2-19-17128/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

5. märts 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-17128

Tsiviilasi

Global Real Estate Holding OÜ hagi YY vastu

korteriomandi

ebaseaduslikust

valdusest

väljanõudmiseks

või

korteri

vabastamise

kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Harju Maakohtu 25. novembri 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Global Real Estate Holding OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Global Real Estate Holding OÜ (registrikood

12362346), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk

Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX, surnud

XX.XX.XXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 25. novembri 2019. a määrus osas, milles hageja

taotlus riigilõivu tagastamiseks jäeti rahuldamata.

2. Teha uus määrus, millega rahuldada hageja 19. novembri 2019 taotlus riigilõivu

tagastamiseks ja tagastada hagejale 1. novembri 2019 hagiavalduselt tasutud

riigilõiv 300 eurot.

3. Tagastatava riigilõivu summa 300 eurot kanda vastavalt hageja taotlusele

PEREJURIST OÜ arvelduskontole EE712200221069101185.

4. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

Global Real Estate Holding OÜ (hageja) esitas 1. novembril 2019 Harju Maakohtule hagi

YY (kostja) vastu korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks, alternatiivselt

korteri vabastamise kohustamiseks.

Hageja esitas 19. novembril 2019 maakohtule taotluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 424 alusel hagi tagasivõtmiseks. Hageja palus riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 4

alusel tagastada temale hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot arvelduskontole

nr EE064204278610781204.

2 (4)

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus jättis 25. novembri 2019. a määrusega (vaidlustatud määrus) hagi TsMS § 423 lg

1 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohus selgitas, et TsMS § 424 lg 1 alusel võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi

võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kuna maakohus ei olnud praeguses asjas eelmenetlust

lõpetanud, võis hageja hagi ilma kostja nõusolekuta tagasi võtta.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Kostjal menetluskulud

puuduvad, kuivõrd kohtul ei olnud õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada

ning kostja pole esitanud menetluses ühtegi dokumenti.

Maakohus leidis, et hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ei kuulu hagejale TsMS § 150

lg 1 p 3 alusel tagastamisele, kuivõrd hageja võttis juba menetlusse võetud hagi tagasi.

Maakohus võttis hagi menetlusse 15. novembri 2019. a määrusega. Seega oli kohus teinud juba

toimingu, mille tegemiseks riigilõiv tasuti. RLS läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui

avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata (RLS § 3, § 15 lg 1 p-d 4, 5 ja 6).

RLS § 15 lg 1 p 4 näeb ette, et riigilõiv tagastatakse kogu ulatuses, kui isik võtab toimingu

tegemise taotluse tagasi enne toimingu läbivaatamist.

MÄÄRUSKAEBUS

Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tervikuna tühistada ning

määruskaebusega seotud menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja palub vastu võtta hagist

loobumine, lõpetada asjas menetlus ning jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel kostja

kanda. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista pool riigilõivust, st 150 eurot ning kulud

õigusabile summas 500 eurot. Hageja palub kohtul tagastada temale TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel

pool tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot.

Hageja esitas 19. novembril 2019 kell 17.45 e-toimiku kaudu taotluse hagi tagasivõtmiseks ja

riigilõivu tagastamiseks. Taotluse esitamise hetkel e-toimikus hagi menetlusse võtmise määrust

ei olnud. E-toimikus oli üksnes hagiavaldus koos lisadega. Kuivõrd maakohus ei olnud

19. novembriks 2019 pooltele hagi menetlusse võtmisest teatanud, siis lähtus hageja sellest, et

hagi ei olnud veel kohtumenetluses.

Hageja esindajale tuli 20. novembril 2019 e-kirjaga teade vastuvõtmist vajava dokumendi

kohta. E-kirjas oli märgitud: „Dokumendi info Menetlusse võtmise määrus nr. 2-19-17128/2,

15.11.2019. Koostaja: AP.“

Hageja tutvus e-toimikus hagi menetlusse võtmise määrusega 22. novembril 2019 ning selgus,

et menetlusse võtmise määrus oli digitaalselt allkirjastatud 15. novembril 2019. Seega oli

maakohus pooltele menetlusse võtmise määruse nähtavaks teinud ajal, mil hageja oli juba hagi

tagasivõtmise ja riigilõivu tagastamise taotluse esitanud.

Hageja võttis 19. novembril 2019 hagi tagasi vaid põhjusel, et ta ei olnud hagi menetlusse

võtmisest teadlik. Kui hageja oleks hagi menetlusse võtmisest olnud teadlik, siis ei oleks ta hagi

tagasivõtmise taotlust esitanud, vaid hageja oleks hagist TsMS § 168 lg 5 kohaselt loobunud ja

taotlenud poole riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja määras kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

Maakohus tegi rahvastikuregistrisse päringu, millest selgus, et kostja on surnud (surma

kuupäev 18. detsember 2019).

3 (4)

Hageja esitas 3. veebruaril 2020 kohtule taotluse, milles märkis, et palub tühistada

maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega jätta hagi läbi vaatamata ja tagastada hagejale

riigilõiv täies ulatuses.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

Hageja esitas 25. veebruaril 2020 teatise, milles selgitas, et vaidlustab maakohtu määruse

üksnes riigilõivu tagastamata jätmise osas. Hageja palub tagastada temale hagi esitamisel

tasutud riigilõiv summas 300 eurot (tl 37).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb

riigilõivu tagastamata jätmise osas tühistada. Ringkonnakohus teeb selles osas TsMS § 667 lg 2

ja § 659 alusel uue määruse.

Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust osas, mille

peale edasi on kaevatud. Hageja on menetluse käigus määruskaebuses esitatud nõuet

täpsustanud. Hageja esitas 25. veebruaril 2020 teatise, milles selgitas, et vaidlustab maakohtu

määruse üksnes riigilõivu tagastamata jätmise osas. Seega vaidlustab hageja maakohtu määruse

resolutsiooni p 3 osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse riigilõivu

tagastamiseks. Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ning selles osas on maakohtu

määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustunud.

Kohtute infosüsteemi salvestatud menetlusse võtmise määrus on digitaalselt allkirjastatud

15. novembril 2019. Mh kannab pabertoimikusse lisatud menetlusse võtmise määruse

väljatrükk 15. novembri 2019 kuupäeva (tl 16-17). Kohtute infosüsteemist nähtub aga, et

maakohus saatis digitaalselt allkirjastatud hagi menetlusse võtmise määruse välja alles

20. novembril 2019. Hageja esitas avalduse hagi tagasivõtmiseks ja riigilõivu tagastamiseks 19.

novembril 2019. Seega tegi maakohus hagejale hagi menetlusse võtmise määruse teatavaks

alles pärast seda kui hageja oli esitanud taotluse hagi tagasivõtmiseks ning hagiavalduselt

tasutud riigilõivu tagastamiseks. Mh ei nähtu pabertoimikust ega Kohtute infosüsteemist, et

maakohus oleks menetlusse võtmise määrust pooltele mõnel teisel viisil varem edastanud.

TsMS § 466 lg 3 teise lause kohaselt jõustus hagi menetlusse võtmise määrus hageja suhtes

talle määruse teatavakstegemisest. Seega jõustus see hageja suhtes 20. novembril 2019. TsMS

üldpõhimõtte kohaselt määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu

ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (TsMS § 4 lg 2). Kuigi TsMS § 371 ei sätesta

otseselt hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena seda, et hageja on avaldanud enne hagi

menetlusse võtmist soovi hagi tagasi võtta, tuleneb ringkonnakohtu hinnangul eeltoodud

üldpõhimõttest, et sellises olukorras, ei ole maakohtul alust vastu hageja soovi hagi menetleda

ning hagi tuleks jätta menetlusse võtmata.

Kuivõrd maakohus ei olnud pooltele 19. novembriks 2019 hagi menetlusse võtmisest

teatanud, siis lähtus hageja õigustatult sellest, et maakohus ei olnud taotluse esitamise ajaks

hagi menetlusse võtnud. See, et maakohus saatis varem allkirjastatud kuid seni jõustumata hagi

menetlusse võtmise määruse välja pärast 19. novembri 2019 taotluse esitamist, ei tohiks

menetlusosalist negatiivselt mõjutada. Hageja võis taotluse esitamisel eeldada, et TsMS § 150

lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse talle tasutud riigilõiv, kuna avaldust ei võeta menetlusse.

Eeltoodud põhjendustel tuleb hagejale TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastada riigilõiv

summas 300 eurot.

TsMS § 666 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

TsMS § 150 lg 1 p 5 järgi on avaldajal õigus taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu

tagastamist.

4 (4)

TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 150 lg 8).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin