1-09-6942/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-09-6942

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-09-6942 (09230106034, 09230108070) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi O.P süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 8, 9 järgi Lühimenetlus Prokurör Marika Kreutzberg Süüdistatav O.P

Ik: XXX, emakeel: vene keel, kodakondsuseta, algharidus, töökoht: puudub, elukoht: Xxx. Tõkend:, kahtlustatavana kinni peetud 17.04.2009, 10.06.2009-12.06.2009, 25.10.2009, vahistatud 26.10.2009

Varasem karistatus:

1. Tallinna Linnakohtu 26.08.2005 otsusega KarS §

202 lg 2 p 1 järgi vangistus 3 kuud 14 päeva;

2. Harju Maakohtu 20.10.2006 otsusega KarS § 199 lg

2 p 4, 8 järgi vangistus 6 kuud, KarS § 266 lg 2 p 1

järgi vangistus 3 kuud

, KarS § 64 lg 1 alusel vangistus 7 kuud, lõplikuks karistuseks KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 4 kuud 20 päeva;

3. Harju Maakohtu 24.11.2006 otsusega KarS § 266 lg

2 p 1 järgi vangistus 5 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 3 kuud 10 päeva;

4. Harju Maakohtu 05.11.2008 otsusega KarS § 266 lg

2 p 1 järgi vangistus 3 kuud, KarS § 121 järgi vangistus 3 kuud, KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistus

3 kuud, KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti vangistus 9 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistus 6 kuud. Vabanes 06.03.2009 pärast karistuse kandmist; väärteokorras karistatud 13 korral

2 Kaitsja Advokaat Merike Borunova RESOLUTSIOON

1. O.P süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 8, 9 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada O.P-le mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg,

so 17.04.2009, 10.06.2009 kuni 12.06.2009 so 4 (neli) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 9 (üheksa) kuud ja 26 (kakskümmend kuus)

päeva ning karistuse ärakandmist arvestada alates O.P kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 25.10.2009.

4. O.P suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.

5. O.P-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1940 (üks tuhat üheksasada nelikümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „O.P, 1-09-6942, kaitsjatasu“.

6. Riiklikul ekspertiisiasutusel sõrmejälje ekspertiisi nr SS-0371-09/3216 tegemisel

tekkinud kulu 1500 (üks tuhat viissada) krooni jätta riigi kanda.

7. O.P-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2;

180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „O.P, 1-09-6942, sundraha“.

8. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

9. LKesitatud tsiviilhagi 237 842 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista

O.P-lt LKkasuks 237 842 (kakssada kolmkümmend seitse tuhat kaheksasada nelikümmend kaks) krooni. Välja mõistetud tsiviilhagi tuleb tasuda AKarvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Sampo Pank.

10. ES’i esitatud tsiviilhagi 715 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista

O.P-lt ES’i kasuks 715 (seitsesada viisteist) krooni. Välja mõistetud tsiviilhagi tuleb tasuda ES arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank.

11. DVesitatud tsiviilhagi 1700 krooni nõudes rahuldada osaliselt, so 200 krooni ulatuses

ning välja mõista O.P-lt DVkasuks 200 (kakssada) krooni. Väljamõistetud

tsiviilhagi tuleb tasuda DVarvelduskontole nr XXXXXXXXXXX. Ülejäänud osas, so summas 1500 krooni jätta tsiviilhagi rahuldamata.

12. RR esitatud tsiviilhagi 7239 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista O.P-lt RR kasuks 7239 (seitse tuhat kakssada kolmkümmend üheksa) krooni. 13. Asitõend: Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoidlas hoiustatud DNA proov kuulub kui väärtusetu asi KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

14. Asitõendid: kriminaalasjas nr 09230108070 Põhja Prefektuuri Varavastaste Kuritegude

talituse Ida teenistuse asitõendite hoiuruumi paigutatud spordipüksid Athletik Works, spordidress Icepeak, nahktossud Nike Shox, tossud Nike, spordikott, seljakott tagastada KrMS § 126 lg 2 p 2 alusel O.P-le, hoiustades asjad O.P isiklike asjade hulgas O.P kinnipidamisasutuses.

15. Asitõendid: kriminaalasjas nr 09230108070 Põhja Prefektuuri Varavastaste Kuritegude

talituse Ida teenistuse asitõendite hoiuruumi paigutatud kruvikeeraja, kang haamriga,

noad (3tk), habemenuga, gaasivõtmed (2 tk), tangid, taskulamp, pastakad (2tk), puur,

3 kumminöör, süstlad (2tk), kalts, ajaleht kuuluvad kui asjad, millel puudub väärtus KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

16. Asitõendid: jalgratas Scott ja paintballi mängimise vahendid, mis on tagastatud omanikule ES’ile, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule ESile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

O.P süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 05.11.2008 Harju Maakohtu

poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, taas 17.04.2009 kella 02.00 ajal tungis aknaklaasi eemaldamise teel Tallinnas, XXX asuva maja keldrisse, kus lõhkus keldribokside nr 1, 2 ja 9

ukselukud ning seejärel võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil

kannatanule VVkuuluva jalgratta väärtusega 500 krooni, kannatanule OMkuuluvad metalltorud väärtusega 100 krooni, kruvikeerajad väärtusega 100 krooni, 2 segistit väärtusega

300 krooni ja kaablirulli väärtusega 1000 krooni, kannatanule HP kuuluva mutriotsikutega karbi väärtusega 100 krooni ja ukse käepideme väärtusega 20 krooni, samuti tungis tabaluku

lõhkumise teel SZkuuluvasse keldriboksi nr 3, kust midagi ei varastanud, kuna ei olnud

midagi võtta, seetõttu vargus jäi lõpuni viimata tema tahtest sõltumata, ning seejärel üritas

võetud esemetega (koguväärtusega 2120 krooni) keldrist lahkuda. O.P aga ei õnnestunud kuritegu lõpuni viia, kuna ta peeti kannatanu poolt sündmuskohal kinni.

O.P, isikuna, kes oli varem toime pannud varguse, vastavalt oma ettekujutusele

teost vahetult alustas süüteo – võõra vallasasja äravõtmise toimepanemist selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik temast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, kuid jättis süüteo lõpuni viimata oma tahtest

sõltumata, seega ta pani toime KarS § 25 lg 2 ja § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti O.P süüdistatakse selles, et tema varem varguseid toimepannud isikuna

ajavahemikul 21.04.2009 kella 16.00 kuni 22.04.2009 kella 11.00 tungis akna kaudu

Tallinnas, XXXasuva maja keldrisse, kust varastas RR’le kuuluva jalgratta Merida maksumusega 7239 krooni.

Samuti tema varem vargusi toimepannud isikuna ajavahemikul 18.05.2009 kuni 20.05.2009 tungis akna kaudu Tallinnas, XXX asuva maja keldrisse, kust varastas LK’le kuuluva sularaha

46 000 krooni, 8000 eurot, mille väärtus Eesti Panga 20.05.2009 kursi alusel oli 125 200

krooni ja 6800 USA dollarit, mille väärtus Eesti Panga 20.05.2009 kursi alusel oli 77 928 krooni, kokku sularaha 249 128 krooni väärtuses.

Samuti tema varem vargusi toimepannud isikuna 10.06.2009 kella 01.00 paiku tungis keldriukse luku lahtimurdmise teel Tallinnas, XXXasuva maja keldrisse, kust varastas DV’le kuuluva ketaslõikuri Makita maksumusega 1500 krooni.

Samuti tema, varem vargusi toimepannud isikuna ajavahemikul 08.07.2009 kella 19.00st kuni

09.07.2009 kella 08.45ni tungis ukseluku lahtimurdmise teel Tallinnas, XXXasuva maja

keldrisse, kust varastas ES’ile kuuluva jalgaratta Scott Comp maksumusega 21 900 krooni

4 koos kotiga maksumusega 190 krooni, milles oli 3 rehvieemaldusheeblit kogumaksumusega

180 krooni, 2 materiaalse väärtuseta kuuskantvõtit ja 60 senti sularaha ja varurehvi

maksumusega 690 krooni aga samuti 2 paintball’i püssi maksumusega 2500 krooni tükk, kogumaksumusega 5000 krooni, kaitsemaski maksumusega 472 krooni, magasini paintball’i

kuulidega maksumusega 60 krooni, optilise sihiku maksumusega 300 krooni, õhuballooni maksumusega 600 krooni, kokku ES’ile kuuluvaid esemeid maksumusega 29 392.60 krooni.

Sel moel O.P, võttes ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise

eesmärgil sissetungimisega ja süstemaatiliselt pani toime KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav O.P seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava

O.P süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute VV´i, OM, HP, SZ, RR, LK, DVja

ES’i ütlusi, tunnistaja NM’a ja LV’i ütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolle, ütluste ja olustikuga seostamise protokolle koos fototabelitega, O.P ja Andrei Živodjorov’i

vastastamisprotokolli, asitõendite vaatlusprotokolle, 05.11.2008 Harju Maakohtu otsuse

väljatrükki, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude

toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus, va 10.06.2009 episoodis.

Kohus, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, asub seisukohale, et 17.04.2009,

21.04.2009, 20.05.2009, 09.07.2009 kuriteoepisoodides on kuritegude toimepanemine

tõendamist leidnud nii kannatanute ütluste, sündmuskohtade vaatlusprotokollide,

süüdistatavalt varastatud esemete kättesaamise ja süüdistatava enese süüd tunnistavate ütlustega, millised riimuvad muude tõenditega. Mis puudutab aga 10.06.2009 episoodi, siis on

süüdistatav korduvalt väitnud, et ta küll tungis XXXkeldrisse, jõudes lõhkuda tabaluku kinnituse ning ukse lahti teha, kuid hääli kuuldes põgenes. Kannatanuna ülekuulatud DVon seletanud, et ta nägi üle aia hüppamas noorepoolset meesterahvast, kuid ei ole väitnud seda, et ta oleks meesterahval midagi käes näinud. Süüdistatav on väitnud, et põgenedes jättis ta oma asjad kotiga maha. Sündmuskoha vaatlused sündmuskohalt leitigi kott tööriistade ja muude esemetega ning kannatanu omad need ei olnud. Süüdistatav peeti samal õhtul kell 23.30 kinni teise kuriteo toimepanemises kahtlustatavana ning protokolli kohaselt tal peale riiete midagi ei olnud. Seega arvestades seda, et süüdistatav on varguse lõpuleviimist eitanud, kannatanu ei

ole sündmuskohalt lahkunud isiku käes midagi näinud, süüdistatav on vahetult pärast teo

toimepanemist kinni peetud ja temalt ei ole midagi leitud ning sündmuskohal leiti

süüdistatava tööriistad, mis ta põgenedes kaasa võttis, asub kohus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendamist leidnud varguse katse toimepanemine KarS § 199 lg 2 p 8, 9 mõttes, kuid kuritegu jäi lõpule viimata süüdistatava tahtest olenemata põhjustel, kuivõrd saades aru, et tema sissetungimine on avastatud, põgenes sündmuskohalt.

Seejuures süüdistatavat süüdistatakse 1500 krooni maksnud ketaslõikuri varastamises. Kohus

leiab, et süüdistataval olnuks vargust toime pannes ja varguse avastamisel kõrvalise isiku poolt mitu käitumise varianti. Üks variant oleks olnud see, et avastamisele vaatamata ikkagi

vargus lõpule viia ja riskida sellega, et ta peetakse koos varastatuga kinni. Teine variant olnuks põgenemine, jättes maha varastatu, kuid võttes kaasa oma asjad. Kolmas variant aga

see, et põgeneda koos varastatuga, kuid jätta oma asjad maha. Samas, arvestades seda, et

5 lõikur maksis 1500 krooni ja selle kasutamiseks on vaja elektrit, siis saanuks seda varastada

vaid müügi eesmärgil. Teiselt ei ole loogiline, et süüdistatav võtab kaasa lõikuri, mille müügist võib saada kuni 500 krooni, kuid jätab maha tööriistad, mida tal on vaja järgmiste

varguste toimepanemiseks. Kõrvaltvaatajana asub kohus seisukohale, et kõigist neist

variantidest valis süüdistatav neljanda variandi, so kindla põgenemise, jättes maha nii võimaliku varastatava vara kui ka oma tööriistad, hinnates antud hetkel olulisimaks vabadust ja kõige kiiremini saanuks põgeneda jooksmist ja ronimist takistavate asjadeta. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatav ei jõudnud temale inkrimineeritud vargust lõpule viia ja ta tekitas varalise kahju vaid ukse tabaluku kinnituse lõhkumisega summas kokku 200 krooni.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava O.P käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja 25 lg 2 ja KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli O.P temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal so 17.04.2009 isikuks, keda oli varem varguse toimepanemise eest karistatud. Seega oli O.P KarS § 199 lg 2 p 4 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 17.04.2009 tungis süüdistatav ruumi valdajate tahte vastaselt sisse aadressil XXX, Tallinn, asuvasse maja keldri ruumidesse

aknakatte ja keldribokside lukkude lõhkumise teel ning püüdis varastada sealt esemeid. Kuritegu jäi lõpuleviimata süüdistatava tahtest olenemata. Sellele järgnevalt pani süüdistatav

toime veel kolm vargust ja ühe varguse katse, so 21.04.2009, 20.05.2009, 10.06.2009,

09.07.2009, mistõttu on tema käitumine hinnatav süstemaatilise varguse toimepanemisena, kuivõrd varguste süstemaatiline toimepanemine on tema põhiliseks elatusallikaks ja eluviisiks KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes.

Kõikide inkrimineeritud varavastaste kuritegude toimepanemise puhul on tegemist olukorraga

kus süüdistatav tungis sisse võõrasse ruumi ruumi valdaja teadmata ja tahte vastaselt ning

eemaldas vara asukohta pääsemiseks tõkkeid – lukustusi, aknaid, mistõttu on kohtu arvates

tegemist sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes. Kuivõrd esimese kuriteo

toimepanemine ei sisaldanud endas süstemaatilise varguse toimepanemise tunnust, leiab kohus, et esimese episoodi osas tuleb kuritegu kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 25 lg 2 järgi ning edasised vargused KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi. Seda ka seetõttu, et kohus ei saa

lõike siseselt kvalifikatsiooni muuta kui ei ole esitatud muudetud süüdistust ja kohus süüdistatavat muudetud süüdistuse järgi kohtu alla andnud. Kuivõrd viimased vargused viidi

süüdistatava poolt lõpule, tuleb kogumis kvalifitseerida kuriteod lõpuleviidutena. Kuna aga

kohus ei saa KarS § 199 lg 2 siseselt kvalifitseerida kuritegusid punktidevahelises

konkurentsis, tuleb süüdistatava käitumisele kogumis anda ühine karistusõiguslik hinnang,

kvalifitseerides süüdistatava käitumise võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes oli varem varguse

toime pannud, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 4, 8, 9 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on LKesitanud tsiviilhagi 237 842 krooni nõudes, mis sisaldab endas varastatud ja tagastamata sularaha väärtust. LK on esitanud kohtueelsel menetlusel tsiviilhagi

sularaha 46 000 krooni, 8000 euro, mille väärtus Eesti Panga 20.05.2009 kursi alusel oli

125 200 krooni ja 6800 USA dollari, mille väärtus Eesti Panga 20.05.2009 kursi alusel oli 77 928 krooni, kokku sularaha 249 128 krooni väärtuses. Kannatanule on tagastatud sularaha

1386 krooni ja asju 9900 krooni väärtuses. Nimetatud kuriteo toimepanemist ja sularaha

vargust kinnitab ka süüdistatav O.P. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt O.P-lt LK kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või

juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise

kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva

varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava

süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 237 842 krooni. Kohus asub

6

seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama

kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies

ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista O.P-lt LKkasuks.

Kohtueelsel menetlusel on ES esitanud tsiviilhagi 715 krooni nõudes, mis sisaldab endas

varastatud ja tagastamata esemete väärtust. Kannatanule on kõik varastatu peale varurehvi

maksumusega 690 krooni tagastatud. Sissemurdmisega tekitati kahju 25 krooni (tabalukk). Nimetatud kuriteo toimepanemist ja esemete vargust kinnitab ka süüdistatav O.P. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt O.P-lt ES’i kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku

poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega

käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest

nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava

poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 715 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud

isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada

VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt

kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista O.P-lt ES’i kasuks.

Kohtueelsel menetlusel on DVesitanud tsiviilhagi 1700 krooni nõudes, mis sisaldab endas

varastatud ketaslõikuri ja lõhutud tabaluku maksumust. Süüdistatav kinnitab, et 10.06.2009

tungis keldriukse luku lahtimurdmise teel Tallinnas, XXXasuva maja keldrisse, kuid ei

jõudnud midagi varastada, sest tema tegevust märkas selle keldriruumi peremees ja tal tuli

end põgenemisega päästa. Kohus asub seisukohale, et kriminaaltoimiku materjalidega on tõendamist leidnud vaid varguse katse, mille käigus lõhuti lukk, kuid varastada süüdistatav ei

jõudnud, mistõttu asub kohus seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud vaid luku lõhkumise osas ja kuulub rahuldamisele osaliselt, so 200 krooni ulatuses ning süüdistatavalt

O.P-lt DVkasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu

füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase

teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab

rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi

aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 200 krooni ja ülejäänud osas, so ketaslõikuri varguse osas, summas 1500 krooni on varaline kahju tõendamata. Kohus

asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5

mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik

kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada

VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt

kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt kriminaalasja materjalidega tõendatud osa ulatuses, st varaline kahju 200 krooni ulatuses tuleb välja mõista O.P-lt DVkasuks.

7

Kohtueelsel menetlusel on RR esitanud tsiviilhagi 7239 krooni nõudes, mis sisaldab endas varastatud jalgratta väärtust. Nimetatud kuriteo toimepanemist ja jalgratta vargust kinnitab ka süüdistatav O.P. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt O.P-lt RR kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele

on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine

otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas

kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise

tulemusena on tekitanud varalise kahju 7239 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava

süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb

hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste

vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista O.P-lt RR kasuks.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi

ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist.

Süüdistatava kahetsust ei pea kohus võimalikuks karistust kergendava asjaoluna arvestada,

kuivõrd süüdistatav pani suhteliselt lühikese aja jooksul toime rea vargusi, tekitades ühele

kannatanule ka olulise varalise kahju. Vaatamata sellele, et süüdistatav esimese temale

inkrimineeritud varguse toimepanemiselt kinni peeti, jätkas ta vabanedes uute varguste toimepanemist elatise hankimise eesmärgil, tegutsedes sihikindlalt ja süstemaatiliselt. Seega ei ole avaldatud kahetsus tõsiseltvõetav. Kriminaaltoimikus nähtuvalt võeti süüdistatavale ära

nii varastatud raha eest ostetud esemeid kui ka tekitatud kahjuga võrreldes tühine summa

sularaha, mis anti kannatanule. Samas ei saa kohus seda arvestada varalise kahju

hüvitamisena, vaid olukorrana kus süüdistatav on kinni peetud ja on sunnitud aru andma temal esemete päritolu kohta, milliste ostmiseks tal legaalsed rahalised vahendid puuduvad.

Küll peab kohus võimalikuks arvestada karistust kergendava asjaoluna süüteo avastamisele

aktiivset kaasaaitamist, millega ta avaldas mitmete varavastaste kuritegude toimepanemise

kohta informatsiooni, mida küll muude tõendite puudumisel suures osas ei olnud võimalik

realiseerida. Küll aitas tema poolt antud informatsioon kaasa temale inkrimineeritud

kuritegude avastamisele. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on

karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku

andmetel puudub süüdistataval legaalne sissetulek ning süüdistatavale inkrimineeritud

varavastaste kuritegude iseloom iseenesest juba viitab legaalse sissetuleku puudumisele. Seega puuduvad tal ka rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Seetõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada

isiku vabadust piiravat karistust Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat .

karistatud kriminaalkorras kuritegude toimepanemise eest varem 4 korda ja väärteokorras

kokku 13 korda. Karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatavat kolmel korral karistatud

varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning samuti kolmel korral sissetungimise eest

võõrasse ruumi või territooriumile. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole

õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest ning jätkab samalaadsete

kuritegude toimepanemist. Kriminaaltoimikust nähtuvalt peeti süüdistatav esimese kuriteo

toimepanemiselt kinni 17.04.2009, so kuu aja möödudes eelmise vangistuse ärakandmiselt vabanemisest ning järgmise kuriteo pani ta toime juba 21.04.2009 ning sellele järgnevalt iga

kuu tagant. Arvestades sellist süüdistatava käitumist, kus pärast kriminaalmenetluse alustamist esimeses asjas jätkas ta koheselt samalaadsete kuritegude toimepanemist ning ajal, mis kriminaalasi oli juba kohtusse saadetud, pani ta toime veel mitu vargust, leiab kohus, et

8

süüdistatavale on võõra vara ebaseaduslik omastamine olulisem ükskõik millisest muust

väärtusest ning süüdistatava karistusandmed, järjestikuste varavastaste kuritegude

toimepanemine ja enese heaolu tagamine võõraste isikute vara arvelt viitavad sellele, et

süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele, kuivõrd on küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest, episoodide

rohkusest, kuritegude toimepanemisel üles näidatud järjekindlusest ja tekitatud kahjude suurusest. Eeltoodud asjaolud annavad aluse mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmise

määra lähedasena. Samas peab kohus vajalikuks arvestada süüdistatava suhtes tuvastatud

karistust kergendava asjaolu olemasolu, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

Märt Toming kohtunik