1-19-9575/31 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-19-9575

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. 2020. a Tallinn märts Kriminaalasja number 1-19-9575 Kohtukoosseis Kohtuistungisekretär

Eesistuja , liikmed Meelika Aava ja Julia Pavel Gontšarov Katškovskaja Elina Huobolainen Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu 17. detsembri 2019. a otsus kokkuleppemenetluses, millega O.D mõisteti süüdi KarS § 384 lg 1; § 385 järgi. Apellatsiooni esitajad

XX’i esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar; pankrotihaldur

AH’i esindaja vandeadvokaat Madis Saar Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav O.D

isikukood: XXX; elukoht: X ; tel X XX XX; e-

post: ; Eesti Vabariigi kodakondsus; X XXX XX; emakeel:

eesti keel X, X; varem kriminaalkorras karistatud ; töökoht:

26.11.2018 Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 209 lg 2 p 4 järgi 1 aasta ja 5 kuu vangistusega, milline jäeti KarS § 73 alusel tingimisi täitmisele pööramata 18-kuulise katseajaga. Tõkend - ole kohaldatud. ei Kaitsja Vandeadvokaat

Üllar Talviste Eelistungi toimumise aeg ja koht

19. veebruaril 2020 Tallinnas a.

RESOLUTSIOON

Tühistada Pärnu täies Maakohtu 17. detsembri 20 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-19-9575 ulatuses tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile. ja

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

2(6) teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. on kokkuleppemenetluse korras kohtu alla antud ja - O.D süüdistatakse järgmises tegevuses

19.01.2012 esitas

XX Pärnu Maakohtule avalduse O.D-ga abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Ühisvara jagamise tsiviilasja nr 2 3048 menetlus lõpetati kompromissiga 11.04.2016 Tallinna Ringkonnakohtu määruse alusel, mille kohaselt O.D kohustus enamsaadud ühisvara eest tasuma le 250 000 eurot viie aasta jooksul võrdsetes osades hiljemalt iga aasta 1. XX- oktoobriks alates 01.10.2016. a. Peale 11.04.2016 kompromisskokkulepet O.D:

- M - 16.05.2016. a sõlmis OÜ ga käenduslepingu, mille kohaselt kohustus O.D tagama oma poja poolt M - DD OÜ ga sõlmitud müügilepingu täitmist vastutuse piiriga kuni 420 000 eurot. Kuna sõlmitud müügilepingust tulenevaid kohustusi ei täidetud, siis esitas OÜ 05.08.2016. a Harju M

Maakohtule hagi O.D vastu võla ja leppetrahvi väljamõistmiseks ning 05.10.2016. a Harju

Maakohtu otsusega M M OÜ hagi rahuldati ning koos menetluskuludega mõisteti O.D-lt OÜ kasuks välja 423 400 eurot; - AS (praeguse nimega P L -ga, 01.06.2016. a sõlmis Ü AS) juhatuse liikmena müügilepingu OÜ

mille juhatuse liige O.D samuti oli, Ü OÜ 100% osa müügilepingu

-ile kuulunud R AS ebasoodsatel tingimustel ostuhinna tasumise kohustusega 5

– aasta pärast;

- 01.06.2016. a kinkis L OÜ ainuosanikuna, kellele kuulus osakapitali osa nimiväärtusega 2500 eurot, osaühingu osa nimiväärtusega 1275 eurot le ja osa nimiväärtusega 1225 eurot L BB- DD-le.

01.10.2016. a polnud O.D le 11.04.2016. a Tallinna Ringkonnakohtu määruses tasunud - XX kohustatud summat, mistõttu alustas a täitemenetluse. XX 20.10.2016.

14.12.2017. a esitas

XX Pärnu Maakohtule avalduse O.D pankroti väljakuulutamiseks.

12.03.201

8. a Pärnu Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2 18735 kuulutati välja O.D füüsilise isiku pankrot.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus.

Võlaõigusseaduse § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86 lg 1 kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine.

Pankrotiseaduse § 110 lg 1 p 3, 4 ja § 111 lg 1 p 2 kohas elt on tegemist tehingutega, millega

teadlikult kahjustati võlausaldajate huve ja mille puhul esinevad tagasivõitmise alused pankrotimenetluses.

Oma selliste tehingutega – põhjendamatu rahalise kohustuse võtmisega ning oma vara väärtuse teadliku vähendamisega võlausaldajate kahjuks, pani O.D võlgnikuna toime oma varalise seisundi teadva kohustustevastase kahjustamise, põhjustades sellega oma maksejõuetuse, milline tegevus on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 384 lg 1 järgi.

Samuti O.D isikuna, kelle suhtes 12.03.2018. a Pärnu Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-17- 18735 kuulutati välja füüsilise isiku pankrot, varjas füüsilisest isikust võlgnikuna pankrotihaldur RP ees nõuet, milline mõisteti temalt Harju Maakohtu 05.10.2016. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-11894 summas 423 400 eurot OÜ kasuks välja. M

Pankrotimenetluses pankrotihalduri ees võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamine seisnes selles, et 02.04.2018. a toimunud kohtuistungil andis O.D Pankrotiseaduses §

86 sätestatud võlgniku vande selle kohta, et tema poolt esitatud andmed varade ja võlgade kohta on temale teadaolevalt õiged. Eelnevalt oli O.D saatnud ajutisele pankrotihaldurile 12.02.2019

3(6) nimekirja oma varadest, milles ei olnud nimetanud ülalmärgitud varalist kohustust. Pankrotiseaduse

§ 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtule ja haldurile andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste kohta.

Ajutise pankrotihalduri 02.03.2019 aruandele ja 29.03.2019 pankrotivarade nimekirjale võlgnik

O.D kohtus vastu ei vaielnud, millega kinnitas veelkord esitatud andmete õigsust ja jättis sellega halduri teavitamata Harju Maakohtu 05.10.2016. a otsusest tulenevast nõudest summas 423

400 eurot OÜ M kasuks.

Sellise tegevusega pani O.D toime vara varjamise pankrotimenetluses, s.o KarS § 385 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Pärnu O.D süüdi KarS § Maakohtu 17.12.2019 otsusega kokkuleppemenetluses tunnista ti

eti lg 1 järgi ning mõist karistuseks 1 (üks) aasta vangistust O.D süüdi KarS § . Tunnista ti

385 järgi ning mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. raskeima suurendamise teel, mõis üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. teti liitkaristuseks 1 (

KarS § 65 lg 1 alusel suurenda käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 26.11.2018 Pärnu ti

Maakohtu otsusega mõistetud karistuse, s.o 1 (ühe) aasta ja 5 (viie) kuu vangistuse võrra ning mõist KarS § eti kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

73 lg 1, 3 alusel jä mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui O.D ei pane 2 eti

(kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Määrati, et u pööratakse täitmisele ue tahtliku kuriteo toimepanemise korral kuni 26.05.2020 liitkaristus 2 (kaks) aastat vangistust ning alates 26.05.2020 vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud.

ESITATUD APELLATSIOON

ID

3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar ning XX

O.D pankrotihaldur AH esindaja vandeadvokaat Madis Saar, kes leiavad, et maakohus on menetluse läbiviimisel ning kohtuotsuse tegemisel rikkunud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid, kui jättis

XX ja kriminaalmenetlusse kannatanutena kaasamata ning O.D pankrotihaldur AH kokkuleppemenetluses nende menetluspositsioonid välja selgitamata.

3.1. Apellant vandeadvokaat L. Tamar leiab, et

XX on O.D võlausaldaja. KrMS § 37 lg 1 sätestab, et kannatanu on füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub, peab olema määratud kaitsma sedasama õigushüve, mille rikkumisest kannatanu kahju tuleneb (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-84-14). O.D aga rahaline kohustus ees, st - XX XX l on rahaliselt hinnatav varaline õigus, mis sai läbi O.D süütegusid kannatada. TsÜS § 66 kohaselt on isiku rahaliselt hinnatavate õiguste näol tegemist isiku varaga, mis sisuliselt on O.D käes. Kui pankrotivara hulk ei oleks O.D poolt teadvalt kohustustevastaselt vähendatud (ka uurimise poolt tuvastamata süütegudega), oleks nõue selle XX

vara arvelt rahuldatud, eriti olukorras, kus

XX on ainus võlausaldaja. Seega tegemist on vahetult võlausaldajale tekitatud kahjuga, mida saab kaitsta vaid pankrotimenetluse kaudu. Samas on

Riigikohus selgitanud, et kannatanu ei pea alati olema kahjustatud õigushüve vahetu kandja (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-97-10). Kannatanu võib, kuid ei pruugi kriminaalasjas tsiviilhagi esitada

(Riigikohtu lahend nr 1-18-3901). Apellant l on praeguses kriminaalasjas eiab, et võlausaldaja XX kannatanu.

3.2. O.D pankrotihaldur AH esindaja vandeadvokaat Madis Saar leiab, et praeguses kriminaalasjas on pankrotihalduril kannatanu menetlusseisund. Kannatanuks on O.D pankrotivara, mille kasuks tegutseb pankrotihaldur.

