4-19-5602/25 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.01.2020, Rakvere kohtumajas Väärteoasja number 4-19-5602 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Väärteoasi

P.Z-i kaebus Maksuja Tolliameti Uurimisosakonna Ida talituse 10.10.2019 otsuse peale nr 930019001737 Kaebuse esitaja

P.Z , isikukood XXX, elukoht xxxx mata , varem väärteokorras karista Kaitsja Killu Kool Kohtuväline menetleja Maksuja Tolliamet, esindaja Tiia Pukk Asja läbivaatamise kuupäev 21.01.2020, avalikul kohtuistungil Juhindudes VTMS § 132 p1, § 135; § 155, 156, kohus o t s u s t a s:

Jätta P.Z-i kaebus rahuldamata.

J Maksuja Tolliameti Uurimisosakonna Ida ätta muutmata kohtuvälise menetleja,

talituse 10.10.2019 otsus nr 930019001737, millega P.Z karistati tubakaseaduse 39 1 alusel rahatrahviga 50 t, s.o 200,00 eurot. § lg trahviühiku

Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule

7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule vandeadvokaadist kaitsja vahendusel Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates

11.02.2020, mil kohtuotsus tervikuna on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kohtuotsuse terviktekst on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadavaks tehtud 06.03.2020.

I TUVASTATUD ASJAOLUD

Maksuja Tolliameti 10.10.2019 otsusega karistati P.Z

tubakaseaduse § 39 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot TubS § 51 lg 6

ja alusel konfiskeeri 1400 sigaretti. ti asitõendina äravõetud

05.11.2019 esitas P.Z-i kaitsja Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale, milles taotles eha uus tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja t otsus, millega lõpetada P.Z suhtes alustatud väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti taotles kaitsja tagastada P.Z-ile 10.10.2019 otsusega konfiskeeritud asitõendid, s.o 1400 sigaretti. Väärteomenetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg

1 p 1 alusel jätta P.Z poolt kantud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Alternatiivselt esitas kaitsja taotluse, juhul kui kohus asub seisukohale, et P.Z et

on toime pannud temale etteheidetava väärteo, vähendada oluliselt määratud karistust.

II UURITUD TÕENDID JA KOHTU PÕHJENDUSED

VTMS § 123 lg 2 sätestab, et kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Koh d kaebuse esitaja ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde. tuistngil jäi

Tunnistajad M K,

J M kes on Maksu-ja Tolliameti peainspektor ja , Maksu-ja

Tolliameti Uurimisosakonna Ida Talituse peainspektor, andsid kohtuistungil teineteisega ütlu kattuvaid ütlusi , et seoses sigarettide käitlemise nõuete rikkumise stega selles

kahtlusega teostasid nad elukohas xxxx. 27.augustil 2019 läbiotsimist P.Z-i

Kohale jõudes ei olnud P.Z kodus. Ukse avas tema elukaaslane, keda tea ja kes siis helistas ja palus vitasid tuleku põhjustest, näidates ka läbiotsimismäärust Raimol koju tulla. Menetlustoimingutega alustasid siis, kui P.Z koju saabus. Nad

kirjas, et tutvustasid isikule määrust ja menetlusaluse isiku õigusi. Kuna määruses oli tegeleb müügiga, siis ta ei olnud nõus sellega, et ta müügiga tegeleb. Selgitasid, et nad ei olegi seda tõendanud, et ta müügiga tegeleb, et käitlemine ehk siis hoidmine ei ole samuti lubatud. Avades elutoa sektsioonkapi, andis P.Z vabatahtlikult välja seitse plokki maksumärkideta sigarette, mille kohta selgitas, et ostab neid kümne tavaliselt xxxx

ploki kaupa ning et kõik need vabatahtlikult välja antavad sigaretid kuuluvad temale, et naine ei suitseta. P.Z-i elukaaslane ei osalenud kõigis läbiotsimise etappides, kuid ta korteris, sh -elutoaga ruumis ja oli viibis kogu läbiotsimise aja samas avatud köök teadlik, millist menetlustoimingut läbi viiakse. Ta ei viidanud kordagi sellele, et osa P.Z-i poo antud sigarettidest oleks kuulunud temale. Sigaretid kuulusid lt välja Raimole, sest ta ise ütles, et need kuuluvad temale.

