi maksumusega 8,20 eurot, - millega lahkus söögikohast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi H.T poolt lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjusel, sest ta peeti kinni turvateenistuse poolt. Kaup on rikkumata kujul

tagastatud söögikohale.

Seega pani H.T oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 pde 7 ja 9 - a kuriteo. § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritav

Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid: 27.11.2019 episood

- Selver AS avaldus lisaga ( k. 3-4); tl

- Tunnistaja A a k 5) i ütlused (tl ; - vaatlusprotokoll fototabeliga ( k 8-12); Asitõendi tl

- Kahtlustatav V J k 29-31, 32-33); a ütlused (tl - ( k 59-61). Kahtlustatava H.T ütlused tl

27.11.2019 episood

- Selver AS avaldus lisaga ( k 13-14); tl

- Tunnistaja A a k 15) i ütlused (tl ; - vaatlusprotokoll fototabeliga ( k 18-20); Asitõendi tl

- Kahtlus tlused ( k 59-61). tatava H.T ü tl

09.12.2019 episood

- Rimi Eesti Food AS avaldus ( k 66); tl

- Tunnistaja V T k 70-72) ütlused (tl ; - fototabeliga ( k 77-80); Asitõendi vaatlusprotokoll tl

- Kahtlus k 88-90). tatava H.T ütlused (tl

11.12.2019 episood - k 92-94); Tokumaru OÜ avaldus (tl

- Tunnistaja S S k 97); ütlused (tl

- Tunnistaja G P k 98) ütlused (tl ; - vaatlusprotokoll fototabeliga ( k 101-103); Asitõendi tl

- Kahtlus k 110). tatava H.T ütlused (tl

Iseloomustav materjal:

- Karistusreg -130) istri väljavõte (tlk. 118 ;

- Harju Maakohtu 26.04.2019 otsus nr 1-19-3325 ( k. 131-133); tl

15.21. Harju Maakohtu 03.05.2019 otsus nr 1-19-3571 ( k. 134-136). tl

Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokuröri hin H.T-le süüksarvatud tegu tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. nangul on

Karistuse määramisel tuleb arvestada karistust kergendavat asjaolu, s.o kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et H.T on mitmel korral samalaadse teo eest karistatud.

Prokurör taotles H.T süüdi tunnistamist KarS § 199 l § 25 lg 2 järgi ja g 2 p 7, 9 - karistamist 1 aasta pikkuse vangistusega. Arvestades lühimenetluse sätteid, arvata karistusest maha 1/3 ning mõista lõplikuks karistuseks 8 kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses -29.01; 09.12- viibitud aeg, s.o 5 päeva (s.o 27 10.12) ning mõista lõplikuks karistuseks 7 kuu ja 25 päeva pikkune vangistus. Määrata, et karistusest kuulub kohesele täitmisele 3 kuu pikkune vangistus ning ülejäänud mõistetud vangistus s.o 4 kuud ja 25 päe - va tuleb jätta täitmisele pööramata kui H.T ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

Süüdistatava seisukoht: H.T tunnistas kohtuistungil ennast süüdi kõigis episoodides Süüdistatav oli nõus asja

. lahendamisega lühimenetluses ja jäi istungil kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. H.T avaldas oma viimases sõnas kahetsust ja lisas, et kuriteod olid tingitud alkoholijoobest.

Kaitsja seisukoht ja taotlus: Kaitsja nõustus prokuröri poolt taotletud karistusega ja leidis, et see on toimepandut ja kaitsealuse isikut silmas pidades kohane.

Kohtu seisukoht: KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.

Kohus ära kuulanud poolte seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid asub seisukohale, et H.T süü on tõendatud ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi.

27.11.2019.a varguse episood H.T on kohtueelses menetluses andnud 27.11.2019 episoodi kohta kahtlustatavana ütlusi (tlk 59-61) selle kohta, s.o varastas 2- kuid nn 6-pakki et ta tunnistab süüd osaliselt, ta liitrilise õlle, õlut ta ei varastanud. Kohtuistungil võttis H.T süü täielikult omaks kõigis temale süüksarvatud episoodides. Kohtu hinnangul on süüdistatava süü tõendatud. Selver AS avalduse (tlk 3-4) 27.11.2019 kella 10.05 ajal Balti jaama Selveris, aadressil Toompuiestee 37 Tallinn, järgi peeti kinni isik, kelle juurest avastati Selver AS- Karl Friedrich 6-pakk, kogumaksumusega le kuuluv õlu 8,59 eurot, avalduse kohaselt ei olnud kinnipeetu kauba eest tasunud. Avalduse juurde on lisatud õigusvastase teo toimepanemise akt (tlk 4), millest nähtub, et 27.11.2019 peeti Balti jaama Selveris kinni meesterahvas, kes oli varastanud purgiõlle paki Karl Friedrich, kogumaksumusega 8,59 eurot. Tunnistaja A a selgitas ( k 5), et ta viibis 27.11 tl .2019 tööl Tallinnas, Toompuiestee 37 asuvas Balti jaama Selveris ning nägi, kaupluses viibinud meesterahvas võttis riiulist 6 pakk õlut ja pani kuidas need seljakotti. Seejärel andis seljakoti oma sõbra kätte ning kella 10.05 ajal väljusid isikud mees var Karl Friedrich 6-pakk oli rikkumata ning tagastatud kauplusele. astatud kaubaga müügisaalist.

A vaatlusprotokolli ja sinna juurde lisatud fototabeli ( k. 8-12) kohaselt vaadeldi sitõendi tl Toompiuestee 37 asuva Tallinna Selveri turvakaamerate salvestist. Vaatlusega tuvastati, et salvestiselt nähtub, kuidas 27.11.2019 kella 10.04 ajal võtab H.T-le sarnanev meesterahvas - liigub sellega V Jile sarnaneva meesterahva kaupluse müügisaali riiulilt 6 pakk õlle ja juurde kauba eest . Seejärel panevad isikud nimetatud toote seljakotti ning väljuvad kauplusest tasumata. Kahtlustatav V J selgitas (tlk 29-31, 32-33), viibis 27.11.2019 kella 10.00 ajal koos et ta sõbra H.T-ga Balti jaama Selveri H.T võttis riiulist purgiõlle paki „Karl s, Friedrich“ ning pani selle seljakotti. Seejärel andis H.T koti tema käte ning ta väljus sellga kassadest. V J tahtlikult, sest soovisid seda tarbida. i sõnul varastasid nad õlle

Kohtu hinnangul esitatud tõendid riimuvad süüdistatava süü omaksvõtuga, vastuolusid ei ole. Vargus võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt kvalifitseeritakse KarS § 199 lg 2 p 7 järgi Tõendid kinnitavad vastuvaidlematult seda, et . H.T

iga: asitõendi vaatlusprotokollist, sellele lisatud fotodest, tunnistaja pani teo toime koos V J ja süüdistatava kaaslase ütlustest nähtub, et H.T ja varastasid poest õlut, sealjuures V J oli nende tegevus kooskõlastatud. käitumise i ütluste pinnalt järeldab kohus, H.T ja V J et H.T pani teo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes.

27.11.2019 episood H.T on kohtueelses menetluses andnud kahtlustatavana ütlusi (tlk.59-61) selle kohta, et ta varastas 27.11.2019 Tallinnas, Toompuiestee 37 asuvast Balti jaama Selveris 2-liitrilise t õlle.

Selver AS on politseile avaldanud (tlk. 13-14), et 27.11.2019 kella 10.17 ajal peeti Tallinnas,

Toompuiestee 37 asuvas Balti jaama Selveris kinni isik, kelle juurest avastati Selver AS´ile kuuluvat maksmata kaupa, so 2-liitriline Selveri Kange , maksumusega 3,59 eurot. Tunnistaja A a õlu i ütluste kohaselt (tlk 15) oli ta 27.11.2019 kella 10.17 ajal tööl Balti jaama Selveris ja nägi, kuidas kaupluses viibinud meesterahvas võttis 1 pudeli õlu jope taskusse. Seejärel liikus t ning pani selle endale isik tunnistaja sõnul assade suunas ning väljus turvaväravatest kauplusele kuuluva kaubaga. Asitõendi k

vaatlusprotokolli ja sinna juurde lisatud fototabeli (tlk. 18-20) alti jaama st st

nähtuvalt vaadeldi B Selveri turvakaamera videosalvestust. Vaatlusega tuvastati, kuidas 27.11.2019 kella 10.17 võtab H.T-le sarnanev re pudeli ja pistab selle põue; kella meesterahvas kauplusest suu 10.17 ajal möödub kassade turvaväravatest, jättes kauba eest tasumata sama isik .

Kohtu hinnangul esitatud tõendid riimuvad süüdistatava süü omaksvõtuga, vastuolusid ei ole. H.T pani kohtu hinnangul teo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes: tunnistaja ütlustest ja turvakaamera videosalvestiselt on näha, et H.T tegutses sihipäraselt: süüdistatav läks kaupluse müügisaali, võ ja väljus seejärel

ttis kauplusele kuuluva kauba, pani selle taskusse kohe turvaväravatest. Seega pani H.T teo toime kavatsetult.

09.12.2019 varguse episood H.T on kohtueelses menetluses andnud 09.12.2019 episoodi kohta kahtlustatavana ütlusi (tlk. 88-90) selle kohta, et ta oli

09.12.2019 kella 14.45 ajal Tallinnas, Tööstuse tn. 103 asuvas kaupluses „Tööstuse Rimi uper“. Süüdistatav selgitas, et ta võttis müügiriiulilt S

kaupluses kahtlustuses nimetatud kauba ning pani selle oma kotti. Kauba eest ta ei tasunud, turvatöötaja pidas ta kinni n arguse toimepanemise ajal ing kaup tagastati kauplusele. Süüdistatav nentis, et ta oli v alkoholijoobes ning kahetseb toimunut puhtsüdamlikult.

Rimi Eesti Food AS on avaldanud (tlk 66), et 09.12.2019 kella 14:46 ajal pandi Rimi Eesti Food AS kaupluses toime alkoholi vargus, nimelt varastati kauplusest 1 pudel Grand Gavalier Brandy (0,5l), maksumusega 11,99 eurot. Kaup oli rikkumata ning tagastati kauplusele. Rimis Eesti Food AS avalduse juurde on lisatud õigusrikkuja kinnipidamise akt( tlk.68), mille kohaselt märkas USS turvatöötaja kaupluse monitorist, kuidas tundmatu kodanik paneb alkohoolset jooki seljakotti ning möödub kella 14.49 ajal kassast, jättes kauba eest tasumata. Kontrollimise käigus avastati, et isik oli varastanud kauplusele kuuluva Grand Cavalieri, maksumusega 11,99 eurot. Kaup oli rikkumata ning tagastati kuaplusele. Tunnistaja V T ( k. 70-72) kohaselt oli ta 09.12.2019 kella 14.46 ajal i ütluste tl tööl Tööstuse 103 asuvas kaupluses Tööstuse Rimi nägi musta seljakotiga Tallinnas , kui ta meesterahvast, kes võttis riiulist alkoholipudeli Grand Cavalier ning pani selle kotti. Seejärel möödus isik kassadest, jättes kauba eest tasumata. Tunnistaja sõnul pidas ta isiku kinni, varastatud kaup oli rikkumata ning tagastati kauplusele. Asitõendi vaatlusprotokolli ja sinna juurde lisatud fototabeli ( k. tl 77-80) kohaselt vaadeldi imi turvakaamera videosalvestust. Vaatlusega Tööstuse 103 asuva R tuvastati, kuidas 09.12.2019 kella 14.46 ajal võtab H.T-le sarnanev meesterahvas kaupluse alkoholiriiulilt pudeli, paneb selle kotti ning kella 14.49 ajal kassaliinist möödub , jättes kauba eest tasumata.

Kohtu hinnangul esitatud tõendid riimuvad süüdistatava süü omaksvõtuga, v astuolusid ei ole. Esitatud tõenditest nähtuvalt üritas H.T varastada poest kaupa, kuid ta peeti kinni vahetult pärast kuriteo toime panemist. H.T pani kohtu hinnangul teo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes: tunnistaja ütluste ja salvestisele jäädvustatu pinnalt võib järeldada, et süüdistatav tegutses sihipäraselt, ta sse eesmärgiga varastada alkoholi sisenes kaupluse .

11.12.2019 episood H.T on kohtueelses menetluses andnud kahtlustatavana ütlusi (tlk.110), mille kohaselt ta toimunut ta ei mäleta, kuna oli alkoholijoobes. ungil võttis H.T süü nimetatud Kohtuist episoodis on esmalt seletanud, et toimunut ta ei omaks. Kohus märgib, et kuigi H.T mäleta ning seejärel süüd tunnistanud, puudub alus isiku süüs kahelda. H.T süüd kinnitavad asjas kogutud järmised tõendid:

Tokumaru OÜ avaldus 94), mille kohaselt palub Tokumaru OÜ juhataja vastutusele võtta ( k. 92- tl H.T , kes oli üritanud Tokumaru OÜ st varastada Philadelphia makit, väärtusega 8,20 - eurot. Tunnistaja S S ( k. 97), et ta oli andis ütlusi selle kohta tl 11.12.2019 kella 11.00 ajal tööl Kopli

1 asuvas Tokumaru OÜ söögikohas, kui märkas meesterahvast, kes üritas avada Tokumaru OÜ toodet „Philadelphia maki“. Tunnistaja sekkus ning küsis, kas toote eest on tasutud ning kui isik vastas, et on tasunud, siis ta kontrollis väite õigsust. Selgus, et toote eest tasutud ei oldud. Tunnistaja selgitas, et sündmus on fikseeritud turvakaamera salvestisel. T andis ütlusi unnistaja G P ( k. 98) tl selle kohta, et ta oli 11.12.2019 kella 11.00 ajal tööl Balti Jaama Turu toidutänaval asuvas söögikohas Tokumaru, kui märkas leti kõrval olevat meesterahvast, kelle käes oli sushi karp „Philadelphia maki“, väärtusega 8,20 eurot. Isik hakkas söögikohast lahkuma toidukohale kuuluva kaubaga ning turvamees pidas ta kinni. Söögikohale kuuluv „Philadelphia maki“ karp oli rikkumata ning tagastati söögikohale. A ist ja sinna juurde lisatud fototabelist ( k. 101- vaadeldi sitõendi vaatlusprotokoll tl 103) nähtub, et Kopli 1 Balti jaama turvakaamera videosalvestist. Vaatlusega tuvastati, kuidas 11.12.2019 Balti jaama turule siseneb aja H.T-le sarnanev meesterahvas, kellel ei ole midagi käes. Mõne pärast liigub sama isik kaamera vaateväljast paremale ning liigub tagasi kaamera vaatevälja, siis on isiku

karpi. Mees liigub karbiga turu keskosa poole . käes näha , kus turvatöötaja ta peatab

Kohtu hinnangul esitatud tõendid riimuvad. Esitatud tõenditest nähtuvalt üritas H.T varastada . H.T-le Tokumaru söögikohale kuuluvat Philadelphia makit, väärtusega 8,20 eurot süüksarvatud epsioodis nähtub, et ta tegutses kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes: süüdistatav sisenes söögikohta, üritas avada Philadelphia maki sushit ning väljus kauba eest tasumata sealt söögikohale kuuluva kaubaga.

Tulenevalt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi on vargus võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt. Süstemaatiliseks varguseks loetakse vargust, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda. Riigikohus oma 20 aprilli 2009 lahendis nr 3-1-1-87-08 punktis

10 on märkinud, et „süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Kui isik on karistatud varem korduva varguse eest KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku tegu kvalifitseeritakse üksnes KarS § 199 lg 2 p 9 järgi.“

Käesolevas kriminaalasjas on H.T toime pannud 4 varguse episoodi, varasemalt on teda samalaadse tegude eest karistatud nii kriminaalkui ka väärteokorras (vt. karistusregistri õiendit, tlk 118-130)

Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et H.T-l inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseer 7,

itud KarS § 199 lg 2 p

9 järgi.

H.T pani toime õigusvastased teod, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on H.T näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga.

Karistus

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse üldja eripreventiivseid eesmärke.

KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ettenähtud rahaline karistus või kuni 5 aastane vangistus.

H.T süü leidis tõendamist n ohus märgib, et kõikides eljas varguse katse episoodis. K episoodides jäid kuriteod lõpule viimata tänu kolmandate isikute aktiivsele sekkumisele. Kuivõrd varastatu kaup oli rikkumata ning tagastati kauplusele, siis asjas ühtegi tsiviilhagi ei esitatud ja kahju puudub.

Kuigi H.T on nii eeluurimisel kui ka kohtus avaldanud kahetsust, ei arvesta kohus seda karistust kergendava asja , htsaks oluna põhjusel et H.T kahetsus ei ole siiras. Vähetä asjaoluks ei saa siin lugeda seda, et H.T on teod toime pannud kavatsetult ning varasemalt on teda samalaadsete tegude eest juba korduvalt H.T karistatud. Kohus märgib, et kui

kahetseks oma tegu, siis ei paneks ta järjepidevalt toime üha uusi samalaadseid kuritegusid. Süüdistatav õigustab oma tegusid alkoholijoobega, kohus nendib, et see ei ole karistust kergendav asjaolu. Teades täpselt seda, mis soodustab õigusvastast käitumist, võiks süüdistatav oma käitumist korrigeerida, kuid seda ta teinud ei ole.

Prokurör leidis, et süüdistatavat tuleks karistada osaliselt täitmisele pööratava vangistusega. Kohtu hinnangul ei ole see mõeldav. Süüdistatav on varem korduvalt karistatud, viimase karistuse kandmiselt on ta pelgalt mõne kuu möödudes pannud toime juba 4 uut episoodi. Riigikohus on oma lahendites nr 3-1-1-99-06, 3-1-1-41-04 ja 3-1-1-21-05 märkinud, et karistuse kandmisest osalise vabastamise instituudi eesmärk on üksnes nn šokivangistus, mida tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku tõsist hoiatamist lühiajalise s. o mõnekuulise vangistusega. - Eelnevat arvestades ning seda, et

H.T-le on varasemalt mõistetud nii tingimuslik, kui ka reaalne vangistus, on süüdistatava puhul kohtu arvates võimalik rääkida ainult reaalsest vangistusest. Viimati, so Harju Maakohtu 03.05.2019 otsuse alusel mõisteti süüdistatavale liitkaristus ning seda põhjusel, et ta pani Harju Maakohtu 26.04.2019 otsusega KarS § 74 alusel kohaldatud katseaja jooksul toime varguse katse. Kirjeldatud olukorras on alust arvata, et s hoiatamine ja nn üüdistatava šokeerimine osaliselt täitmisele pööratava lühiajalise vangistusega ning katseaja kohaldamine ei ole enam sobivaks meetmeks, H.T on vaatamata varasematele karistustele jätkanud samaliigiliste süütegude toime panemist. Vaatamata ohtu arvate

eeltoodule võib k s H.T-le mõistetav karistus jääda sanktsiooni alumisse kolmandikku ja seda põhjusel, et kahju asjas puudub.

Eeltoodu alusel tuleb H.T süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p 7, 9 § 25 lg 2 - järgi ja karistada vangistusega 8 aheksa) kuud. (k Kriminaalasi lahendati lühimenetluses, seega tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel süüdimõistetule mõistetud karistust vähendada 1/3 võrra ja H.T-l tuleb ära

seega kanda 5 (viie) kuu tuleb karistusaja ja 10 (kümne) päeva pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 järgi hulka lugeda eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja algust tuleb seega arvestada H.T

H.T-le kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 11.12.2019. kohaldatud tõkend v tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või karistuse ärakandmist. ahistamine tuleb

H.T suhtes tuleb kohaldada tõkendit vahistamine. KrMS § 127 lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 2 järgi võib kahtlustatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. KrMS § 130 lg 2 nähtuvad seega vahistamise alused, kuid tõkendi valimisel tuleb vältimatult arvestada ka KrMS § 127 lg 1 sätestatut. Kohtu hinnangul on H.T kuritegelik aktiivsus on keskmisest suurem, kahetsusväärselt on tegemist isikuga, kes järjepidevalt eirab õiguskorda. RKKKo on oma lahendis nr 3-1-1-103-06 rõhutanud, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Kohus märgib, et varavastaste kuritegude korduva toimepanemise tõenäosus on suur nii kehtiva kohtupraktika pinnalt ning samuti illustreerib uute varavastaste kuritegude toimepanemise tõenäosust ilmekalt H.T

karistusregistri õiend.

Menetluskulud: Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud.

KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 876,00 eurot. H.T-le on kait 220.08 sja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumis väljavaateid. Juhul, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda, samas võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Prokurör taotles osalist menetluskulude riigi kanda jätmist, s.o kaitsjatasu osas, mis puudutab kokkuleppemenetlusega seonduvat.

Kohu naalasjas kokkuleppemenetlus nurjus: kohus ei s jagab selles osas prokuröri loogikat. Krimi nõustunud kokkuleppes kajastatud karistusega, samuti ei olnud toimikus kannatanute nõusolekuid ja seega tuleb kaitsjatasu 32,40 eurot riigi kanda. Samuti on

jätta käesolevas asjas põhjendatud menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud.

Eeltoodu alusel tuleb H.T-lt välja mõista sundraha 876,00 eurot ning kaitsjatasu summas 187, 68 eurot. Kaitsjatasu summas 32,40 eurot jätta riigi kanda. Menetluskulud kokku 1063,68 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena mitte vähem kui 88,64 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas, märkides selgitusena „ H.T , 1

- - 983, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Asitõendid: Süüdistusaktis märgitud asitõendiga seoses otsustab kohus alljärgnevat: -

4 CD plaati videosalvestisega, mis asuvad

- KrMS ümbrikus kriminaalasja materjalide juures § 126 lg 3 p 1 alusel, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Nimetatud asitõendite säilitamine ei koorma arhiveeritavat kriminaaltoimikut olulisel määral, asitõendi hävitamisega kaasneb ressursikulu.

/allkirjastatud digitaalselt/