2-19-19093/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-19-19093

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 5. märts 2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-19093 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi D Se vastu võla nõudes Hagihind

11 402,05 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (e-post carlo.kask@plusplus.ee) Kostja: D S (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt D S’lt hageja AS-i PlusPlus Capital kasuks põhivõlg 9458,43 eurot, intress 271,39 eurot, viivis ajavahemiku 03.01.2019.a kuni 05.12.2019.a eest 785,97 eurot ning hüvitis võlgnevuse sissenõudmise kulude eest 35 eurot.

3. Välja mõista kostjalt D S’lt hageja AS-i PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt (s.o 9458,43 eurolt) alates 06.12.2019.a määraga 0,024658% päevas kuni põhinõude rahuldamiseni täies ulatuses.

4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja D S kanda.

2-19-19093

2. Välja mõista kostjalt D S’lt hageja AS-i PlusPlus Capital kasuks menetluskuludena riigilõiv summas 600 eurot ja esindajakulud 84 euro (sh käibemaks) ulatuses.

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr SEB Pank - a/a EE571010220229377229; Swedbank - a/a EE062200221059223099; Luminor Bank - a/a EE221700017003510302; LHV Pank - a/a EE567700771003819792, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused Hagi aluseks on esialgse võlausaldaja xxx AS ja kostja vahel 27.04.2018.a sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenev võlgnevus. 18.04.2019.a loovutas esialgne võlausaldaja oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Käesoleva asja hagimaterjalid on kostjale kätte E-toimikus 17.01.2020.a Kostja ei ole hagile tähtaegselt ega ka hiljem vastanud. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 600 eurot ja õigusabikulud summas 420 eurot (käibemaksuga). Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja ei ole käibemaksukohuslane ning ei sa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.

2-19-19093

TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva tsiviilasja mahtu (sh hagiavalduse põhjendava osa mahtu) ja õigusvaidluse keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja esindajakulud kahe hagiavalduse peale kokku 70 euro ulatuses. Asjas tasutud riigilõiv 600 eurot on tuvastatav toimiku materjalide ja kohtute infosüsteemi põhjal. Kokkuvõtvalt tuleb kostjalt tuleb hageja kasuks TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv summas 600 eurot ja esindajakulud 70 euro (lisandub käibemaks; TsMS § 174 lg 10) ulatuses. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik