1-19-3613/22 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-19-3613

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. 2020, Narva kohtumaja märts Kohtuasja number 1-19-3613 (18233001563) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk Svetlana Hamaza Kriminaalasi Viru Vangla taotlus C.Q vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu C.Q (isikukood XXX; viibimiskoht Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: X ) XX Karistuse kandmise algus 12.03.2019 ja lõpp 28.02.2021

Kohtuistungi toimumise aeg 06.03.2020, videokohtuistung

RESOLUTSIOON

Juhindudes karistusseadustiku (edaspidi KarS) -st 2 ja kriminaalmenetluse § 76 ja § 78 p seadustiku (edaspidi KrMS)

§ 426, § 383, § 384 ja § 387, kohus määras: Vabastada C.Q Viru Maakohtu Narva kohtumaja tingimisi enne tähtaega temale 08.05.2019 karistuse kandmisest. otsusega mõistetud

Määrata ja käitumiskontrolli pikkus C.Q-le katseaeg kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 28.02.2021 alates vanglast vabastamisest.

Käitumiskontrolli jooksul peab kriminaalhooldusametniku järelevalve all C.Q täitma KarS § 75 lg 1

6 ja § 75 lg 2 p sätestatud kontrollnõudeid ja p-de 1- -de 2 ja kohustusi. C.Q on kohustatud: 1) XXX; elama kohtu määratud alalises elukohas – 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

1-19-3613 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8)

otsima endale töökoha või võtma ennast Töötukassas kahe) nädala jooksul pärast arvele 2 ( vanglast vabanemist ;

KarS § 78 p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja C.Q vangistusest vabanemisest.

M

äärus edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla esitas 28.02.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava C.Q vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

2. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.05.2019 kohtuotsusega tunnistati C.Q s üüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. C.Q tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõisteti

talle karistuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1 mõisteti , lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, C.Q-le liitkaristuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust. KarS § 67 lg 7, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.10.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse – 1 aasta 10 kuud ja 22 päeva vangistust, s.o 682 tundi üldkasulikku tööd - võrra ning mõisteti C.Q-le liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud ja 22 karistusest maha päeva vangistust. Arvati teostatud üldkasuliku töö tunnid –

4 päeva vangistust – ning mõisteti

364 tundi, s.o 1 aasta ja

C.Q-le karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 18 päeva vangistust. Arvati KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 01.12.2018 kuni 02.12.2018, s.o 2 päeva ning mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 16 päeva vangistust.

Karistuse kandmise tähtaega arvestati Kohtuotsus jõustus 31.05.2019 alates 12.03.2019. .

3. Nähtuvalt Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.05.2019 otsusest tunnistati C.Q süüdi selles, et ta 01.12.2018.a kella 18.28 paiku, olles alkoholijoobes, helistas oma mobiiltelefoninumbrilt oma abikaasa E B mobiiltelefoninumbrile ning XXX XXX telefonivestluse ajal ähvardas oma abikaasat E tervisekahjustuse tekitamisega öeldes E B B, et tekitab talle noaga kehavigastusi, vigastades noaga tema erinevaid organeid. Kannatanul E B oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna C.Q on varasemalt kasutanud korduvalt füüsilist vägivalda nii oma abikaasa E kui ka oma laste suhtes. Peale telefoni teel öeldud B ähvardusi tuli C.Q E ning väljakutse peale kohale tulnud B juurde aadressile

XXX politseiametnik leidis C.Q taskust sinist värvi plastikust korpusega vaibanoa. Sel moel pani C.Q toime tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti C.Q tunnistati süüdi selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, mille eest on teda vastavalt Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.06.2016 ja 27.10.2017

1-19-3613 kohtuotsustele kriminaalkorras karistatud, 08.02.2019.a kella 19.00 paiku XXX asuvas korteris, olles alkoholijoobes, lõi oma abikaasat E rusikaga näkku. Peale seda, kui E B B oli kukkunud voodi peale, jätkas C.Q E B löömist rusikatega näo ning rinna piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ning kehavigastusi – verevalumid näo piirkonnas. Sel moel pani C.Q toime teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4. Viru Maakohtu 08.05.2019 otsusega mõistetud k istust suurendati KarS § 65 lg 2 ar alusel Viru Maakohtu 27.10.2017 e .

otsusega mõistetud karistus ärakandmata osa võrra Nähtuvalt viimati nimetatud otsusest mõisteti C.Q süüdi selles, et tema varasemalt kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna (karistatud Viru Maakohtu 17.06.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4851 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi), viibides 10.05.2017 kella 18.30 paiku alkoholijoobes

XXX asuvas korteris, lõi olmetüli käigus oma poega I B ühe korra rusikaga pea piirkonda ning seejärel mitu korda rusikaga vastu keha, tekitades sellise tegevusega kannatanule I B Samuti C.Q , viibides 26.07.2017 kella 02.30 paiku alkoholijoobes füüsilist valu. XXX B asuvas korteris, haaras peretüli käigus oma pojal I käega kaelast kinni ning pigistas teda kõrist, tekitades sellise tegevusega kannatanule I B füüsilist valu. Sel moel pani C.Q toime teise inimese kehalise väärkohtlemise lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

5. Kinnipidamisasutuses C.Q kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises või selle kasutamisega ähvardamises. Oht on tõenäolisem, kui isik asub tagasi elama endise abikaasa ja laste juurde ning tarbib alkoholi. Samuti juhul kui ei muuda oma mõtlemist ja käitumist, hoiakuid ning ei arenda oma probleemide lahendamise oskust. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 24%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 36%. Arvestades C.Q ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust (kõrge risk), ei toeta Viru Vangla C.Q tingimisi e

nne tähtaega vabastamist.

6. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku kui kohus peab otstarbekaks C.Q vabastada vangistusest

C.Q-le ennetähtaegselt määrata kinnipeetav katseaja pikkuseks ning pikkuseks kandmata karistuse osa,s.o. kuni käitumiskontrolli 28.02.2021. Samuti tuleks käitumiskontrolli ajaks C.Q-d kohustada järgima KarS § 75 lg

1 p 1- deid ning kohaldada tema suhtes ja 4 alusel

6 sätestatud kontrollnõu KarS § 75 lg 2 p 2 järgnevad kohustused: otsima endale töökoht või võtma ennast mitte tarvitama alkoholi; Töötukassas ) nädala jooksul pärast vanglast vabanemist. arvele 2 (kahe

7. Sofja Hristoforova Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör nõustub oma kirjalikus 02.03.2020 arvamuses vanglaga ning ei toeta C.Q ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et C.Q htaega vangistusest vabastamise ei soovi võtta osa tingimisi enne tä küsimuse läbivaatamisest.

Süüdimõistetu seisukohad kohtuistungil

8. C.Q 06. .2020 toimunud kohtuistungil selle juurde, et ta soovib tingimisi jäi ennet . Ta teatas, et ähtaegselt vanglast vabastamist kinnipidamisasutuse iseloomustuses välja toodud andmed ei saanud ta tarvitada alkoholi, ei vasta täielikult tegelikkusele. Näiteks 1980 sest ta oli veel laps. siis kolib b Ta peab korteri ära vahetama ja endise naise juurest ära ja ela siis omaette. Ta arvab, et seoses ühisvara jagamisega ei või tekkida tal endise abikaasaga uuesti tüli on vaja tütrega suhted korda saada, mitte aga rikkuda neid , kuna tal . Pojaga on tal head, normaalsed suhted. Tütrega ei ole mingeid suhteid. Ta ei hakka vabaduses tarvitama alkoholi. Sotsiaalprogrammi Pere- „ ja paarisuhete vägivalla vähendamine“ läbimisest on talle olnud kasu, kuna b ta ta ei teadnud varem, et isik suudab või nüüd ennast rahustada ise, seda mida

1-19-3613 ennast vaos hoida. Ta ei plaani enda abikaasaga suhteid taastada. Ta arvab, et tänase päeva seisuga on talle tulevikus ei pane toime mõistetud karistus saavutanud enda eesmärgi, et ta ühtegi samalaadset kuritegu. Seoses sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimisega sai ta aru, et on olemas elu, mis on alkoholist vaba. T ta eisisõnu on palju huvitavaid asju elus, millest mööda käis elu jooksul. Enne kinnipidamist töötades taksojuhinda t a suutis kontrollida enda alkoholi tarvitamist, kuna ta pidevalt oli roolis ja talt ei võetud kordagi juhtimisõigust ära ja ei karistatud ka alkoholi tarvitamise eest. Tal ei ole plaanis naasta vanglasse, juhul kui teda vabastatakse. Tal on vaja ära leppida tütrega, abistada ema, elu korda saada, töötada. Kogu elu aeg käis tööl ja plaani töötada.

ta b

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud esitatud materjalideg leiab, et C.Q a ja kuulanud ära süüdimõistetu tingimisi

ennetähtaega vabastamine on põhjendatud. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks

10. KarS - § 76 lg te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS §

1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kand

313 lg mise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistet asse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

u vangl

18. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) §

1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabasta

76 lg mise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.

11. Käesoleval juhul Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.05.2019 otsusega tunnistati C.Q

120 lg 1,

2 alusel süüdi KarS § § 121 lg 2 p 2, 3 järgi KarS § 64 lg 1, § 67 lg 7, § 65 lg ning talle karistuseks vangis Karistuse algust arvati mõisteti tus 1 aasta 11 kuud ja 16 päeva. alates 12.03.2019. 12. esimese astme kuriteos KarS § 76 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on temale mõistetud päeva C.Q karistusajast 1 aasta 11 kuud ja 16 ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Materiaalsed eeldused

ennetähtaegseks vabastamiseks

13. KarS § 76 lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. -le 5 kohaselt Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §

75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte -s rohkem

kuni kahekümne neljaks kuuks.

14. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud sisustamisel leidnud, et see KarS § 76 lg 4 õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea

1-19-3613 Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr

3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eripidades silmas ja üldpreventiivseid tegureid, ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul. KarS § 76 lg näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva KarS §

76 lg 4 sisustamisel.

15. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr ). Süüdlase resotsialiseerumise 3-1-1-12-17 võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda.

Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

16. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi C.Q-l ei ole.

17. Positiivse asjaoluna hindamaks C.Q käitumist kinnipidamisasutuses on põhjendatud tuua välja see, et alates 16.01.2020 ta . töötab XXX Lõpetas riigikeele õppe A1 tasemel 07.10.2019. Alates 13.12.2019 osaleb sotsiaalprogrammis "Pereja paarisuhete vägivalla vähendamine." Kohtuistungil selgus, et lähiajal saab eeltoodud sotsiaalprogramm läbitud. Lõpetas 31.12.2019 sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi "Eluviisi treening." Osales pigem kuulaja

rollis. Kodutööd olid tehtud ja analüüsis oma põhilisi riskifaktoreid. 18. C.Q Arvestades ülaltoodud andmeid käitumise kohta kinnipidamisasutuses, siis on põhjendatud asuda seisukohale, et kinnipeetu käitumisele kinnipidamisasutuses etteheiteid teha ei ole võima see, et süüdimõistetul lik. Seda seisukohta kinnitab puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on ning seega on ta võimeline alluma kehtestatud korrale osalenud ka kõikides senini toimunud tegevustes, mis talle individuaalses täitmiskavas on ette nähtud.

19. Kokkuvõtvalt leiab kohus seega, et kinnipeetu käitumine kinnipidamisasutuses räägib tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Nähtuvalt tema suhtes koostatud individuaalsest täitmiskavast on riskihinnangust lähtuvad tegevused valdavas osas läbitud. Süüdimõistetu on ligi aasta jooksul allunud vanglas kehtestatud reeglitele ja see ühe annab aluse järeldada, et vangistuses viibitud aeg on suure t i ning kinnipeetu on õenäosusega täitnud enda eesmärg

1-19-3613 võimeline elama Kohtuistungil selgus, et süüdimõistetul on kindel nägem seaduskuulekalt. us, kuidas tema edasine elu peaks edasi kulgema ning kohus loodab, et C.Q teeb teoks planeeritu ning jätkab edaspidiselt seaduskuulekat elu. Nimetatu teoks tegemisele aitab kindlasti kaasa ka tema poolt nimetatud asjaolud (tütrega leppimise soov, vajadus abistada ema ja elu korda saada), mis igati soodustavad seda, et ta jätkab edaspidiselt enda elu selliselt, et õiguskaitseorganitel ei ole põhjust tema käitumisele etteheiteid teha. Ka tõi ta kohtuistungil välja, millist kasu on ta saanud sotsiaalprogrammide läbimisest vanglas ning ka eeltoodu peaks vähendama oluliselt ohtu, et ta paneb toime uue isikuvastase kuriteo enda lähedaste isikute suhtes. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles

20. Viru Vangla iseloomustusest le on tagatud elukoht vabaduses. nähtub, et kahtlustatava Ennetäht õimalus aegse vabanemise korral on C.Q-l v asuda elama aadressile XXX. Tegemist on neljatoalise kõigi mugavustega eramajaga. Maja omanikud on kinnipeetava sõber O U ja tema abikaasa T Z. Majas elavad O U, tema abikaasa T Z ja kaks alaealist last. Nii O U kui ka T Z aegse vabanemisega nende elukohta. on nõus kinnipeetava ennetäht 21. iseloomustusest, v Samuti nähtub Viru Vangla et anglasse laekunud rahalisi nõudeid on 848,21 eurot. Vangistuse eelselt töötas süüdimõistetu Narva linnas legaalselt OÜ-s S. Enne seda töötas taksofirmas G. Varem on töötanud ka 2015. paiku V OÜ XXX, 2005 paiku FIE-na plastikakende paigaldajana ja 2004. a G AS akende valmistamises. Välismaal töötanud pole. Peale vangistust on isikule garanteeritud töökoht Narva ehitusfirmasse O OÜ XXX. Vanglas on nõus töötama ning vangistuses saab majanduslikku toetust sõbralt ja endiselt abikaasalt.

22. Kokkuvõtvalt eeltoodud andmete alusel leiab kohus, et kinnipeetava iseloomustuses olevad andmed süüdimõistetu elutingimuste on sellised, mis räägivad kohta vabaduses olles selle kasuks, et põhjendatud on C.Q Kinnipeetul on vabastada vangistusest enne tähtaega. olemas püsiv elukoht ja lähedaste tugi ning ka ametliku töö tegemise võimalus, kus peaks olema talle tagatud selline s t. issetulek, mis võimaldab ka maksegraafiku alusel tasuda võlgnevus Süüdimõistetu on abikaasast, kelle suhtes ta kehalise väärkohtlemise toime pani, lahutatud ning on jõutud ka otsusele, kuidas lahendada elukoha küsimus. Eeltoodut arvestades leiab kohus seega, et käesoleval juhul esinevad sellised elutingimused, mis toetavad seda, et süüdimõistetu teeb mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning jätkab edaspidiselt seaduskuulekat elu. Kohtul ei ole alust kahelda süüdimõistetu poolt välja toodus, et ta on kogu elu aeg käinud tööl ning nimetatu räägib selle kasuks, et C.Q on võimeline kontrollima enda alkoholitarvitamist. Kuna ta on varasemalt töötanud äriühingutes, kes pakuvad taksoteenust, siis ka nimetatu kinnitab seda, et süüdimõistetu suudab kontrollida enda alkoholitarvitamist, mis on tema puhul suureks riskiteguriks uute isikuvastaste kuritegude toimepanemisel. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed

23. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.

24. C.Q tal on keskeriharidus. Omandas Ukrainas 1984 iseloomustus näitab, et XXX eriala Koolis nr 91. Peale seda edasi ei õppinud ja läks Nõukogude armeesse, kus oli kaks aastat. Armees viibis kogu perioodi Ukrainas. Riigikeelt ei valda sõltumata sellest, et on mitukümmend aastat elanud Eestis. Viru Vangl . as õppis riigikeelt A1 tasemel, kuid kursust ei lõpetanud

25. Karistusregistri andmetel on C.Q-l kolm kehtiv kriminaalkaristust, vanglas viibib ta at esimest korda. Kõik kuriteod on olnud füüsilise vägivalla kasutamised ja füüsilise vägivalla kasutamisega ähvardamine lähisuhtes. Kuriteod on ette planeerimata ja impulsiivsed ning soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. on alkoholi Kriminaalse käitumise soodusteguriks kuritarvitamine ja viimased kuriteod on toime pandud endise abikaasa ja poja suhtes. Iseloomustuse kohaselt C.Q tunnistab probleemi, on motiveeritud loobuma alkoholist ja

1-19-3613 kuritegelikust käitumisest. Ka tõi ta välja, et sotsiaalprogrammis "Eluviisitreening" osalemine on olnud talle kasulik ning ta on motiveeritud alkoholi ja sigarettide tarbimisest täielikult loobuma. Isik on mitmeid kordi perevägivalla eest karistatud ja kõigil juhtudel on olnud joobes, mistõttu isiku motivatsioon Viru Vangla iseloomustuse kohaselt tarbimiskäitumise muutmiseks on kaheldav. Kohus leiab vaatamata eeltoodule, on et põhjendatud anda süüdimõistetule võimalus näidata, et KarS § 75 lg 2 p 2 määratav ta suudab enda eluviisi muuda ning ka alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi katseajal peaks kaasa aitama tema edaspidisele õiguskuulekusele nagu ka vanglas läbitud sotsiaalprogrammid „Pere ja paarisuhete vägivalla

- vähendamine“ ja „Eluviisitreening“. Nimelt tõi C.Q kohtuistungil välja, et võib ta nüüd ennast rahustada ise, seda mida ta ei teadnud varem, et isik suudab ennast vaos hoida ning et on olemas elu, mis on alkoholist vaba. Kohtul ei ole alust kahelda süüdimõistetu poolt välja toodu tegelikkusele vastavuses, kuna ta viibib kinnipidamisasutuses seoses karistuse kandmisega esmakordselt. Seega puudub alus kahelda tema poolt välja toodus, mille kohaselt tal ei ole plaanis naasta vanglasse juhul kui teda vabastatakse.

26. Eelpool olevate andmete alusel on seega kohtu hinnangul C.Q ega tingimisi enne tähta vabastamise korral tõenäosus, et ta tulevikus enam kuritegusid toime ei pane suurem kui tema vabanemisel pärast kogu karistuse ärakandmist, kuna kinnipeetu on reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid saavutanud enne selle lõpptähtaja saabumist. Kohus tahab uskuda, et C.Q on nüüdseks teinud talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning käitub edaspidiselt õiguskuulekalt ning suudab enda perekonnaga ära leppida

. Kohtule annab aluse selliseks positiivseks tulevikuprognoosiks ka see, et C.Q puhul on vabanemisel olemas kõik asjaolud (toetav perekond ja püsiv eluase ning võimalus teenida vabaduses tulu legaalsel teel) lu seaduskuulekalt. , mis peaks tagama seda, et ta jätkab enda e Vanglas on ta olnud tööga hõivatud ning kohtule ei ole alust kahelda selles, et töökohustusi on ta korrektselt täitnud. Nimetatu aga näitab seda, et C.Q on võimeline teenima ka ametlikul teel tulu ing , mida näitab tema senine elukäik n ta on võimeline ka kontrollima enda alkoholitarvitamist, mis vähendab uute isikuvastaste kuritegude toimepanemise ohtu märkimisväärselt.

27. Kohus rõhutab, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu isik vabastataks karistuse kandmisest – muutub vaid karistuse kandmise viis. C.Q loetakse lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral. Seega peab C.Q suhtuma temale määratud katseaega ning sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Just selline monitoorimisele allutamine räägib C.Q ennetähtaegse vabastamise kasuks. Katseajal on kriminaalhooldajal võimalus reageerida erakorralise ettekandega kohe, kui C.Q

kaldub kontrollnõuetest kõrvale.

28. Kohus peab põhjendatuks määrata C.Q-le katseaeg ja käitumiskontrolli pikkus kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 28.02.2021 alates vanglast vabastamisest. Samuti peab ta täitma ka järgmiseid kohustusi otsima endale töökoht või võtma ennast : mitte tarvitama alkoholi ja Töötukassas arvele kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist“.

Need kohustused aitavad kaasa enesekontrolli säilitamisele, mis on edasiste kuritegude vältimiseks vajalik.

29. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vangistusest vabanemise võimalike tagajärgede hindamise puhul on C.Q poolt põhjendatud asuda seisukohale, et ära kantud vangistus on saavutanud enda eesmärgi ning ka vabaduses olles allutatuna käitumiskontrollile ja täites määratavaid kohustusi on võimalik lisaks panustada sellesse, et C.Q ei naase enda kuritegeliku juurde. käitumise

30. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426 lg 1, § 432, vabastab kohus süüdimõistetu C.Q karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega määrates talle KarS §

75 lg 1 p-des 1- -des 2

6 ja § 75 lg 2 p ja 4

sätestatud kontrollnõuded.

1-19-3613

/allkirjastatud digitaalselt/

Mari-Liis Avikson Kohtunik