1-20-772/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-20-772

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. 2020, Tallinn märts Kohtuasja number 1-20-772 Kohtukoosseis Meelika Aava, Sten Lind, Urmas Reinola Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 30. jaanuari 2020. a otsus Q.C süüdistuses KarS § § 25 lg 2 järgi lühimenetluses 199 lg 2 p 9 -

Apellatsiooni esitaja Q.C

RESOLUTSIOON Jätta kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada.

Q.C apellatsioon

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 30. jaanuari 2020 tunnistati Q.C ja . a otsusega lühimenetluses süüdi karistati karistusseadustiku (KarS) 199 lg 2 p 9 - 6 kuu vangistusega, mida § § 25 lg 2 järgi KrMS § 238 lg 2 vähendati ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti kohaselt

4 kuud vangistust alates tema kinnipidamisest 28. jaanuaril 2020.

2.

Q.C mõisteti süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna püüdis taas 28. jaanuaril 2020 varastada Tallinnas Balti jaama Selverist 1ühe pudeli viina ja ühe pudeli õlut kokku 10,08 euro väärtuses. Kuritegu jäi katse staadiumi, kuna turvatöötaja pidas ta kauplusest väljumisel koos kaubaga kinni. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Q.C , kes vaidlustab kohtuotsust üksnes mõistetud karistuse tähtaja osas.

2(3) Apellatsiooni motiivide kohaselt on mõistetud karistus liialt karm, sest see ei vasta tema süü suurusele. pani varguse toime Kuritegu jäi katse staadiumi ja varastatu väärtus oli väike. Ta eesmärgiga saada talveks paariks kuuks peavarju ja ülalpidamist. Ta elas juba pikka aega mahajäetud suvilas, kus puudus küte ja elekter. Tallinna linn talle elamispinda ei andnud. Kohtutäitur oli arestinud tema pangaarve. Ta murdis narilt alla kukkudes oma puusaluu ning on invaliid. Taotleb vähendada talle mõistetud vangistust kolme kuuni.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tule jätta läbi vaatamata. Oma b seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

Kohtukolleegium Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt märgib, et selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

K e kohtu poolt maakohtus ohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astm mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS § s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid.

-

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on kohtukolleegiumi hinnangul piisava põhjalikkusega selgitatud, miks tuleb mõista Q.C-le reaalne vangistus tähtajaga 6 kuud ning miks ei ole teda võimalik mõistetud vangistusest tingimisi vabastada Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et selle . põhjuseks on eelkõige asj varasemad karistused ei ole Q.C käitumisele mõju aolu, et avaldanud. Q.C-l on 12 kehtivat kriminaalkaristust varguste toimepanemise eest. Lisaks sellele on teda karistatud korduvalt väärteomenetluse korras, mille eest määratud rahatrahvid on tasumata. Uue varguse kauplusest pani ta toime vähem kui kuu aega pärast vanglast vabanemist. Kuritegu jäi katse staadiumi mitte süüdistatava enda tegevuse tõttu, vaid turvatöötaja pidas ta koos varastatud kaubaga kauplusest väljudes kinni. Kohtukolleegium nõ

ustub maakohtuga selleski, et kauplustest varastamine Q.C kahetsus ei on kujunenud süüdistatava elustiiliks. ole siiras, mistõttu see ei ole käsitletav karistust kergendava asjaoluna.

Kohus on lähtunud Q.C-le karistuse mõistmisel konkreetse kuriteo asjaoludest ja tema senist elukäiku iseloomustavatest andmetest. Seetõttu ei ole asjakohased Q.C apellatsiooni väited

selle kohta, et rohkem kuriteoepisoode toime pannud isikutele on kohus mõistnud leebemaid karistusi kui talle.

3(3) Q.C taotleb enda karistamist 3 kuu vangistusega. Kuna kriminaalasi vaadati läbi lühimenetluse korras ja mõistetud karistust vähendati ühe kolmandiku võrra, siis tuleb Q.C-l viibida vangistuses reaalselt 4 kuud.

5. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegi Q.C-le um üksmeelselt, et mõistetud karistus vangistusena 6 kuuks, mida vähendati ühe kolmandiku võrra, on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab KrMS § 326 lg st 3 läbi selle juhindudes - vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/