Tunnistaja L M seletas kohtuistungil, et 27.augustil 2019 aastal tuli kaks politseinikku ukse taha ja küsisid Raimot. Ütlesid, et neil on läbiotsimi sorder. Helistas Raimole, et viimane koju tuleks. 15-20 minuti est Raimo jõudis umbes pärast. Üks ametnik

näitas enne kui Raimo tuli , et Raimot süüdistatakse suitsude paberit, kus oli kirjas

müümises. älgis vähe, mis to läbiotsimise käigus toimus Seletas, et j imus , kuna toimetas lastega. P.Z oli seotud ametnikega. T ei a ei näinud, mida Raimo nendega tegi,

pööranud sellele tähelepanu, sest see oli kõik selline ärev olukord. Avaldas, et ta ka ise suitsetab, nüüd küll vähem, siis rohkem. Sigaretid, mis läbiotsimise käigus ära võeti, kuulusid tegelikult n . Ta ei avaldanud ametnikele, et osad sigaretid kuuluvad eile mõlemale

talle, kuna seda ei küsitud käest. ei tekkinud küsimust tema Ei osanud vastata, miks tal

selle kohta, kui

kuigi pooled, s.o nägi, et ametnikud otsustavad kõik sigaretid ära võtta, võib Tema sõnul arutasid seda alles peale -olla kolm neli plokki o ju tema omad. lid ametnike lahkumist, et sigaretid olid nende ühised. Viimati ostsid koos Raimoga sigarette jaanipäeva paiku, ostavad pikemaks ajaks ette.

Menetlusalune isik P.Z seletas kohtuistungil, et elukaaslane helistas ja palus koju tulla, kuna politsei oli nende juures kodus. Koju jõudes oli üks politseinik väljas maja ees, teine politseinik oli toas ja siis selgitati, et läbiotsimine. Anti lugeda läbiotsim smäärus i ja veel mingi paberid. Luges need läbi, kuid mõistus ei olnud enam nii selge kui peaks, ega sealt midagi eriti ei jaganud. Kinnitas, et anti ka õigustega tutvumise paber läbilugemiseks, kuid ei saanud päris õieti õigustest aru, see ei jõudnud mõistusesse kohale. Kui oleks aru saanud, siis oleks saanud ju endale kaitsja võtta. Öeldi, et kirjutagu alla, mida ta ka tegi. Küsiti kas sigarette on? Näitas, kus tal sigaretid olid. Seletas, et ostis need võõralt Siis öeldi, et need on xxxx, sest head sigaretid ja soodsama hinnaga kui poes. salasigaretid, et neid ei tohi omada. Tehti läbiotsmised ära, rohkem suitsu ei leitud kuskilt. Laua peal tehti suitsudest pildid, nad koostasid enda arvutis protokolli ja küsiti ka tahab läbi lugeda, kuid ütles, et mis ta sellest enam läbi loeb, et suitsud on ju ära konfiskeerinud, mis peaks olema salasuits, kuigi ta seda ei teadnud täpselt, et ta salasuits on. Prinditi need paberid välja, tema neid läbi ei lugenud. Lootis, et ega politseinik ei hakka ikka valet kirjutama. Pani sinna allkirjad alla. Öeldi, et lihtsalt allkiri ei sobi, et kirjutagu siia alla niimoodi, et olen tutvunud selle teemaga ja kõik on õige ja siis panin allkirja. Inspektor küsis kellele need kuuluvad. Kuna oli viimased neli plokki ostnud enda raha eest ja öeldi, et see on salakaup, et seda ei tohi üldse olla, siis ma võttis need kõik enda kaela, et vältida teise inimese allakäiku vms. Ta ei tahtnud elukaaslast asjasse segada. Kui saab üks inimene karistada, saab üks inimene karistada. Seletas, et ei mäleta kas ütles inspektoritele, et nad mõlemad elukaaslasega suitsetavad. Kui ametnikud hakkasid ära minema, siis ukse peal öeldi, et saladuskatte all võib öelda, et inimene tohib omada 800 sigaretti. Oleks seda alguses kohe teadnud, siis ei oleks asi nii kaugele üldse läinud.

Kohus uuris kirjalikke tõendeid:

- L 09.08.2019 /tl 21-23/; äbiotsimismäärus

- L

27.08.2019, mille kohaselt P.Z

andis äbiotsimisprotokoll

vabatahtlikult välja 7 plokki (1400tk) sigarette STIX, mille pakenditel puudusid maksumärgid. Sigaretid pakendatud sinisesse kilekotti ja tõkendatud tollitõkendisga ET0059990 /tl 24-27/; - Fototabel /tl 28-32/; väärteomenetluses 930019001737

- - akt kauba üleandmise vastuvõtmise , mille kohaselt läbiotsimise käigus äravõetud sigaretid on üle antud ja hoiustatud MTA Ida Tollipunkti lattu /tl 33/,

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja tunnistajad ning uurinud vahetult asjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnates neid kogumis, on seisukohal, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Käesolevas väärteoasjas on piisaval määral tõendatud, et läbiotsimise käigus äravõetud nõuetele mittevastavad sigaretid kaubanduslikus koguses 1400 tükki kuulusid P.Z-ile ning et ta toimetas edasi ja ladustas neid oma kodus, mis on käitlemine TubS § 6 lg 1 p 3 mõistes.

Väärteoasjas kogutud materjalidega on poolt väärteo P.Z-i

toimepanemine usaldusväärselt tõendatud ning olemasolevad tõendid kõrvaldavad võimaliku tekkinud kahtluse.

Kohtu hinnangul on tunnistajate J M ja M Ki ütlused usaldusväärsed, kuna need haakuvad muude väärteoasjas kogutud tõenditega. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on P.Z-ile mene

tlustoimingute jooksul korduvalt tutvustatud õigusi ja kohustusi ning menetlustoimingu eesmärki. Seega menetlusaluse isiku väited, et tema ei saanud neist aru, on asjakohatud ja on kantud soovist vastutust. vältida

Tuleb tunnustada MTA praktikat esitleda menetlusosalise õigusi ja kohustusi eraldi väljaprinditud lehel, mis esitatakse isikule enne menetlustoimingu algust, et isikul oleks võimalus nendega eelnevalt tutvuda ja oma menetlusõigusi teostama hakata. Kuigi igal menetlusdokumendil, mille sisu täidetakse arvutis ja prinditakse toimingu järgselt välja, on kirjeldatud isiku õigused ja kohustused, siis tõepoolest on oht, et alles lõplikult vormistatud dokumendi esitamisel võiksid isiku õigused riivatud saada.

Käesolevas asjas on tuvastatud, et läbiotsimisele minnes tutvustati P.Z-ile läbiotsimismäärust ning õigusi ja kohustusi, kes sai nendest aru ja asus tema

temale sobival ajal neid ka kasutama, pöördudes temale sobival aja õigusabi saamiseks juristi poole.

Kohus ei nõustu kaebuses esitatud kaitsja väitega, et läbiotsimine

menetlustoiminguna on õigustühine, kuna läbiotsimisprotokolli kohaselt viibisid läbiotsimiste juures vaid peainspektor J M ja P.Z. Tegelikult aga viibis kaitsja hinnangul läbiotsmise juures veel P.Z-i elukaaslane L M, kuid protokollis seda märgitud ei ole. Nimetatud isik laskis MTA ametnikud korterisse, kuna P.Z ei viibinud kodus ajal, kui saabusid MTA ametnikud läbiotsimist teostama. on jäänud ka L M

läbiotsimisel tehtud Fototabeli fotole 1.6. Ka ei ole L M allkirja läbiotsimisprotokollil.

Seega puudub

M läbiotsimise juures viibinud L kinnitus, kas ta nõustus läbiotsimisprotokolli kantud andmetega – st kas protokoll on koostatud õigesti.

L M kinnitas kohtuistungil, et tema avas ametnikele ukse ja helistas elukaaslasele, et viimane koju tuleks. Ta kinnitas, et viibis läbiotsimise ajal küll samades ruumides, kuid ei pööranud tähelepanu sellele, mis toimus või millest räägiti. Ta seletas kohtuistungil kaitsja küsimusele vastates, et ta ei olnud juures, ta oli küll seal korteris, aga juures ei olnud. Toimingud olid avatud planeeringuga elutoas aga tema oli rohkem köögi pool. Sealt toiminguid näha ei olnud ja ta ei pööranud tähelepanu sellele, sest see oli kõik selline ärev olukord. Seega L M läbiotsimisel ei osalenud ja tema fikseerimine läbiotsimise protokollis ei ole vajalik ega põhjendatud, kuna tema ei saa kogu läbiotsimise käiku kinnitada.

Kohtule esitatud kaebuse kohaselt ei selgu vä ä rteootsusest üheselt, kas sigaretid ü

ldkoguses 1400 tükki kuulusid ainult P.Z-ile või kuulusid need osaliselt P.Z-i elukaaslasele L Mle, kes samuti elab korteris, kus läbiotsimine läbi viidi ja kes viibis ka läbiotsimise juures. Samuti ei ole kohtuväline menetleja arvestanud sellega, et neid sigarette võisid P.Z ja L M omatarbeks omada.

Kohus selle etteheitega ei nõustu, kuna läbiotsimise lõppedes andis P.Z menetlusaluse isikuna ütlused, kus tunnistas sõnaselgelt, et tema on sigarettide omanik, et peres suitsetab ainult tema ning et ta ise ostab sigarette tavaliselt 10 ploki kaupa xxxx . käest hinnaga plokk 22 eurot P.Z on omakäeliselt kirjutanud menetlusaluse isiku ütluste protokolli alla, et ütlused on pandud kirja tema sõnade kohaselt.

Tema väited kohtuistungil selle kohta, et ütles ülekuulmaisel, et sigaretid kuuluvad vaid temale vaid seepärast, et ta ei soovinud elukaaslasele jama kaela tuua, ei ole eluliselt usutavad, kuna tõele ja nn tegelikkusele vastava info avaldamine menetlejatele oleks edasise väärteomenetluse välistanud.

Kohtu hinnangul on elukaaslaste P.Z-i ja L M ütlused vastululised ja ei haaku muude väärteoasjas kogutud tõenditega. P.Z-i poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt andis ta valeütlusi, ta võttis kogu süü endale ja tema elukaaslasele tundusid, et need ütlused olid õiged. L M, vastates kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja küsimustele heitus ja sattus se lõpuks gadusse, teadmata isegi, kas ja millal ta midagi nägi või kuulis ning millal anti läbiotsimise käigus tõeseid ütlusi.

Selline ebajärjekindlus ja vastuolud ütlustes pigem kinnitavad seda, et tegelikult andis P.Z menetlustoimingute käigus tõesed ütlused ning tema ja L M poolt kohtuistungil antud ütlused on eba saldusväärsed ning u on kantud vaid soovist vabastada menetlusalune isik vastutusest. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja väitega, et eelduslikult on P.Z-ilt konfiskeeritud sigarettide näol tegemist salakaubaga, millelt on tasumata Eesti riigile aktsiisika käibemaks ning millest tulenevalt on nende hind mustal turul madalam. P.Z kinnitas kohtuistungil, et ostab sigarette taksojuhilt, kuna seal on odavam ning et nende päritolu teda ei huvitanud. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus on seisukohal, et teo toime pannud tahtlikult. P.Z on väär

P.Z-ile määratud karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, järgides väärteomenetlusõigust.

P.Z käitles ehk toimetas xxxx koju ja ladustas kodus kaubanduslikus koguses sigarette. Kuna P.Z tunnistas sigaretid koguses 1400 tükki enda omaks, siis ei saanud kohtuväline menetleja asuda väärteoprotokollis ja üldmenetluse otsuses muule seisukohale. Uurides tõendeid kogumis, loeb kohus tuvastatuks, et kõik 1400 sigaretti kuulusid P.Z-ile . Kohtu hinnangul hinnangul ei ole menetlusaluse isiku hilisemad väited sigarettide kuuluvuse kohta tõesed.

TubS § 6 lg 1 p 3 kohaselt on tubakatoote käitlemine tubakatoote hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil või kaubanduslikus koguses.

Kinnipeetud sigarettide kogus ületas ATKEAS § 571 p 1 sätestatud piirnorme, ehk et tegemist on kaubanduslikus koguses sigarettide ladustamisega. P.Z on käesolevas väärteomenetluses tunnistanud regulaarset sigarettide edasitoimetamist kaubanduslikus koguses (10 plokki ehk 2000 tk).

TubS § 39 lg 1 sätestab karistuse maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodetega kauplemise või selle hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. P.Z-ile on määratud karistuseks 1/6 trahvimäärast, kusjuures on arvestatud, et isikul puuduvad varasemad kehtivad karistused. Karistuse määramisel on sisuliselt arvestatud kergendava asjaoluna läbiotsimisel vabatahtlikku väljaandmist, kuigi seda otsuses sõnaselgelt väljendatud ei ole. Trahvi suuruse määramisel on lähtutud väljakujunenud praktikast, s.o lähtutud on sanktsiooni keskmisest määrast, vähendades seda 2/3 võrra.

Seega on karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse kohaldamise alustega, milleks KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku süü. Karistuse mõistmisel on arvestatud et P.Z on varem karistamata. Määratud karistust ei ole alust pidada liigselt karmiks ning seega puudub alus ka trahvi vähendamiseks. Veel väiksema trahvi määramisel ei täidaks see enam oma eesmärki. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on põhjendatud ja proportsionaalne

P.Z-i ning seda tuleb poolt toime pandud väärteoga ning tema süü suurusega pidada piisavaks, et mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

TubS § 51 lg 6 kohaselt kuuluvad väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud esemed konfiskeerimisele. arettide tagastamist ei saa Väärteomenetluse käigus äravõetud sig taotleda ühelgi juhul, kuna need ei vasta ATKEAS ja tubakaseaduses sätestatud nõuetele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik