3-19-2221/22 · Riigikohtu halduskolleegium

R I I G I K O H U S

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-19-2221 Määruse kuupäev 5. märts 2020 Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Heiki Loot ja Jüri Põld Kohtuasi X esialgse õiguskaitse taotlus Menetlusosalised Taotluse esitaja X Vastustaja Viru Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2020. a määrus Menetluse alus Riigikohtus X määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus. 2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2020. a määruse resolutsiooni punkt 2. Saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Ringkonnakohtule. 3. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 26. novembril 2019 Viru Vanglale vaide Viru Vangla 6. novembri 2019. a käskkirja nr 6-2/716-1 kehtetuks tunnistamiseks. Samal päeval esitas X Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada eelnimetatud käskkirja kehtivus.

2. Tartu Halduskohus jättis 20. detsembri 2019. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

3. X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 20. detsembri 2019. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada.

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 30. jaanuari 2020. a määrusega määruskaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 2 ja § 187 lg 3 p 6 ning § 190 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus leidis, et puudub vaide- või kohtumenetlus, mille toimumise ajal oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik. Viru Vangla jättis 31. detsembri 2019. a vaideotsusega rahuldamata taotleja Viru Vangla 6. novembri 2019. a käskkirja peale esitatud vaide ning kohtute infosüsteemist (KIS) ei nähtu, et taotluse esitaja oleks pärast vaidemenetluse lõppemist pöördunud halduskohtusse kaebusega eelnimetatud käskkirja vaidlustamiseks.

3-19-2221 2(3) MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. X esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määrus tühistada ja käskkirja kehtivus peatada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei vasta tõele määruses märgitu, mille kohaselt ei ole X pärast vaidemenetluse lõppemist pöördunud käskkirja vaidlustamiseks halduskohtusse.

6. Vastustaja palub vastuses määruskaebusele selle rahuldamata jätta.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Määruskaebus tuleb rahuldada ja ringkonnakohtu 30. jaanuari 2020. a määruse resolutsiooni p 2 tühistada kohtumenetluse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata määruskaebuse lahendamiseks tagasi Tartu Ringkonnakohtule.

8. Esialgse õiguskaitse taotlus esitati vaidemenetluse ajal. Ringkonnakohus asus seisukohale, et vaidemenetluse lõppemisega langes ära esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldus. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.

9. HKMS § 249 lg-st 4 tulenevalt kehtib vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kuni 1) vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata või 2) kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus. Kolleegiumi hinnangul tuleneb HKMS § 249 lg-st 4, et ainuüksi vaidemenetluse lõppemine ei tähenda vaidemenetluse ajal taotletud esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemist. Vaidemenetluse lõppemisel on kohtul võimalik varem esitatud esialgse õiguskaitse taotlust ja selle taotluse lahendamisel tehtud määruse peale esitatud määruskaebust lahendada ja vajadusel esialgset õiguskaitset kohaldada kuni halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni või kaebuse lahendamiseni.

10. Viru Vangla tegi kaebaja vaide kohta vaideotsuse 31. detsembril 2019 ning samal päeval sai X selle kätte (tl 90). HKMS § 47 lg 2 järgi kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega ei olnud ringkonnakohtu määruse tegemise ajal halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg veel möödunud. Lisaks sellele ei saa ainuüksi KIS-i andmetele tuginedes koheselt pärast kaebetähtaja möödumist tuvastada, et isik ei ole pärast vaidemenetluse lõppu tähtaegselt halduskohtusse pöördunud. Kohtul tuleb arvestada ka võimalusega, et tähtaegne kaebus on kohtule esitatud posti teel ning selle kohtusse jõudmine ja registreerimine KIS-s võib toimuda pärast kaebetähtaja möödumist. Praegusel juhul nähtub KIS-st, et X on 27. jaanuaril 2020 esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 6. novembri 2019. a käskkirja nr 6-2/716-1 peale (haldusasi nr 3-20-176). Eeltoodu tõttu jättis ringkonnakohus määruskaebuse ennatlikult läbi vaatamata.

11. Kuna Riigikohus rahuldab määruskaebuse ning saadab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamiseks ringkonnakohtule, lahendab X-i esialgse õiguskaitse taotluse ringkonnakohus. Vaidlustatud käskkirjaga määrati kaebaja tööle. Halduskohus on esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt lahendanud ega pidanud seda põhjendatuks. Kolleegiumi hinnangul ei ähvarda kaebajat sedavõrd tõsised tagajärjed, et Riigikohus peaks kohaldama esialgset õiguskaitset juba enne määruskaebuse lahendamist ringkonnakohtus.

12. Menetlusosalised ei ole Riigikohtus menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud.

3-19-2221 3(3)

13. Tulenevalt HKMS § 175 lg-st 3 asendatakse käesolevas määruses selle avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)