1-19-3832/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-19-3832

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg 4. 2020. a märts Kriminaalasja number 1-19-3832 Kohtunik Raina Pärn Taotluse esitaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametnik Tagris Vaher Taotlus Erakorraline ettekanne I.K kohta Süüdimõistetu I.K

Isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx e-post RESOLUTSIOON KarS § 74 lg 4 alusel pikendada Tartu Maakohtu 14.05.2019. a otsusega I.K-le määratud katseaega 2 (kahe) kuu võrra, s.o kuni 14.07.2020. a.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 14.05.2019. a otsusega tunnistati I.K süüdi KarS § 424 lg järgi, 1 mille eest mõisteti KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja talle karistuseks 5 kuud vangistust. hulka I.K kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 3 seks päeva. Ärakandmata karistu loeti 4 kuud 27 istust

päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud kar ei pöörata tingimuslikult täitmisele 1-aastase katseajaga. I.K kohustati täitma KarS §-s

75 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel kohustati I.K käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi ja osalema kriminaalhooldusametniku

määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel määrati I.K-le katseajaks kohustus registreerida ennast alates kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul riikliku alkoholiravi

programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele.

2

Kohtuotsus 30.05.2019. a. jõustus

12.06.2019. a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande I.K kohta,

ettepanekuga Erakorralise ettekande pöörata mõistetud ära kandmata karistus täitmisele.

kohaselt rikkus I.K korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu (s.o 10.06.2019. a,

11.06.2019. a ja 12.06.2019. a). Erakorralise ettekande arutamisel muutis kriminaalhooldusametnik ettepanekut ja taotles I.K-le ravikohustuse . määramist Tartu Maakohtu 09.07.2019. a määrusega kohustati I.K KarS § 75 lg 2 p 5 alusel alluma ravile. Kohtumäärus jõustus 25.07.2019. a. 25.02.2020. a esitas kriminaalhooldusametnik uue erakorralise ettekande I.K kohta, ettepanekuga

pikendada määratud katseaja pikkust. Erakorralise ettekande kohaselt tuvastas Politseija Piirivalveamet 10.01.2020. a kell 16.49 ajal alkoholisisalduse I.K väljahingatavas õhus 1,320 mg/l kohta. I.K selgituse kohaselt sai ta reedel kok

ku vana lastekodu poisiga ja võttis temaga alkoholi. Kriminaalhoolduse ajal on kokku toimunud 17 kohtumist, neist kolmel esimesel kohtumisel tuvastati I.K alkoholijoove. I.K on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu neljal korral: 10.06.2019. a registreerimisel, 11.06.2019. a registreerimisel ja 12.06.2019. a

registreerimisel. Kriminaalhooldusametnik esitas 12.06.2019. a erakorralise ettekande, ettepanekuga pöörata karistus täitmisele. I.K oli motiveeritud asuma ravile, mistõttu

kriminaalhooldusametnik taganes esialgsest ettepanekust. Tartu maakohtu 09.07.2019. a määrusega kohustati I.K alluma ravile. Kriminaalhooldusametnik sai 14.01.2020. a kõne piirkonnapolitseinik Tiia Treialilt, kes teatas, et Politseija Piirivalveameti patrull tuvastas I.K 10.01.2020. a kella 16.49 ajal Kalevi 1, Tartu linnas alkoholisisalduse väljahingatavas õhus 1,320 mg/l kohta. 20.01.2020. a

Politseija Piirivalveameti päringu vastuse põhjal sai politsei väljakutse aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvasse turvaruumi, kuhu oli toimetatud joobes meesterahvas, keda sooviti politseile üle anda. Isikuna tuvastati I.K. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku vastuskirja kohaselt pöördus I.K

„Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse raames vaimse tervise õe vastuvõtule

19.06.2019. a. I.K alustas ambulatoorset päevaravi 13.09.2019. a, kus viibis kuni 13.11.2019. a. Alates 14.11.2019. a oli kodusel raviskeemil, kuid oli endiselt arstide jälgimise

all. I.K pöördus 27.01.2020. a tagasi ambulatoorsele päevaravile, kus osaleb ettekande esitamise kuupäeva seisuga. Isik on kriminaalhoolduse jooksul muutunud avatumaks ja koostöö on sujuv. I.K ei ole peale algseid intsidente enam kordagi rikkunud registreerimiskohustust ja asus täitma kohtu

poolt määratud ravikohustust. Seetõttu teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada katseaja pikkust.

KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne katseaja pikendamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KarS § 74 lg 4 sätestab, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib

kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi

3

vastavalt KarS § 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata 75 lg-s karistuse täitmisele. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et I.K 10.01.2020. a rikkunud alkoholi tarvitamise

keeldu. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati alkoholisisaldus I.K

väljahingatavas õhus 1,320 mg/l kohta. I.K selgitusi arvestades puudusid rikkumise toimepanemiseks mõjuvad põhjused. Vaatamata sellele, et I.K on rikkunud taaskord alkoholi tarvitamise keeldu (Tartu

Maakohtu 09.07.2019. a määrusega määrati lisakohustuseks alkoholi tarvitamise keelu korduvate rikkumiste tõttu alluda ravile), leiab kohus, et käesoleval ajal on põhjendatud jätkata kriminaalhooldust ning anda I.K-le järjekordselt võimalus tõestada, et ta on võimeline kohtu poolt määratud täitma korrektselt ja nõuetekohaselt kohustusi . Siinkohal arvestab kohus, et kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande kohaselt on I.K puhul täheldatud kriminaalhoolduse ajal olulisi muutusi - I.K on muutunud avatumaks ja ta on asunud täitma ka ravikohustust. Kuigi I.K on toimunud jaanuaris 2020. a tagasilangus ja ta on asunud taaskord alkoholi tarvitama, peab kohus oluliseks, et I.K on pöördunud

taaskord „Kainem ja tervem Eesti“ programmi raames päevaravile. Seega on I.K astunud samme selleks, et tagasilangus ületada, järgida nõuetekohaselt raviskeemi ja lõpetada

alkoholi tarvitamine. Kuna kohtu hinnangul on kuriteoriskide maksimaalseks maandamiseks jätkuvalt äärmiselt oluline, et I.K lõpetaks alkoholi tarvitamise, on põhjendatud anda I.K-le võimalus alluda jätkuvalt alkoholismivastasele ravile. Sellest tulenevalt leiab

kohus, et kriminaalhooldusametniku ettepanek I.K-le määratud katseaja pikendamiseks on põhjendatud. Kohtu arvates tuleb katseaega pikendada 2. kuu võrra. See on piisav aeg selleks, et I.K saaks oma käitumisega näidata, et ta on suuteline kohtu poolt määratud nõudeid ja kohustusi korrektselt täitma. Raina Pärn Kohtunik