1-19-5887/49 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 10.02.2020.a. Tallinnas

Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Prok

urör

Lauri Jõgi Kaitsja

Toomas Laanemaa

Süüdistatav

I.K, isikukood XXX,

Kehtivaid kriminaalkaristusi 3, viimati karistati Harju Maakohtu 18.05.2018 otsusega kiirmenetluses KarS § lg 2 p 9 KrMS

– § 25 lg 2 järgi, § 238 lg 2 alusel vangistusega 8 kuud. 16.01.2019 Karistus täidetud Elukoht: xxx Töökoht xxx

Süüdistus KarS § § 25 lg 2 järgi

199 lg 2 p 9 -

Kriminaalasja number 19231601397 ja 19231601803 Menetluse liik lühimenetlus

RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista § § 25 lg 2 järgi ja kari I.K KarS 199 lg 2 p - stada vangistusega 4 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks kuud 20 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 päeva, s.o lugeda I.K poolt eelvangistuses viibitud a eg 23.06.2019 kuni 24.06.2019 ja 31.07.2019 kuni 01.08.2019 karistusaja hulka, kandmata karistus on vangistus .

2 kuud 16 päeva

Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest, s.o 07.02.2020.a

Tõkend

– jätta suse jõustumiseni.

- vahistamine I.K suhtes muutmata kuni kohtuot T

õkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või kui kohtuotsus ei ole karistuse ärakandmise ajaks jõustunud, siis karistuse ärakandmisel.

Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista rMS § 175 lg 1 p I.K-lt riigituludesse K

9 alusel sundraha - 876 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta määratud kaitsjale määratud tasu 271.20 eurot riigi kanda. Kriminaalasi nr. 1-19-5887

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata I.K-l sundraha tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse I.K-le . täiendavalt eraldi dokumendina

Asitõendid ja salvestised Kaks CD plaati videosalvestistega (asuvad kriminaalasja materjalide juur )- – es KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku sse. te

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale motiveeritud kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus I.K süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi (väärteoasjad 28.05.2019 ja 20.06.2019), võttis uuesti 23.06.2019 ajavahemikul kell 15.40 kuni 15.45 Tallinnas xxx asuva xx müügisaalist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe Caesari salati paki (tootekood xxx) maksumusega 4,30 eurot, millega ta , e möödus kassadest ja turvaväravatest jätt s tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Vargus jäi I.K

15.45 kauplusest tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kell lahkumisel turvatöötaja poolt kinni ning varguse objektiks olnud kaup tagastati kauplusele rikkumatult. I.K süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime veel pannud vargusi (väärteod 28.05.2019 ja 20.06.2019), võttis uuesti 31.07.2019 kella 11.12 paiku Tallinnas xxx asuvas xxx müügisaalist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe 0,5l pudeli A. Le. Coq Gin väärtusega 2,02 eurot, millega möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Vargus jäi I.K tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni ning varguse objektiks olnud kaup tagastati kauplusele rikkumatult. Seega pani I.K oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja süstemaatiliselt see on KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 , - järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu seisukoht I.K tunnistas inkrimineeritud kuriteos. Kohtus ta enda end täielikult süüdi talle ülekuulamist ei taotlenud, seega arvestab kohus tema kohtueelses menetluses ülekuulamistel antud ütlustega.

23.06.2019.a varguse episood Kohus leiab, et 23.06.2019.a varguse katse toimepanemine on tõendatud süüdistatava ja tunnistaja O K ütlustega, asitõendi vaatlusprotokolliga ja xxx -avaldusega. AS

Xxx -i avaldusest nr xxx Xxxi AS nähtuvalt palutakse võtta vastutusele 23.06.2019 kell 15.45 xxx uurest avastati Xxx -le kuuluvat tasumata kaupa õigusvastase teo toimepannud isik, kelle j AS

4.30 euro väärtuses. Kaubaks on Caesari salat, mis tagastati rikkumata kujul kauplusele.

Tunnistaja O K Xxx ning kaamerate ütlustest nähtuvalt oli ta 23.06.2019.a turvatöötajana tööl is vahendusel märkas kaubamajja sisenemas meesterahvast, kes oli üle antud politseile 20.06.2019.a seoses õlle vargusega. Tunnistaja nägi, kuidas sama meesterahvas võttis toiduosakonna riiulilt salati paki ja pani endale põue. Mees möödus kassadest, läbis turvaväravad ja kell 15.45 väljus poest. Mees peeti kinni ja turvaruumis selgus, et mehe põues on Caesar salatipakk, hinnaga 4.30 eurot.

Tunnistaja O K Xxxi kaubamaja ütlusi kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldud turvakaamera videosalvestist.

Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tõendab, et 23.06.2019.a. Xxxi kaubamaja toiduosakonnas Caesari salatit varastada üritanud isikuna peeti kinni I.K.

Süüdista va I.K poolt kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt tunnistab ta ta end süüdi ja selgitab, et oli alkoholijoobes, kõht oli tühi, aga raha ei olnud, mistõttu otsustas ühe karbi Caesari salatit varastada. Kaubamaja ukse juures peeti ta kinni, kaup võeti ära ja anti kauplusele tagasi.

I.K

- otsustas karbi salatit varastada, objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult.

31.07.2019 varguse episood Kohus leiab, et 31.07.2019.a varguse katse toimepanemine on tõendatud süüdistatava ja tunnistaja D G ütlustega, asitõendi vaatlusprotokolliga ja xxx -avaldusega. AS

xxx - AS i avaldusest nähtuvalt palutakse võtta vastutusele meesterahvas, kes 31.07.2019 kella

11.12 ajal pani toime kaupluses xxx aadressil xxx Tallinn, õigusvastase teo. Tooteks on A.LE COQ GIN purk 0,5l

, väärtusega 2.02 eurot.

Tunnistaja D G kohaselt, xxx ütluste olles 31.07.2019.a tööl turvatöötajana , märkas kella 11.11 ajal meesterahvast, kes pani müügisaalis jope taskusse toidupoele kuuluva A.LE.COQ GIN maksumusega 2.02 eurot. Kassaliini läbimisel isik kauba eest ei maksnud. Turvakontrolli käigus võeti ära. Isik anti üle poli pudel A.LE.COQ GIN tseile.

Tunnistaja ütlusi varguse asjaolude kohta kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldud turvakaamera salvestist.

Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti xxx toidupoes 31.07.2019 kell

12.07 varguse katsel kinni I.K.

Süüdista va I.K poolt kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt tunnistab ta ta end süüdi ja selgitab, et läks Solarise toidupoodi eesmärgiga alkoholi varastada, kuna raha ei olnud. Müügisaalis võttis ühe purgi džinni, pani jope taskusse ja möödus kassadest kauba selle eest maksmata. K

ahetseb puhtsüdamlikult.

I.K objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest - tahtis alkoholi juua, pani riiulilt võetud džinni jope taskusse, raha kauba eest tasumiseks ei olnud, nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult.

Süüdistatava I.K poolt toime pandud mõlemas episoodis olid suunatud võõra teod vallasasja vastu. Tõendamist on leidnud, et I.K poolt toime pandud KarS § 199 järgi kvalifitseeritud kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, sest kaupluse Xxx xxx ja xxx turvatöötajad jälgisid teda ning I.K peeti kinni vahetult peale varastatud kaubaga kassarivi läbimist. Ka § 25 lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt rS oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Seetõttu on kvalifikatsioon läbi KarS § 25 lg 2 õige. Õige on ka varguse katse toimepanemine I.K poolt süstemaatiliselt.

Riigikohus on lahendis 3-1-1-87-08 punktis 10 selgitanud, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt./…/ Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on I.K varasemalt karistatud korduvalt kriminaalkorras KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi, s.o süstemaatilise varguse katse - toimepanemise eest. Viimati karistati 18.05.2018.a Harju Maakohtu poolt lühimenetluses vangistusega 8 kuud. Väärteokorras on I.K viimati karistatud 20.06.2019.a kiirmenetluse otsusega KarS § 218 lg 1 § 25 -

1 järgi ja 26.06.2019.a Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna otsusega KarS § 218 lg 1 § 25 -

järgi.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et I.K käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS §

199 lg 2 p 9 -

§ 25 lg 2 järgi. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Karistus Karistusseadustiku eriosa näeb ette KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Hinnates I.K süü suurust KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava - kahe õigusvastase teo toimepanemisel, tuleb arvestada jäid katse staadiumi, varastatud , et vargused asjad ja need said kauplustele tagastatud. e maksumus oli väike Kohus leiab, et I.K süü on väike. Kuna I.K on varem kriminaalkorras karistatud, s.h reaalse vangistusega, ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud isiku karistamine rahalise karistusega. Varavastase süüteo toimepanemine näitab ka rahaliste vahendite nappust, mistõttu ei oleks rahaline karistus tema puhul ka täidetav. Seda enam, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad men ta rahapuudusel. etluskulud. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt varastas Eeltoodu põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Karistuse mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi peab kohus võimaliku - ks karistada I.K miinimumi lähedases määras, s.o 4 arvestades süü väiksust.

- kuulise vangistusega,

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust. Kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb mõistetud karistust vähendada kolmandiku võrra, karistuseks jääb 2 kuud 20 päeva vangistust.

I.K oli kinni -24.06.2019 ja 31.07.2019 - 01.08.2019, peetud kokku 4 päeva, 23.06.2019 millised tuleb lugeda karistusest kantuks, kandmata karistus on vangistus

2 kuud 16 päeva.

Kohus ei nõustu kaitsja taotlu jätta vangistus tingimisi KarS § 73 alusel sega

kohaldamata. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04).

Karistusest tingimisi vabastamine tuleb nende isikute puhul, keda ei ole varem kõne alla eelkõige kriminaalkorras karistatud. I.K-l on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Isik vabanes karistuse kandmiselt 16.01.2019.a. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt pani ta esimese varguse väheväärtusliku asja vastu toime vähem kui 5 kuud pärast kinnipidamisasutusest vabanemist. Varasemad karistused ei ole soovitud mõju avaldanud. Samuti ei hoidunud I.K järj süüte ekordse uue o toimepanemisest ajal, esimeses varguse episoodis oli prokuratuur mil kriminaaltoimiku kohtusse saatnud.

Kriminaalmenetluse kulud Menetluskuluks on käesolevas kriminaalasjas sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja kaitsjatasu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha suuruseks alates 01.01.2020.a 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda või määrab, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatava varalist seisundit, on põhjendatud jätta osa menetluskuludest, s.o kaitsjatasu 271.20 eurot, riigi kanda. Süüdistatava sõnul on ta 100% töövõimetu, sissetulekuks on töövõime kinni summad kohtutäituri poolt. tuspension, millest peetakse

Kuivõrd I.K-l puudub piisav sissetulek ja vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine võib olla raskendatud, siis käib ühekorraga sundraha tasumine I.K-l ilmselgelt üle jõu. Kohus võimaldab sundraha tasuda 12 kuu jooksul.

Asitõendid ja salvestised Kriminaalasja juures on kaks CD-plaati videosalvestistega. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätab kohus need kriminaaltoimikutesse.

Kohus juhindub KrMS

§ 238 lg 1 p. 4.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teate saabumise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Tallinna k alates 04.03.2020.a kell 13.00. ohtumaja kantselei kaudu kättesaadav

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/