3-19-1485/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht 5. märts 2020, Tartu Haldusasja number 3-19-1485 Haldusasi Baltic Hardwood Industries OÜ (pankrotis) kaebus seoses Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 12. aprilli 2019. a otsusega nr 13-6/19/270 ja pankrotimenetluses sellest tuleneva nõudega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 17. detsembri 2019. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Baltic Hardwood Industries OÜ (pankrotis) määruskaebus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Kirjalik menetlus Kaebaja Baltic Hardwood Industries OÜ (pankrotis), esindaja v.adv Taivo Ruus Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet RESOLUTSIOON Jätta Baltic Hardwood Industries OÜ (pankrotis) määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. detsembri 2019. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Baltic Hardwood Industries OÜ esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) vastu. Kaebaja palus tühistada PRIA 12. aprilli 2019. a otsus nr 13-6/19/270 ja tuvastada, et nõuete kaitsmise koosolekul 2. juulil 2019 ei ole PRIA nõue kaitsmiseta tunnustatud. Kaebuse kohaselt tunnistas PRIA vaidlustatud otsusega kehtetuks kaebaja õiguseellaste toetusetaotlused ja nõuab tagasi välja makstud toetused, kokku 815 516,10 eurot. Pankrotihaldur P. Sepper luges PRIA nõude kaitsmiseta tunnustatuks. Kaebaja esitas PRIA nõude tunnustamisele vastuväite. 2. 17. detsembri 2019. a määrusega võttis halduskohus kaebuse tühistamisnõude osas menetlusse (resolutsiooni p 2) ja otsustas teha menetluse läbiviimiseks vajalikud toimingud (resolutsiooni p-d 3-5). Tuvastamisnõude menetlusse võtmist ei pidanud halduskohus lubatavaks ning tagastas kaebuse selle nõude osas. Halduskohus selgitas, et küsimus sellest, kas nõue on pankrotimenetluses tunnustatud, ei ole avalik-õiguslik asjaolu. Pankrotimenetlus kuulub eraõiguse valdkonda. PankrS § 4 lg 1 alusel kuulub pankrotiasja menetlemine maakohtu pädevusse. PankrS § 106 lg 4 sätestab, et nõuete

2

tunnustamise vaidluse läbivaatamine allub pankrotiasja läbivaatavale kohtule. Sisulise vaidluse haldusakti õiguspärasuse ning kehtima jäämise või tühistamise üle lahendab halduskohus, nii nagu oleks halduskohus lahendanud sama vaidluse ka tavaolukorras. Kuid see ei tähenda, et halduskohus saab lahendada vaidlust nõude tunnustamise või muude pankrotiseaduse alusel tehtud pankrotimenetluse organi otsustuste üle. Kui halduskohus peaks vaidlustatud otsuse tühistama, siis see tähendabki, et PRIA-l ei ole nõuet kaebaja vastu. Kui pankrotihaldur sellisele kohtuotsusele kohaselt ei reageeri, siis edasine vaidlus tuleb lahendada maakohtus. 3. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17. detsembri 2019. a määruse resolutsiooni p 1 peale. Kaebaja palub tühistada halduskohtu määrus vaidlustatud osas ja teha uus määrus, millega võtta tuvastamisnõue halduskohtu menetlusse. Määruskaebuses osutab kaebaja, et 1. jaanuarist 2010 kehtiva PankrS § 35 lg 1 p 61 kohaselt peatub pankroti väljakuulutamisega võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine. PankrS § 104 lg 3 sätestab, et võlgniku poolt avalik-õiguslikule nõudele vastuväite esitamisel omandab haldusakt, millest avalik-õiguslik nõue tuleneb, täitedokumendi tähenduse, kui võlgnik ei esita ühe kuu jooksul alates vastuväite esitamisest kaebust halduskohtusse. See näitab seadusandja tahet kalduda kõrvale reeglist allutada kõik pankrotimenetluse vaidlused maakohtule. PankrS § 35 lg-st 61 ja § 104 lg-st 3 tulenevalt ei ole võlgnikul ega ka ühelgi muul pankrotimenetluses osaleval isikul võimalik (aega) läbida pärast nõuete kaitsmise koosolekut pankrotimenetluses kohustuslikku ELÜPS § 110 lg 1 sätestatud vaidemenetlust, vaid avalikõigusliku nõudega mittenõustuja peab pöörduma kaebusega otse halduskohtusse. Kohtupraktika selles küsimuses aga puudub. Seetõttu on siiski võimalik tühistamiskaebuse läbi vaatamata jätmine kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Just sel juhul olekski kaebaja õiguste kaitse võimalik vaid tuvastamiskaebuse kaudu, mistõttu ei ole selle nõude tagastamine õiguspärane. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus on kontrollinud määruskaebuse esitamise lubatavust, tähtaega ning määruskaebuse esitatavatele nõuetele vastavust ning võtab määruskaebuse menetlusse. Halduskohtu määrus vaidlustatud osas puudutab üksnes kaebaja õigusi, mistõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kaasata määruskaebuse lahendamisele vastustajat ega anda talle võimalust määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks. 5. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 6. Ringkonnakohus jagab halduskohtu arusaama, et kaebus tuvastamisnõudes ei vasta HKMS § 37 lg 2 p-s 6 nimetatud tuvastamiskaebuse tunnusele, s.t see ei ole esitatud avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava asjaolu kindlakstegemiseks. 7. Pankrotiseaduses on sätestatud muu hulgas pankrotivõlgniku õigused võlausaldaja nõuete tunnustamisele vastuväite esitamiseks, sellise vastuväite õiguslik toime, samuti õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse avalik-õigusliku nõude aluseks oleva haldusakti vaidlustamiseks, et vältida seda, et haldusakt omandab täitedokumendi tähenduse. Avalik-õigusliku nõude aluseks oleva haldusakti vaidlustamiseks kaebuse esitamisega on sätestatud erisus pankrotimenetluses üldisest vaidlustamiskorrast, kuna üldkorra järgi kuuluvad pankrotimenetlus ja sellega seotud vaidlused maakohtu pädevusse (PankrS § 4 lg 1, § 106 lg 4). Seega on põhjendatud halduskohtu seisukoht, et pankrotimenetlusest võrsuvate vaidluste lahendamine on üldjuhul maakohtu pädevuses. Tegelikult ei ole ka kaebaja ise sellele järeldusele vastu vaielnud ega esitanud põhjendusi, miks vaatamata PankrS regulatsioonile tuleb pidada halduskohtu pädevusse kuuluvaks pankrotimenetlusega seotud nõude lahendamist, mille osas seadusandja ei ole erandlikult halduskohtu pädevust sätestanud. Sõltumata sellest, kas pankrotimenetlusest võrsunud vaidlused võivad kuuluda avaliku õiguse hulka, ei saa halduskohus kaebuses esitatud tuvastamisnõuet sisuliselt läbi vaadata, sest seadusandja on selleks ette näinud teistsuguse menetluskorra (HKMS § 4 lg 1).

3

8. Ringkonnakohus möönab, et PankrS § 104 lg-s 3 sätestatud ühekuuline tähtaeg halduskohtule tühistamiskaebuse esitamiseks koostoimes ELÜPS § 110 lg-st 1 tuleneva kohustusliku kohtueelse menetluse nõude ja HKMS § 47 lg 1 ls-ga 2 kehtestatud kaebeõiguse piiranguga võivad nende rangel kohaldamisel ebaproportsionaalselt piirata kaebaja õigust vaidlustada tema õigus riivavat haldusakti. Siinkohal on aga ekslik kaebaja arusaam, et kaebaja õiguste ülemäärase piiramise ärahoidmiseks on kohane kaebuses esitatud tuvastamisnõude lubamine halduskohtumenetluses. Esmalt osutab ringkonnakohus, et halduskohtul puudub volitus oma pädevuse laiendamiseks, seda eriti olukorras, kus pädevuse jaotus maaja halduskohtu vahel on seaduses selgelt sätestatud. Teiseks ei ole tuvastamisnõue sobiv õiguskaitseabinõu kaebaja eesmärgi saavutamiseks. PankrS § 104 lg-d 1 ja 3 näevad ette, et võlgniku vastuväite ainsaks võimalikuks toimeks on, et haldusakt, millest avalik-õiguslik nõue tuleneb, ei omanda täitedokumendi tähendust. Seega saab ka kaebaja kaebusega taotletavaks eesmärgiks olla üksnes soov vältida PRIA vaidlustatud otsuse staatust täitedokumendina. Selle toime saavutamiseks tuleb esitada kaebus halduskohtusse ning saavutada avalik-õigusliku nõude aluseks oleva haldusakti kehtivuse lõpetamine (tühistamine). Kui halduskohtumenetlus lõpeb haldusakti tühistamata, siis ei kõrvalda see haldusakti kehtivust ega selle toimet täitedokumendina. Haldusakti kehtivuse lõpetamist ei too aga kaasa tuvastamisnõude rahuldamine. Selline arusaam on kooskõlas haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2 ls-st 1 tuleneva põhimõttega, et kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele. Seega puuduks tuvastamisnõude rahuldamisel kaebaja õigusi soodustav toime, sest sõltumata avalik-õigusliku nõude aluseks oleva haldusakti võimalikust õigusvastasusest oleks haldusakt siiski kehtiv ning täitmiseks kohustuslik. 9. Seetõttu on kaebaja jaoks tema õiguste kaitse tagamiseks oluline saavutada avalikõigusliku nõude aluseks oleva haldusakti tühistamise nõude sisuline läbivaatamine halduskohtus. Kaebaja ongi selleks samme astunud. Kuigi PankrS § 104 lg 3 ei ole kooskõlas ELÜPS § 110 lg-ga 1 ja HKMS § 47 lg 1 ls-ga 2 kaebeõiguse teostamise viisi ja/või tähtaja osas, siis on halduskohtul õigus ja kohustus tõlgendada ja rakendada kehtivat õigust põhiseaduskonformselt, s.t viisil, mis tagab kaebajale võimaluse kaebeõiguse teostamiseks (näiteks tähtaja ennistamise või erija üldnormi vaheteo kaudu). Kui need meetodid siiski ei luba vältida kaebaja õiguste ülemäärast riivet, siis on alus kaaluda, kas asjakohane regulatsioon on kooskõlas põhiseadusega. Seega on olemas võimalused, mille kaudu kaebajale tagatakse tegelik võimalus kaebeõiguse realiseerimiseks ning vastavalt puudub vajadus halduskohtu pädevuse volituseta laiendamiseks või õiguse tõlgendamiseks haldusõiguse ja halduskohtumenetluse õiguse põhimõtetega vastuolus oleval viisil.

/allkirjastatud digitaalselt/