4(6) PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Vastavalt PankrS § 108 lg 1 kasutatakse pankrotivara sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 35 lg 1 p 1, 2 ja 3 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara, läheb pankrotihaldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse ning kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.

PankrS § 541 lg 1 kohaselt teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Pankrotihalduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotihaldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Eelviidatud pankrotiseaduse sätetest nähtub, et pankrotihaldur valitseb ja käsutab pankrotivara ning osaleb menetlusosalisena pankrotivaraga seotud kohtumenetlustes. Pankrotihaldur teostab ka pankrotivara kahjustamisest tulenevaid õigusi, nt on pankrotihalduril õigus esitada tagasivõimise hagisid juhul, kui võlgnik on enne pankroti väljakuulutamist tehtud tehingutega pankrotivara vähendanud ja sellega võlausaldajate huve kahjustanud (PankrS § 109 jj).

Seda arvestades tuleb pankrotihaldurit käsitleda kannatanuna kriminaalmenetluses, mis toimub pankrotivara kaitseks kehtestatud kuriteokoosseisu järgi. Riigikohus on PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 541 lg 1 tõlgendades leidnud, et pankroti väljakuulutamise järgselt saab tsiviilkohtumenetluses hagejaks pidada pankrotivara kui õiguste ja kohustuste kandjat, kelle kasuks tegutseb parasjagu ametis olev haldur oma nimel. Teisisõnu on Riigikohus asunud seisukohale, et pankrotivara võib olla menetlusosaline ning pankrotivara kui menetlusosalise positsiooni teostab oma nimel pankrotihaldur -2-1-40-13, p 12). (3 Apellant leiab, et eeltooduga samasuguse käsitluse rakendamine on põhjendatud ka KarS § 384 järgi toimuvas kriminaalmenetluses.

Kannatanuks saab pidada pankrotivara õigusi ja kohustusi oma nimel teostavat pankrotihaldurit. Seda arvestades tuleb KarS § 384 järgi toimuvasse kriminaalmenetlusesse kannatanuna kaasata pankrotihaldur.

EELISTUNG

4. Ringkonnakohtu 19.02.2020 toimunud istungil

, et s eel leidsid prokurör ning süüdistatava kaitsja maakohus ei ole kriminaalasja lahendamisel kriminaalmenetluse norme rikkunud, kui nõustus prokuratuuri seisukohaga, et praeguses kriminaalasjas ei ole kannatanut, kuna puudub isik, kelle õigushüve on kuriteoga vahetult kahjustatud. Võlausaldaja ega pankrotihaldur ei ole kannatanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsuse ja apellatsioonides toodud põhjendustega, ära kuulanud eelistungil poolte seisukohad leiab, et maakohtu otsuses on tuvastatav kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, mida ei ole võimalik menetluses kõrvaldada ning kohtu maakohtu otsus kuulub tühistamisele eelmenetluse staadiumis.

6. Kohtukolleegium juhib esmalt et - tähelepanu kohtupraktikas kinnistunud arusaamale, KrMS § 37 lg s

1 sätestatud kahju mõiste ei ole täielikult kattuv kahju mõistega tsiviilõiguses (võlaõigusseaduse § 128). Kahju tekitamist KrMS § 37 lg 1 mõttes tuleb käsitada üldise eeskätt kui isiku õigushüvede malt -

kahjustamist või ründamist. Sellega võib, kuid alati ei pruugi kaasneda rikutud hüveolukorra taastamisele või heastamisele suunatud (tsiviilõigusliku) nõudeõiguse tekkimine. Kannatanu menetlusseisundit loovast kahjust saab rääkida ka olukorras, kus isikul tsiviilõiguslikku nõudeõigust kuriteo toimepanija vastu ei teki. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-97-10, p 15)

5(6) KrMS § 37 lg s 1 sätestatud tingimus, mille kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult kuriteoga (või -

süüvõimetu isiku õigusvastase teoga), tähendab kohtupraktika järgi seda, et kannatanuna saab käsitada üksnes isikut, kelle kahju on kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga (õigusvastase teoga) nii faktiliselt kui ka õiguslikult seotud. Esiteks peab kannatanu kahju (õigushüve kahjustamine või ründamine) olema tekkinud sellistel asjaoludel, mis olulises osas kattuvad menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate faktiliste asjaoludega. Vastasel korral ei ole võimalik väita, et kannatanule oleks kahju tekitatud sama teoga, mis on konkreetse kriminaalmenetluse esemeks.

Kannatanu kahju ja kriminaalmenetluse eseme vahel nõutav õiguslik seos eeldab aga, et kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub, peab olema määratud kaitsma sedasama õigushüve, mille rikkumisest kannatanu kahju tuleneb. Juhul, kui kuriteokoosseisu eesmärk, s.o põhjus, miks koosseisus kirjeldatud tegu on karistatavaks tunnistatud, ei hõlma isikul tekkinud kahju ärahoidmist (isiku kahjustatud või rünnatud õigushüve kaitset), puudub ka alus isikut selle kuriteokoosseisu järgi toimuvas kriminaalmenetluses kannatanuks lugeda. (Vt lähemalt määrus asjas nr 3-1-1-97-10, p-d 17-19) On pigem reegel kui erand, et ainuüksi süüdistuses või kokkuleppes kirjeldatud asjaolude põhjal ei saa järeldada, kas isikul, kelle õigushüve süüdistatav oma teoga kahjustas või ründas, on tekkinud süüdistatava vastu tsiviilõiguslik (nt kahju hüvitamise) nõue. See ei tähenda aga, nagu ei saaks rünnatud või kahjustatud õigushüve kandjat sellises olukorr s kannatanuna käsitada (RKKK nr a 3-1-1- 41-15).

7. O.D süüdistatakse muuhulgas füüsilisest isikust võlgnikuna põhjendamatu rahalise kohustuse võtmise võlgniku vara väärtuse teadliku vähendamise võlausald O.D s ning s s aja kahjuks, millega

võlgnikuna toime oma varalise seisundi teadva kohustustevastase kahjustamise, põhjustades pani

sellega oma maksejõuetuse, milline tegevus on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 384 lg 1 järgi.

Nimetatud õigusnormiga kaitstav õigushüve on vara (PankrS § 108) võimalik eeldatava pankroti

vähendamine võlausaldajate kahjuks Käesoleval juhul süüdistatava .

poolt eeldatava pankrotivara teadev kohustustevastane vähendamine võlausaldaja õiguste kahjustamis KarS § oli suunatud XX e . le

384 on nii eeldatava pankrotivara Pankrotivara määratud kaitsma kui ka võlausaldajate huve. õiguste ja

kohustuste huvides tegutseb pankrotimenetluse raames ametis olev haldur oma nimel. Erinevalt võlausaldajast, kellel puudub iseseisev tsiviilõiguslik kahju hüvitamise nõudeõigus, ainult pankrotihalduril on

õigus teha pankrotivaraga tehinguid ja õigustoiminguid, mis on vajalikud pankrotimenetluse eesmärgi saavutamiseks ja halduri ülesannete täitmiseks. PankrS § 55 lg 1 kohaselt kaitseb haldur kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. on otseses O.D süüdistuses kirjeldatud tegevus

seoses pankrotivara ja võlausaldaja õigushüvede kahjustamisega § 37 lg 1 mõttes tu KrMS leb seega kannatanuks lugeda nii pankrotihaldurit kui ka võlausaldajat. Asjaolu, et pankrotihaldur kaitseb kõigi võlausaldajate huve ei takista kannatanuna kriminaalmenetluses osalemast ka võlausaldajal, kuidagi mis aga ei tähenda, et menetleja peab kõik võlausaldajad ise kindlaks tegema. See on pankrotihalduri kohustus vastavalt

PankrS § 55 lg 3.

8. KrMS § 38 lg 1 p 9 kohaselt õigus anda nõusolek kokkuleppemenetluse on kannatanul

kohaldamiseks või sellest keelduda, anda arvamus süüdistuse ja karistuse ning süüdistuses nimetatud kahju suuruse ja tsiviilhagi või avalik õigusliku nõudeavalduse kohta. KrMS § 239 lg 2 p 4 kohaselt -

kokkuleppemenetlust ei kohaldata, kui sellega ei nõustu kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik. Praeguses kriminaalasjas jättis prokuratuur ning maakohus kannatanud menetlusse kaasamata ning ei küsinud nende nõusolekut kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, millega rikkus peatüki 2. jao KrMS 9.

sätteid. Selline rikkumine ei ole kohtumenetluses kõrvaldatav, seega kuulub kokkuleppemenetluses tehtud maakohtu otsus tühistamisele.

6(6)

9. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 3411 p 3 tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu

17. detsembri 2019. aasta kokkuleppemenetluses tehtud otsuse kriminaalasjas nr 1-19-9575 tagastab ja kriminaaltoimiku prokuratuurile.

RESOLUTSIOON

1. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 4. märtsi 2020. a määruse põhiosa, jättes sellest välja seisukoha, mille kohaselt tulnuks O.D pankrotihaldur kaasata kannatanuna kriminaalmenetlusse ja küsida temalt nõusolekut kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.

2. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

3. Määruskaebused rahuldada osaliselt.