3-19-641/31 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-19-641 Määruse kuupäev 06..03.2020 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Xi kaebus Viru Vangla 07.02.2019. a käskkirja nr 6-3/99-1 tühistamiseks ja täitmise peatamiseks esialgse õiguskaitse korras ning Viru Vangla 14.03.2019. a käskkirja nr 6-2/169-1 õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – X Vastustaja – Viru Vangla Resolutsioon

1. Jätta Xi kaebus läbi vaatamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja vastustaja esindajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtu menetluses on Xi kaebus Viru Vangla 07.02.2019. a käskkirja nr 6-3/99-1 tühistamiseks ja täitmise peatamiseks esialgse õiguskaitse korras ning Viru Vangla 14.03.2019. a käskkirja nr 6-2/169-1 õigusvastasuse tuvastamiseks.

2. X teatas 29.12.2019. a kohtule, et tema vangistusaeg lõpeb 18.01.2020. Kaebaja palus saata kohtulahend koos tõlkega vene keelde, kuna ta ei valda riigikeelt. Kaebaja teatas kohtule oma eposti aadressi ja elukoha aadressi.

3. Karistuse kandmise koha registri andmetel ei viibi X enam kinnipidamisasutuses.

4. X on käesolevas haldusasjas nr 3-19-641 vaidlustanud Viru Vangla 07.02.2019. a käskkirja, millega ta tunnistati süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises (kaebaja keeldus tööle asumast) ning talle määrati karistuseks kartserisse paigutamine 18 ööpäevaks. X taotles kaebusega veel Viru Vangla 14.03.2019. a käskkirja, millega ta tööst vabastati, õigusvastasuse tuvastamist. Kuna haldusasjas nr 3-19-278 tehtud kohtumäärusega oli peatatud Viru Vangla 07.02.2019. a käskkirja täitmine, mis kehtis edasi kuni käesolevas asjas lõpplahendi jõustumiseni, siis kaebaja suhtes määratud karistust ei täidetud.

5. Kohus andis 06.02.2020. a kohtunõudega kaebajale HKMS § 152 lg 2 alusel võimaluse esitada kohtule seisukoht menetluse jätkamise osas. Kohus selgitas kaebuse esitajalt, et kuivõrd ta on vanglast vabanenud, siis on vaidlustatud haldusaktid ammendunud, ja tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu.

KOHTU SEISUKOHT

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad sama seadustiku § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus hindab, kas kaebuse edasine menetlemine on võimalik või esineb alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

7. Kohus selgitas kaebajale 06.02.2020. a kohtunõudes, et kuna kaebaja on vanglast vabanenud, on vaidlustatud haldusaktide mõju kaebaja õigustele ammendunud. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kuna vaidlustatud haldusaktide toime on kaebaja suhtes ammendunud ega saa vabaduses viibiva isiku õigustele enam mingit mõju avaldada ega tema õigusi rikkuda, puudub kaebajal kaebeõigus haldusaktide tühistamise nõude esitamiseks.

8. Riigikohtu halduskolleegium on 13.11.2014 otsuse nr 3-3-1-44-14 p-s 12 selgitanud, et olukorras, kus tühistamiskaebus on menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu, tuleb lähtuda analoogist HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

9. Kohus selgitas kaebajale 06.02.2020. a kohtunõudes, et kui ta soovib menetluse jätkamist ja esitada tuvastamiskaebuse, siis tuleb kohtule esitada taotlus koos põhjendusega, miks on see kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohus toimetas 06.02.2020. a kohtunõude kaebajale kätte tähtsaadetisena ja kaebaja sai nimetatud kohtudokumendi isiklikult kätte 25.02.2020.

10. Kaebaja ei ole kohtule vastanud ega teatanud, et soovib tühistamiskaebuselt üle minna tuvastamiskaebusele.

11. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal menetluse vältel asjaolude muutumise tõttu kaebeõigus, mistõttu jätab kohus kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

12. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

13. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustajale ei ole menetluskulusid tekkinud, mistõttu jäävad kaebaja kanda tema enda menetluskulud.

14. Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel, ei kuulu kaebajale tagastamisele ka tasutud riigilõiv summas 15 eurot, arvestades HKMS § 104 lg 5 p 3.

15. Kuna kaebajale ei olnud käesolevas asjas antud menetlusabi, siis jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse saada kohtulahendist tõlge. Kaebaja on vanglast vabanenud ja tõlkimise korraldamist ei saa enam lugeda kaebaja jaoks võimatuks või ebamõistlikult keeruliseks. (allkirjastatud digitaalselt)