2-18-125485/21 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-18-125485

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

06.märts 2020, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

Osaühing Oscarrehvid hagi OÜ P-TRUCKS vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3888,11 eurot €

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Oscarrehvid (registrikood 10667231,

asukoht Pinn 52-67, Tartu), esindaja juhatuse liige Peeter

Pähn (e-post xxx)

Kostja: OÜ P-TRUCKS (registrikood 10335807, asukoht

Papiniidu 19, Pärnu), esindaja juhatuse liige Raimond

Pärn (e-post xxx); lepinguline esindaja vandeadvokaat

Ljudmila Tamar (e-post: menetlus@tamar.ee)

Menetlusviis

Kirjalik menetlus poolte nõusolekul (TsMS § 403 lg 1)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaühingu Oscarrehvid hagi osaliselt.

2. Mõista OÜ-lt P-TRUCKS Osaühingu Oscarrehvid kasuks välja 644,80 eurot (millest

571,41 eurot põhinõue ja 73,39 eurot kuni otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud

viivis).

3. Mõista OÜ-lt P-TRUCKS Osaühingu Oscarrehvid kasuks välja viivis protsendina

põhinõude tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 571,41 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses sätestatud ulatuses alates 06.märtsist 2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

4. Menetluskuludest jätta kostja OÜ P-TRUCKS kanda tema enda menetluskulud täies

ulatuses ning hageja menetluskuludest riigilõiv osaliselt.

5. Osaühingu Oscarrehvid menetluskulud osas, mida ei mõistetud välja OÜ-lt P-TRUCKS,

jäävad tema enda kanda.

6. Mõista OÜ-lt P-TRUCKS Osaühingu Oscarrehvid kasuks menetluskulude katteks välja 175

eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

Osaühing Oscarrehvid esitas 23.10.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

OÜ-lt P-TRUCKS võlgnevuse saamiseks. Võlgnik esitas asjas tehtud makseettepanekule

vastuväite, seetõttu 23.11.2018 määrusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle

hagimenetlusse Harju Maakohtule. 24.01.2019 Harju Maakohus edastas hagiavalduse

kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtule.

25.01.2019 Pärnu maakohus võttis hagiavalduse menetlusse ning küsis kostjalt vastuse.

08.02.2019 kostja kirjalikus vastuses nõuet ei tunnista, sest kostja on nõuded tasaarvestanud ning

06.11.2018 tasunud hagejale osa, mida tasaarvestus ei katnud. Pooled vastastikku esitasid

seejärel seisukohti, kostja esitas täiendavaid dokumente nõude loovutamise kohta.

14.06.2019 kohus määras pooltele tähtajad kompromissi sõlmimiseks ja kompromissile

mittejõudmise puhuks täiendavate selgituste ja täpsustuste esitamiseks. Pooled kokkuleppele ei

jõudnud, esitasid oma täiendavad seisukohad. Pooled teatasid, et nõustuvad kirjaliku

menetlusega.

13.02.2020 määrusega kohus määras tähtajad asja kirjalikus menetluse lahendamiseks ning

määras kohtulahendi teatavakstegemise ajaks 28.02.2020. Kuna sel päeval kohtunik osales

koolitusel, lükkas kohus kohtulahendi teatavakstegemise aja edasi.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja hagiavalduses ja menetluses täiendavalt esitatud asjaolude kohaselt hageja müüs kostjale

10.10.2018 kaheksa veoauto rehvi Yokohama 902W mõõdus 315/80 R22,5 hinnaga 324,00 eurot

tükk (lisandub käibemaks), kaks veoauto rehvi Yokohama 106ZS mõõdus 385/65 R22,5 hinnaga

361,74 eurot tükk ja neli velge Gianetti mõõdus 9,00x22,5. Ostetud kaupade eest hageja väljastas

10.10.2018.a kostjale arve nr 1851807 kokku summas 4448,98 eurot koos käibemaksuga. Arve

maksetähtajaks oli 17.10.2018. Nimetatud arve on käsitletav lepinguna. Kostja on arvel olevad

kaubad kätte saanud ja maksetingimus on fkseeritud arvel. Kostja ei ole vaidlustanud mõistliku

aja jooksul kumbagi eelnimetatud asjaolu.

Kostja tasus 06.11.2018 nimetatud arvest 890,57 eurot. Hagiavalduse esitamise ajaks oli kostjal

arve nr 1851807 alusel tasumata 3558,41 eurot. Kostja on nimetatud arve tasumisega viivitanud

54 päeva.

Kuna tegemist on rahalise kohustuse täitmisega viivitamisega, on hagejal VÕS § 113 lõike 1

alusel õigus nõuda kostjalt ka viivist. Hagiavalduse esitamise hetkel nõuab hageja viivist 45,03

eurot.

Hageja leiab, et pooled leppisid kokku, et kostja tasub arve nr 1851807 seitsme päeva jooksul s.o

17.10.2018. Kokkulepitud maksetähtaeg on arvel kirjas ja kostja pole seda peale arve saamist

mõistliku aja jooksul ka vaidlustanud. VÕS § 20 lg 3 alusel loetakse vaikimine nõusolekuks.

Hagiavalduses on hageja viivist arvutanud VÕS § 113 lõike 1 toodud määras alljärgnevalt kuni

hagiavalduse esitamiseni:

periood 18.10.2018 kuni 06.11.2018 (summalt 4448,98 eurot): 19 päeva x 0,974 eurot/päevas =

18,51 eurot

periood 07.11.2018 kuni 10.12.2018 (summalt 3558,41 eurot): 35 päeva x 0,758 eurot/päevas =

26,52 eurot.

Kokku perioodi 18.10.2018 kuni 10.12.2018 eest 45,03 eurot.

Hageja taotles kostjalt välja mõista Oscarrehvid OÜ kasuks põhivõla 3558,41 eurot, hagi

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 45,03 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest

kuni nõude kohase täitmiseni palub hageja kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lõike 1

toodud määras.

Kõik menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda ning mõista hageja menetluskulud kostjalt

välja.

Hageja selgitab, et arve 1851807 alusel kuulus hagejale tasumisele brutosummas s.o 4448,98

eurot. Arve koostamise ja kauba kättesaamise hetkel ei suhelnud pooled võimalikust

tasaarvlemisest tulevikus vastastikuste nõuete osas.

Kostja omandas ettevõtte Kuljetus Myntt Oy hageja vastu summas 2857,00 eurot, mida kostja

soovis hilisemalt tasaarveldada hageja arvest 1851807 tuleneva nõudega. Hagejale on nõude

loovutaja (Kuljetus Myntt Oy) teavitanud tehingust loobumisest alles 11.10.2019, milles ta

taganeb tehingust alates 17.10.2018. Lähtuvalt eeltoodud kirjast ei saanud enne 20.10.2018 olla

kostjal mingil juhul olla juriidilist õigust tasaarvelduseks. Veelgi enam, tasaarveldust ei saanud

kohaldada enne kui kolmas pool (Kuljetus Myntt Oy) pole kinnitust nõude loovutamise kohta

hagejale saatnud. Nõude loovutuse dokument on kostja poolt esitatud 15.03.2019 vastuse lisana

ja kohtu kaudu hagejale edastatud 20.03.2019. Nimetatud dokument kannab kuupäeva

25.10.2018 ja on allkirjastatud füüsiliselt. Hagejal on alust kahtlustada dokumendi tagantjärgi

koostamises. Kui see oleks eksisteerinud oktoobris 2018, oleks see edastatud ka samal perioodil.

Nõude loovutuse dokument on primaarne, kui soovitakse kolmanda poole nõudele tuginedes

tõendada tasaarvelduse õiguspärasust. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 25.01.2019, hageja

ei saanud mingil moel lähtuda tasaarveldamisest enne 20.03.2019. Järeldus on, et hageja

pöördumine kohtusse oli igati põhjendatud summas 3603,44 eurot. Seega ei saa ka tõsiselt võtta

kostja väidet nagu oleks hageja pöördunud kohtusse põhjendamatult suure nõudega. Hagi

esitamise hetkel oli tõendamata kostja nõue hageja vastu nõudeloovutuse ulatuses.

Lisaks ei nõustu hageja kostja tasaarvestusega sisuliselt. Isegi kui hagejal oleks olnud kostja ees

kohustus summas 2857 eurot, siis hagejapoolne nõue kostja vastu on ikkagi arve täissumma koos

käibemaksuga ehk 4448,98 eurot. Meelevaldne ja asjatundmatu on käsitleda hageja nõuet ilma

käibemaksuta. Tasaarvestusel ei oma tähtsust, kas kostja poolt väidetavalt omandatud nõue

sisaldab käibemaksu või mitte.

Hageja ja kostja vaheline tehing on riigisisene tehing, mille käigus esitatav arve on

käibemaksuga maksustatav, sõltumata sellest mida kostja rehvidega edaspidi ette võtab. Kuljetus

Myntt Oy väidetavalt loovutatud nõue on käsitletav üksnes brutosummana 2857,00 eurot (EU

sisene müük, millele ei lisandu käibemaksu). Seega saab olla tegemist ainult nõuete saldoga ja

nõuete summad ei ole tõlgendatavad muuna kui ainult lõplike summadena.

Kostja oma vastuses arvutab viiviseid Kuljetus Myntt Oy omandatud nõudelt 130 eurot. Hageja

hinnangul 06.11.2018 seisuga ei saanud viivise nõue ületada 13,78 eurot. Kostja viitab, et

tegemist on kasutusintressiga. Hageja ei nõustu nimetatud põhimõttega, kuna hageja ja nõude

loovutaja vahel ei olnud kokku lepitud hilisemat tarnekuupäeva. Nõude loovutaja oli teadlik

pikast tarneajast. Loovutaja taganes tehingust alates 17.10.2019.

Hageja on seisukohal, et kostjal on arvest nr 1851807 tasumata 3558,41 eurot (4448,98 eurot

miinus 06.11.2018 tasutud 890,57 eurot). Kuna kostja menetluse käigus esitas tõendeid nõude

loovutamise kohta, nõustub hageja kohtu kompromissettepanekuga, et kostja tasub hagejale

698,91 eurot, mille järel pooltel teineteisele pretensioone ei ole.

KOSTJA VASTUS

Kostja esitatud hagi ei tunnista. Hagejal puudub kehtiv nõue kostja vastu. Kostja kinnitab, et

10.10.2018 ostis kostja hagejalt 8 veoauto rehvi Yokohama 902W mõõdus 315/80 R22,5 hinnaga

324,00 eurot tükk (lisandub käibemaks), kaks veoauto rehvi Yokohama 106ZS mõõdus 385/65

R22,5 hinnaga 361,74 eurot tükk ja neli velge Gianetti mõõdus 9,00x22,5, mille kohta väljastas

hageja kostjale arve nr 1851807 summas kokku 4448,98 eurot koos käibemaksuga.

Hageja ja kostja vahel puudus kokkulepe arve tasumise tähtaja kohta. Arve on tasutud mõistliku

aja jooksul, s.o perioodil kuni 14 päeva.

25.10.2018 teatas kostja hagejale, et Kuljetus Myntt OY on 25.10.2018 loovutanud kostjale

nõude hageja vastu summas 2857 eurot koos viivistega 130 eurot. Seega omandas kostja hageja

teiselt kliendilt tema nõude hageja vastu, mis tulenes Kuljetus Myntt OY 11.10.2018

taganemisavaldusest ja tasutud müügihinna tagastamise nõudest. Vastavalt VÕS § 164 lg 2

nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

25.10.2018 esitas kostja hagejale nõuete tasaarvestuse avalduse, mille tulemusena said

tasaarvestatuks vastastikused nõuded summas 2857 eurot. Vastavalt VÕS § 197 lg 2

tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid

võis tasaarvestada. VÕS § 186 p 2 alusel võlasuhe hageja ja kostja vahel osaliselt lõppes.

06.11.2018 maksis kostja hagejale osa arvest nr 1851807 ulatuses, mida tasaarvestus ei katnud,

s.o summas 890,57 eurot. Makse summa kujunes järgmiselt:

3707,48 eurot – hageja arve summa ilma käibemaksuta, sellest lahutada loovutatud summa 2857

eurot, jääb 850,48 eurot, lisandub käibemaks 170,096, kokku 1020,57 eurot;

1020,57 eurot – viivis loovutatud nõudelt 130 eurot = 890,57 eurot.

Vastavalt VÕS § 186 p 1 lõpeb võlasuhe kohase täitmisega.

Ülaltoodust tulenevalt puudus hagejal hagi (ja ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse) esitamise

ajal kehtiv nõue kostja vastu ning hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kuna hagi põhinõudes jääb rahuldamata, palub kostja jätta rahuldamata ka kõrvalnõude.

20.02.2020 lõplikus seisukohas kostja jäi oma seisukoha ja arvestuse juurde, mille kohaselt lisaks

vastastikke nõude tasaarvestamisele tuli kostjal hagejale juurde tasuda 890,57 eurot (sh käibemaks),

mida kostja ka tegi. Vaidlus antud juhul jääb vaid enne kohtumenetluse algust tasaarvestatud viivise

summas 130 eurot. Kostja nõustus, et põhjendatud oleks arvestada tagastamata summalt viivist

ajavahemikul 21.10.-25.20.2018 summas 2,50 eurot ja mitte arvestada kasutusintressi. Seetõttu

loobub kostja oma tasaarvestuse vastuväitest summas 151,50 eurot (154 – 2,50). Kuna enne

kohtumenetluse algust on kostja tasaarvestatavat summa ületava summa hagejale üle kandnud 127,50

eurot vähem (130 - 2,50), tasus kostja 20.02.2020 hagejale 127,50 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, kostja vastusega ning poolte täiendavate kirjalike

seisukohtadega, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid ning

hinnanud kohtu ette toodud asjaolusid ja tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb

rahuldada osaliselt.

2. Kohus tuvastas, et asjas ei ole vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude üle:

- 10.10.2018 hageja müüs kostjale rehve ja velgesid, kostja on kauba kätte saanud;

- müüdud kauba kohta hageja esitas kostjale 10.10.2018 arve nr 1851807 summas 4448,98 eurot

(sisaldab käibemaksu summas 741,50 eurot).

- 23.10.2018 hageja esitas nimetatud arve tähtaegselt tasumata jätmisest tuleneva võlgnevuse

sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetluse avalduse;

- kostja tasus 06.11.2018 arvest 890,57 eurot.

- hageja võlausaldaja, Kuljetus Myntt OY, loovutas 25.10.2018 kostjale oma nõude hageja vastu

summas 2857 eurot + viivised.

- 20.02.2020 kostja vähendas tasaarvestuse vastuväite summat ning tasus hagejale veel 127,50

eurot.

3. Pooled vaidlevad selle üle, milline oli hageja poolt kostjale esitatud arve tasumise tähtaeg,

millal ja millises summas on nõue lõppenud kostjapoolse tasaarvestusega ning kas eelnevast

tulenevalt oli hageja õigustatud esitama maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduses esitatud

põhivõla ja viivise nõudeid.

4. Tõendamata on hageja väide, et pooltel oli kokkulepe, et arve nr 1851807 tasumise tähtaeg on

7 päeva. See, et tähtaeg on märgitud arvele ning kostja ei ole seda arve saamise järel mõistliku

aja järel vaidlustanud, ei tõenda pooltevahelist kokkulepet arve tasumise osas.

Kohus jääb pooltele 14.06.2019 selgitatu juurde: et hageja seisukoht, et võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 20 lg 2 alusel loetakse vaikimine nõustumiseks, on ekslik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 68 lg 4 kohaselt loetakse vaikimist tahteavalduseks, kui see tuleneb seadusest, isikute

kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Reeglina vaikimisel tahteavalduse tähendust ei ole.

Sama tuleneb VÕS § 20 lg –st 2, mille järgi vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks

üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast

või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Võlausaldajal üldjuhul ei ole õigust

ühepoolselt võlgnikule kohustuse täitmise tähtaega määrata. Kui pooled eraldi ei ole

maksetähtajas kokku leppinud, kuid arvele märgitud maksetähtaegade järgimine on

pooltevahelistes suhetes muutunud tavaks, mida võlgnik peab vastavalt VÕS § 25 lg-tele 1 või 2

järgima, ja hageja soovib sellele tugineda, peab hageja pooltevahelist tava tõendama.

Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud selliste asjaolude esinemist, mis võimaldaks praegusel

juhul kostja poolt arvele märgitud tasumise tähtajale vastuväite esitamata jätmist nõustumiseks

lugeda.

Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et pooltel ei olnud kokkulepet arve tasumise

tähtaja osas. Sellest, et hageja määras arve tasumiseks 7-päevase tähtaja, saab järeldada, et arvet

ei tulnud tasuda samaaegselt kauba kättesaamisega.

5. VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene

ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja

jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige

kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.

VÕA § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist

kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui

kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse

täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.

6. Kuna rehvide ja velgede müügilepingust tuleneva raha maksmise kohustuse täitmiseks hageja

poolt kostjale esitatud arve nr 1851807 tasumise tähtaja osas poolte kokkuleppe olemasolu ei ole

tõendatud, oli kostjal õigus arve tasuda selleks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast ostu-müügi

tehingut. „Mõistlikult vajalik aeg“ on määratlemata õigusmõiste, mida tuleb igal konkreetsel

juhul asjaoludega sisustada.

Kaupade ostu-müügileping on vastastikune leping.

VÕS § 821 lõikes 1 sätestatakse, et kui vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise tähtpäeva

või tähtaega kokku lepitud, muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva

möödumisel:

1) arve või muu sellise makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest;

2) kauba, teenuse või muu hüve saamisest, kui arve või muu makseettepaneku võlgniku kätte

jõudmise aeg ei ole selge või kui võlgnik saab arve või makseettepaneku enne kauba, teenuse või

muu hüve saamist;

3) kauba, teenuse või muu hüve vastuvõtmisest või ülevaatamisest, kui seaduse või lepinguga on

ette nähtud kauba, teenuse või muu hüve vastuvõtmine või ülevaatamine, mille käigus tuleb

kontrollida selle lepingule vastavust, ja kui võlgnik saab arve või muu makseettepaneku enne

vastuvõtmise või ülevaatamise aega või selle ajaks.

Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt saab arve tasumiseks mõistlikult vajalikuks ajaks lugeda 30

päeva.

7. Asjas ei ole vaidlust, et kostja sai kauba kätte 10.oktoobril 2018, samal päeval väljastati

kostjale arve kauba eest tasumiseks. Seega VÕS § 821 lg-s 1 sätestatu kohaselt tuli arve tasuda

hiljemalt 30.päeval, s.o 09.novembril 2018. Kuna hageja ei ole arve tasumise tähtaja kokkulepet

tõendanud, siis VÕS § 82 lg-st 7 tulenevalt muutus hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks

täitmise tähtaja möödumisel, s.o 10.novembril 2018.

Enne arve tasumiseks ettenähtud 30-päevase tähtaja lõppemist täitis kostja arvest nr 1851807

talle tuleneva rahalise kohustuse vähemalt osaliselt: 25.10.2018 kostja tasaarvestas arvest nr

1851807 talle tuleneva raha maksmise kohustuse hageja ees hageja võlausaldajalt omandatud

nõudega hageja vastu summas 2857 eurot ja viivisenõudega 130 eurot ning 06.11.2018 tasus

hagejale täiendavalt 890,57 eurot, s.o summa, mida kostja arvestuste järgi tasaarvestus ei katnud.

8. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 23.10.2018, mil eeltoodud põhjendustel ei

olnud hageja nõue tegelikult veel sissenõutav. Hageja enda määratud tasumise tähtaeg 7 päeva

lõppes 17.10.2018 ning 6 päeva hiljem hageja esitas nõude kostja vastu kohtusse.

Kohus möönab, et arvel märgitud tasumise tähtajast lähtunud hageja võis nõude sissenõutavuse

osas heauskselt eksida, kuid ka tasumise tähtpäeva kokkuleppe olemasolu korral olnuks nii

kiiresti kohtu poole pöördumine ennatlik ning vastuolus hea usu põhimõtetega.

VÕS § 6 kohustab võlausaldajat ja võlgnikku käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest

lähtuvalt. TsÜS § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida

heas usus.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 annavad võlausaldajale õiguse nõuda kohustust rikkunud

võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist. Nendele sätetele saab võlausaldaja tugineda ka

kohtuväliselt nõude esitamisel. Mõistlikult ja heas usus käituv lepinguosaline minimaalselt teatab

enne kohtusse pöördumist teisele lepingupoolele, et see on tema arvates oma kohustusi rikkunud,

ja annab võimaluse rikkumine kohtuväliselt heastada. Soovimata õigustada mistahes põhjustel

maksetega viivitamist, ei ole kohtu hinnangul välistatud võlgnevuse tekkimine tahtmatult,

näiteks võib internetiühenduse või arvutisüsteemi tõrge ülekande ajal segada makse teostumise

lõpule viimist, inimliku eksimuse tõttu võib see jääda kohe märkamata ning ilmneda alles näiteks

kuu aruandlust koostades. Võlausaldaja meeldetuletus aitaks viivituse põhjustanud takistuse

kiiresti kõrvaldada ning vajadust kohtu poole pöörduda ei tekiks.

VÕS § 114 lg 1 annab võlausaldajale õiguse määrata võlgnikule kohustuse rikkumise korral

täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks. Hageja ei ole kostjale saatnud meeldetuletust ega andnud

kostjale VÕS § 114 lg 1 kohaselt täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Hageja ei ole ka

väitnud, et kostja oli ebausaldusväärne klient, kelle puhul oli põhjendatud viivitamata kohtu

poole pöördumine.

9. Kostja on hageja nõudega 25.10.2018 tasaarvestanud Kuljetus Myntt OY-lt omandatud nõude

hageja vastu, nõude sisuks oli lepingust taganemise tõttu lepingu alusel üleantud raha

tagastamine koos viivisega.

Hageja on 20.02.2020 seisukohas ilmselt ekslikult märkinud, et sai Kuljetus Myntt OY lepingust

taganemisest teada 11.10.2019. Kohtule esitatud tõendite kohaselt Kuljetus Myntt OY taganes

hagejaga sõlmitud müügilepingust 11.10.2018 avaldusega alates 17.10.2018, määrates hagejale

ette makstud müügihinna tagastamise tähtajaks 20.10.2018.

Kohtule esitatud väljastusteatest nähtuvalt hageja esindaja P. Pähni telefoni teel antud korralduse

alusel on hageja töötaja 12.10.2018 keeldunud kullerilt taganemisavaldust vastu võtmast. TsÜS §

69 lg 2 teise lause kohaselt saab dokumentide vastuvõtmisest keeldumisega lugeda

taganemisavalduse hagejale kättetoimetatuks – hagejale oli loodud mõistlik võimalus

dokumendiga tutvumiseks, hageja ise keeldus seda võimalust kasutamast. Pärast seda on

Kuljetus Myntt OY esindaja saatnud taganemisavalduse 15.10.2018 kell 5:54 PM e-kirjaga

hageja erinevatele e-posti aadressidele, sh hageja seadusliku esindaja Peeter Pähni e-posti

aadressile

xxx.

Seega

vähemalt

alates

15.10.2018

oli

hagejal

reaalselt

võimalik

taganemisavaldusega tutvuda.

10. Kohus leiab, et kostjal on õigus nõudeid tasaarvestada. Hageja kahtlused, et nõude

loovutamise kirjalik leping on vormistatud tagantjärele, ei mõjuta tasaarvestamise aega ega

kehtivust. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud

maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on

õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi teise

lõike kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses

ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

Kohus juhib hageja tähelepanu sellele, et Kuljetus Myntt OY 15.10.2018 lepingust taganemise

teatamise e-kirja adressaadiks on teiste hulgas P-TRUCKS OÜ esindaja Raimond Pärn. Kohus

leiab, et see asjaolu lükkab ümber hageja kahtlused, et nõude loovutamise lepingudokument on

koostatud tagantjärele 2019.aastal. Kohtu hinnangul Kuljetus Myntt OY-l oli põhjust hagejaga

sõlmitud lepingust taganemisest kostjat teavitada üksnes juhul, kui tal oli kostjaga kokkulepe

lepingust taganemisega tekkiva rahalise nõude loovutamise osas.

11. Iseenesest õige on hageja väide, et nõude loovutamise leping esitati alles 15.03.2019 kohtu

kaudu, kuid kohtu hinnangul see ei takistanud hagejat hagiavalduse esitamisel nõude

loovutamisega ja kostja tasaarvestusega arvestada.

Nõude loovutamine on käsutustehing TsÜS § 6 lg 3 tähenduses, sest sellega muudetakse

olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Nõude loovutamise põhiliseks õiguslikuks tagajärjeks on

uue võlausaldaja astumine võlasuhtesse eelmise asemele (vt Riigikohtu 23. aprilli 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15, p 18). Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja

kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses

sätestatud ei ole (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 27;

Riigikohtu 6. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-07, p 12).

VÕS § 172 sätestab, et võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle

ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud

juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.

Õiguskirjanduses (vt P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. – Juura, Tallinn

2016, lk 857) on leitud, et paragrahv [VÕS § 172] annab võlgnikule õiguse keelduda kohustuse

täitmisest võlausaldajale, kes on nõude omandanud loovutamise teel, kui väidetav uus

võlausaldaja ei esita talle § 168 lg-s 2 nimetatud loovutamisdokumenti või kui senine

võlausaldaja ei ole võlgnikule nõude loovutamisest kirjalikult teatanud (ka senise võlausaldaja

kirjalik teade nõude loovutamise kohta on loovutamisdokumendiks § 168 lg 2 tähenduses). Kui

võlgnik täidab uue võlausaldaja nõude, ilma et talle oleks esitatud loovutamisdokument, riskib ta

täitmisega valele isikule, kui hiljem peaks selguma, et loovutamist ei ole tegelikult toimunud või

et loovutamisleping on kehtetu (loovutamisdokumendi olemasolul välistab selle riski § 170).

Seetõttu annab seadusandja võlgnikule võimaluse kaitsta ennast §-s 172 nimetatud vastuväite

kaudu ülalnimetatud riskide vastu. … Kuna võlgnik vajab oma õiguste kaitsmiseks tõendit, et

talle on nõude loovutamisest teatatud, saab ta § 172 kohaselt nõuda senise võlausaldaja

kirjalikku (TsÜS § 78) või elektrooniliselt allkirjastatud (TsÜS § 80 lg 1) teadet nõude

loovutamise kohta.

Eeltoodust järelduvalt ei olnud kostjal kohustust esitada hagejale nõude loovutamise lepingut,

kuid hageja nõudmisel tulnuks kostjal esitada hagejale esialgse võlausaldaja poolt koostatud

kirjalik või digitaalselt allkirjastatud dokument, mis kinnitab nõude loovutamist.

Hageja kirjalikest seisukohtadest ega kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks enne

10.12.2018 hagiavalduse esitamist kostjalt nõudnud esialgse võlausaldaja kinnitust nõude

loovutamise kohta. Samuti ei ole hageja esile toonud, et ta on esialgsele võlausaldajale nõude

täitnud.

12. Kostja teatas hagejale Kuljetus Myntt OY-lt hageja vastu nõude omandamisest 25.10.2019,

digitaalselt allkirjastatud teade nõude loovutamisest on hagejale edastatud 1:07 PM e-kirja

manuses. Samal päeval, 25.10.2018, kell 2:39 PM saadetud e-kirja manuses on kostja edastanud

hagejale tasaarvestusavalduse. Mõlemad e-kirjad on saadetud nii hageja ametlikule e-posti

aadressile xxx, kui ka hageja juhatuse liikme Peeter Pähni e-posti aadressile.

Kostja 15.03.2019 seisukoha lisana (lisa 2-1) esitatud Oscarrehvid OÜ esindaja P. Pähni

25.10.2018 kell 6:50 AM (s.o enne samal päeval kell 1:07 PM (pärast lõunat) kostja saadetud

loovutusteadet) e-kirjast kostja esindajale R. Pärnale järeldub, et hageja oli juba Kuljetus Myntt

OY nõude loovutamisest teadlik, kuid ei nõustunud, et kostja selle nõude hageja nõudega

tasaarvestab. Seda kinnitab hageja esindaja e- kirjas hageja esindaja märgitu: „Viitate oma kirjas

äriühingule Kuljetus Myntt OY, jääb mõistetamatuks seos meievahelistele tehingutele.“

Ka pärast hagiavalduse esitamist ja kohtu poolt menetlusse võtmist on hageja 28.01.2019 e-kirjas

kostjale üksnes esitanud vastuväiteid tasaarvestusele, märkides, et „Oscarrehvid OÜ-l ja

P-Trucks OÜ-l ei ole omavahel midagi tasaarveldada. Oscarrehvid OÜ ärisuhted teiste

ettevõtetega ei ole kuidagi seotud P-Trucks OÜ kohtuvaidlusega.“ Üheski ülalnimetatud e-kirjas

hageja ei nõua kostjalt esialgse võlausaldaja kinnitust nõude loovutamise kohta.

Hageja esitas nõude loovutamise dokumendi puudumise kohta väite alles 04.03.2019 seisukohas

kostja 08.02.2019 hagivastusele. Kostja on seejärel 15.03.2019 esitanud nõude loovutamise

lepingu. Nendest asjaoludest on meelevaldne teha järeldust, et nõude loovutamise leping on

vormistatud tagantjärele.

13. Nõude loovutamise dokumendi esitamata jätmine annab võlgnikule üksnes õiguse keelduda

uuele võlausaldajale kohustust täitmast kuni talle on dokument esitatud. Nõude loovutamise

dokumendi esitamata jätmine ei mõjuta loovutatud nõude uuele võlausaldajale ülemineku aega,

seega ei mõjuta see ka aega, mil uus võlausaldaja võis loovutamislepingu alusel omandatud

nõuet tasaarvestada hageja nõudega.

14. Riigikohus on mitmetes lahendites märkinud, et tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja

esitama vastuhagi ning kostja võib esitada hagejale tasaarvestuse avalduse ka kohtumenetluse

ajal.

VÕS § 197 lg 1 kohaselt on tasaarvestuseks oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus

maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt

poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Nõuete vastastikune seotus tasaarvestuse eelduseks ei ole.

VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole

nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt

nõue ei kehti või on lõppenud).

Hageja ei ole esitanud vastuväiteid Kuljetus Myntt OY põhinõude (lepingust taganemise tõttu

ette makstud müügihinna tagastamise nõue) kohta, hageja vastuväited puudutavad üksnes

tagastamisele kuuluvalt rahalt viivise või intressi nõudmise õigust ja ulatust.

15. VÕS § 197 lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusel lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded

kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198

järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tegemist on ühepoolse

tahteavaldusega, mis TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub kehtivaks kättesaamisega ega vaja kehtima

hakkamiseks teise poole nõusolekut. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt tahteavaldus on kätte saadud, kui

see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus

loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik

võimalus sellega tutvuda.

Praeguses asjas on kostja tasaarvestuse avalduse hagejale esitanud 25.10.2018, s.o arve nr

1851807 tasumiseks seadusest tuleneva 30-päevase tähtaja jooksul ja enne hageja poolt

hagiavalduse esitamist; tasaarvestusavalduse esitamise ajaks oli möödunud Kuljetus Myntt OY

poolt raha tagasimaksmiseks hagejale määratud tähtpäev 20.10.2018.

Asjas ei ole vaidlust, et hageja on kostja 25.10.2018 tasaarvestusavalduse kätte saanud. Vaidlust

ei ole, et nõude 25.10.2018 loovutamist kinnitav leping on esitatud kohtumenetluses 15.03.2019

ja hageja on selle kätte saanud. Seega kohtumenetluse ajal on kostja tõendanud, et Kuljetus

Myntt OY nõue hageja vastu tõepoolest 25.10.2018 kostjale üle läks. Samuti on hageja kätte

saanud kostja poolt kohtumenetluse ajal esitatud täpsustatud summadega tasaarvestuse. Seega on

tasaarvestusavaldus formaalselt kehtiv. Kohus on tuvastanud ka kostja tasaarvestusavalduse

materiaalõigusliku kehtivuse – kostjal oli hageja vastu tasaarvestusavalduses näidatud, Kuljetus

Myntt OY-lt omandatud lepingust taganemise tõttu VÕS § 189 lg 1 alusel raha tagastamise ja

VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel viivise nõue . Hageja vastuväited puudutavad viivise

suurust ja tasaarvestuse arvutuskäiku.

16. Kohus leiab, et kostjal hageja vastu oleva tasaarvestatava nõude summa on 2859,50 eurot.

Kohtu ette toodud asjaoludest ja esitatud tõenditest nähtub, et tasaarvestatav kostja nõue koosneb

rehvide müügilepingust taganemisega seotud müügihinna tagastamise nõudest summas 2857

eurot ja viivise nõudest 130 eurot. Viivist arvestas kostja seadusjärgses määras, 8% aastas.

Kostja menetluse käigus täpsustas viivise summat. Tõendite kohaselt Kuljetus Myntt OY taganes

hagejaga sõlmitud müügilepingust 11.10.2018 avaldusega alates 17.10.2018, määrates

müügihinna tagastamise tähtajaks 20.10.2018. Kuivõrd tagastatavalt rahalt VÕS § 189 lg 1 alusel

maksta tuleva, VÕS § 94 sätestatud intressi väärtus on olnud väiksem kui 0%, loobus kostja

intressi nõudmisest ning piirdub viivise nõudmisega raha tagastamisega viivitamise eest.

Perioodi eest 21.10.2018 kuni tasaarvestuseni 25.10.2018 on põhinõudelt 2857 eurot määraga

8% aastas viivise summa 2,50 eurot, sellest kostja ongi täpsustatud tasaarvestuses lähtunud.

Seega kokku on kostja tasaarvestanud hageja nõudega oma nõude summas 2859,50 eurot.

20.02.2020 kostja tasaarvestuse täpsustamise tõttu tasus hagejale täiendavalt 127,50 eurot.

17. Kohus nõustub hageja vastuväidetega kostja tasaarvestuse arvutuskäigule käibemaksu osas.

Kostja aga arvestab loovutuse teel omandatud nõude summa 2857 eurot maha hageja poolt

kostjale tasumiseks esitatud arve summast ilma käibemaksuta 3707,48 eurot, seejärel lisab selle

tehte tulemile käibemaksu ja lõpptulemusest arvestab maha viivised 130 eurot, saades

tasaarvestuse tulemuseks 890,57 eurot, mille kostja on hagejale tasunud. Kohus on varem

pooltele selgitanud oma seisukohta, et see, et kostja omandas Soome äriühingult nõude, millele

käibemaksu ei lisandu, ei tähenda, et hagejal ei tekkinud kostjaga sõlmitud müügitehingu alusel

käivet arvel näidatud summas 3707,48 eurot, millelt hageja on kohustatud tasuma käibemaksu

741,50 eurot. Käibemaksuga maksustatava käibe suurus ei sõltu sellest, millal ning mil viisil

arve maksmiseks kohustatud isik arve tasub.

Kostja on omandanud välismaa äriühingult rahalise nõude hageja vastu. Kuljettus Myntt OY-lt

rahalise nõude omandamine ei mõjuta hageja ja kostja vahelisest rehvide ostu-müügitehingust

tekkinud käivet ega sellega kaasneva käibemaksukohustuse suurust. Tasaarvestatavad rahalised

nõuded

on

tekkinud

kahest

eraldiseisvast,

erinevate

tehinguosaliste

vahel

tehtud

majandustehingust. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et tasaarvestusel tuleb hageja esitatud

arvet arvesse võtta brutosummas. Kostja ei saa hageja võlausaldajalt omandatud raha tagastamise

nõude summa võrra vähendada hagejalt ostetud kaupade või teenuste maksumust, mis on hageja

poolt kostjale esitatud arves käibemaksu arvestamise aluseks.

Hagejal on kostja vastu nõue koos käibemaksuga ning kostja saab nii arve tasumisel kui

tasaarvestamisel lähtuda ainult sellest summast. Kostja käsitlus, et tasaarvestada tuleb hageja

nõue ilma käibemaksuta ning hagejal on õigus nõuda kostjalt käibemaksu üksnes summalt, mis

tasaarvestuse tulemusel ei ole lõppenud, ei ole kooskõlas käibemaksuseaduse § 3 lg 4 p 1 ja § 4

lg 1 p 1 sätetega.

18. Eelnevast tulenevalt on hageja nõue kostja tasaarvestusega lõppenud kostja arvestatust

väiksemas ulatuses.

Hageja esitas kostjale tasumiseks arve summas 4448,98 eurot.

Kostjal oli tasaarvestatav vastunõue summas 2859,50 eurot. Selles summas on arve tasumise

tähtaja jooksul 25.10.2018 tasaarvestusega poolte vastastikused nõuded lõppenud ning seega

pärast tasaarvestust jäi kostjal hageja ees arvest nr 1851807 täitmata kohustus summas 4448,98 –

2859,50 = 1589,48 eurot.

Sellest summast kostja tasus 06.11.2018, s.o enne arve tasumise tähtaja lõppemist, 890,57 eurot.

Seega 10.12.2018 hagiavalduse esitamise ajaks oli kostjal hageja ees võlgnevus 698,91 eurot.

Sellest on kostja 20.02.2020 tasunud veel täiendavalt 127,50 eurot ning otsuse tegemise ajaks on

kostjal hageja ees võlgnevus summas 571,41 eurot. Selles summas kohus rahuldab hageja

põhinõude.

Osas, milles hageja nõue oli lõppenud tasaarvestusega enne hagiavalduse esitamist, samuti osas,

mille kostja tasus menetluse ajal, tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus arvestab kostja poolt

kohustuse menetluse ajal täitmist menetluskulude jaotamisel.

19. Hageja on 05.03.2019 kohtule esitatud vastuses kostja seisukohtadele viivisenõuet

täiendanud ning TsMS § 367 kohaselt taotleb kostjalt lisaks esialgses hagis esitatud

sissenõutavaks muutunud viivise 5,34 eurot väljamõistmisele mõista kostjalt välja viivis VÕS §

113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni. Hagi esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivisele lisaks menetluse käigus täiendavalt alates

hagiavalduse esitamisest viivise protsendina põhivõlast väljamõistmiseks nõude esitamine on

TsMS § 376 lg 4 p-s 2 sätestatud kõrvalnõude suurendamine, mida ei peeta hagi muutmiseks.

Seega täiendava viivise nõude esitamiseks ei ole vajalik kostja ega kohtu nõusolek ning kohus ei

pea viivisenõuet eraldi menetlusse võtma. Kõrvalnõude suurendamine praegusel juhul ei

mõjutanud ka hagi esitamise eest nõutava riigilõivu suurust. Tsiviilasja hinda saab kohus muuta

ka kohtuotsuses.

Hageja 05.03.2019 avaldus on kostja lepingulisele esindajale e-toimiku kaudu kätte toimetatud

08.03.2019 ning on 15.03.2019 esitanud vastuse, et hageja põhinõue ei ole põhjendatud ning

seetõttu ka viivisenõue on alusetu, lisaks puudub viivisearvestus.

Hageja on 25.03.2019 esitanud viivise arvestuse hagiavalduse esitamise seisuga ning lisaks

korranud taotlus mõista alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni kostjalt

välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras protsendina põhivõlast.

20. VÕS § 100, 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivist. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos

kõrvalnõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt,

et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

Kohus otsuses on põhjendanud, et hageja nõue muutus sissenõutavaks 10.11.2018 summas 698,91

eurot. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal 23.10.2018 ei olnud nõue veel sissenõutav.

Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud hageja nõue mõista kostjalt välja perioodi eest 18.10.2018 kuni

06.11.2018 põhinõude summalt 4448,98 eurot ja perioodi eest 18.10.2018 – 10.12.2018 põhinõude

summalt 3558,41 eurot seadusjärgses määras arvestatud viivis kokku summas 45,03 eurot.

Arvestades kostja tasaarvestust, tasutud summasid ning kohtuotsuse põhjendustes toodud arve

tasumise ja nõude sissenõutavaks muutumise tähtaegu, on kohus seisukohal, et hagiavalduse

esitamise seisuga oli viivis sissenõutavaks muutunud summas 4,6 eurot (periood 10.11.2018 –

09.12.2018 (30 päeva), arvutatud põhinõude summalt 698,91 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, s.o 8% aastas (0,02191% päevas)).

Pärast hagiavalduse esitamist on viivis täiendavalt muutunud sissenõutavaks järgmiselt:

Alates 10.12.2018 – 19.02.2020 kokku 437 päeva eest summalt 698,91 eurot määrata 8% aastas

(0,02191% päevas) on viivisesumma 66,92 eurot.

20.02.2020 kostja tasus 127,50 eurot ning võlgnevuseks, millelt viivist arvutada, jäi 571,41 eurot.

Perioodil 20.02.2020 – 05.03.2020 (kohtuotsuse tegemise eelne päev) 15 päeva eest muutus viivis

täiendavalt sissenõutavaks summas 1,87 eurot.

TsMS § 367 kohaselt kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemiseni

sissenõutavaks muutunud viivise summas 73,39 eurot ja alates otsuse tegemise päevast kuni

kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (s.o poolaasta kaupa

Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga

aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas).

21. Eeltoodud arvutustest tuleneb, et hageja kohtu poole pöördumine oli põhjendatud, kuigi heas usus

tegutsemise korral hageja saanuks 10.12.2018 hagiavalduse esitamisel arvesse võtta kostja

tasaarvestusavaldust (kohus leiab, et hageja ei saa tugineda loovutusdokumendi esitamata jätmisele,

kui ta ei ole seda kostjalt küsinud) ning esitada hagiavalduses nõue osas, milles see ei olnud

tasaarvestusega lõppenud ega tasutud. Kohus rahuldab hagi osaliselt, mõistab kostjalt hageja kasuks

välja 644,80 eurot, sh põhivõlg 571,41 eurot ja viivis kohtuotsuse tegemiseni 73,39 eurot. Samuti

kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja alates kohtuotsuse tegemisest lisanduva viivise

protsendina põhivõlast kuni kohustuse kohase täitmiseni.

22. Tsiviilasja hind

Edasiulatuva viivise nõuet hagiavaldus ei sisaldanud ning hagiavalduses on hagihinnaks

märgitud 3603,44 eurot. Menetluse käigus hageja laiendas viivisenõuet taotlusega mõista kostjalt

välja viivis protsendina põhivõlast alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni.

Kohtu hinnangul on tegemist TsMS § 376 lg 4 p-s 2 sätestatud kõrvalnõude suurendamisega,

mida ei peeta hagi muutmiseks. TsMS § 133 lg-te 1 ja 2 kohaselt on nõude suurendamise järel

hagihinnaks 3888,11 eurot (põhinõue 3558,41 eurot + viivis hagiavalduse esitamise seisuga

45,03 eurot + TsMS § 133 lg 2 alusel ühe aasta viivis põhinõudelt, s.o 284,67 eurot).

TsMS § 136 lg-te 1 ja 4 kohaselt kohus võib määrata tsiviilasja hinna, kui ta leiab, et hageja

nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava

kohtulahendiga. Eeltoodu alusel kohus märgib kohtuotsuses õige hagihinna.

Kõrvalnõude suurendamine ei mõjuta hagi esitamise eest nõutava riigilõivu suurust.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on sellise hinnaga (vahemikus 3501 – 4000

eurot) hagi esitamisel nõutav riigilõiv 325 eurot. Hageja tasus maksekäsumenetluses riigilõivu

135,16 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 189,84 eurot, seega kokku ongi riigilõivu tasutud 325

eurot.

23. Menetluskulude jaotus

23.1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Sama paragrahvi teise lõike järgi juhul, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses,

nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud

tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, põhinõude rahuldamise protsent on 16,06%, hagiavalduse

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisesummast mõistab kohus välja 10% ning

põhinõude osalise rahuldamise tõttu väheneb vastavalt ka sellelt edasiulatuvalt tasuda tulev

viivise.

23.2. Kohus 14.06.2019 tegi pooltele ettepaneku sõlmida kompromiss summas 698,91 eurot.

Hageja teatas kohtule, et on sellise kompromissiga nõus ning on teinud kostjale vastava

ettepaneku. Hageja veel 20.02.2020 menetlusdokumendis deklareeris, et kui kostja sellise

summa tasuks, siis muid pretensioone kostjale ei oleks (s.t hageja ei nõuaks kostjalt täiendavalt

viiviseid ega menetluskulusid). Kostja ei nõustunud muutma oma seisukohta tasaarvestamisel

käibemaksu arvestamise osas ja jäi oma arvutuste juurde. Samas kostja 20.02.2020 vähendas

viivise arvelt tasaarvestuse vastuväidet ja tasus hagejale täiendavalt 127,50 eurot.

23.3. Kohus sisuliselt rahuldab põhinõude ulatuses, milles kohtu ettepanekul hageja on kostjale

pakkunud kompromissi. Põhinõue rahuldatakse kompromissisummast väiksemas ulatuses üksnes

seetõttu, et asja kirjalikus menetluses lahendamisel pooltele avalduste ja vastuväidete esitamiseks

määratud lõpptähtpäeval kostja tegi hageja nõude katteks osalise makse.

Eeltoodut arvesse võttes kohus jätab kostja menetluskulud tema enda kanda ning hageja

menetluskuludest riigilõivu osas, mis tulnuks hagejal tasuda, kui hagiavaldus oleks esitatud

põhinõude 698,91 eurot ja sellele lisanduva viivise väljamõistmiseks. Sellisel juhul oleks

hagihinnaks olnud 759,42 eurot (698,91 eurot põhivõlg + hagiavalduse esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 4,6 eurot + TsMS § 133 lg 2 alusel ühe aasta viivis 55,91 eurot).

Tsiviilasja hinnaga 751 eurot kuni 1000 eurot (kaasa arvatud) hagi esitamisel nõutav riigilõiv

olnuks 175 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja riigilõivu

175 eurot. Ülejäänud osas jääb riigilõiv hageja enda kanda.

Muude menetluskulude kohta hageja menetluskulude nimekirja ei ole esitanud. Kuna kostja

menetluskulud jäävad tema enda kanda, siis ei ole vaja kostja menetluskulude suurust kindlaks

määrata.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik