3-20-173/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-20-173 Määruse kuupäev 04.03.2020 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Xu kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses 27.08.2019. a valvurite tegevusega, s.o vahetu sunni kasutamine kaebaja suhtes Resolutsioon

1. Tagastada Xu kaebus.

2. Jätta taotlus riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel läbi vaatamata.

3. Jätta taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vanglas kinnipeetav X esitas 28.01.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses 27.10.2019. a intsidendiga kinnipeetava ja valvurite vahel. Kaebuses esitas X taotluse määrata temale riigi kulul advokaat ning vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest, kuna tal puudub vara ja sissetulek.

2. Kohus palus 28.01.2020. a kohtunõudega Tartu Vanglal esitada asjakohased menetlusdokumendid ning selgitada kohtule, kas Xt on seoses 27.10.2019. a intsidendiga karistatud distsipliinirikkumise eest, kohaldatud täiendavaid julgeolekumeetmeid või muud haldussundi ning kas kinnipeetav on kohtueelselt kaebuses toodule järgnevalt võimalike meetmete kohaldamist vaidlustanud, samuti kas kinnipeetav on vanglale esitanud kaebuse asjaoludega seoses kahju hüvitamise taotlusi.

3. Tartu Vangla esitas 03.02.2020 vastuse kohtunõudele, millest nähtub alljärgnev sündmuste käik.

3.1. 28.08.2019. a koostatud füüsilise jõu, teenistusrelva, erivahendi või ohjeldusmeetme kasutamise ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimise protokollist nähtuvalt kasutati 27.08.2019 Xu suhtes vahetut sundi, st füüsilist jõudu ja käeraudu eeluuritavate eluhoone e-2 eluhoone kambri 1056 ees. Protokolli kohaselt ei allunud X kell 20.14 õhtuse loenduse ajal valvur Johannes-Markus Boikovi korduvatele korraldustele eemaldada seina pealt söökla menüü, mis oli sinna kleebitud ja kattis seina. Vahetu sunni kasutamine lõpetati kell 20.24. Kinnipeetav paigutati ajutiselt ümber kambrisse nr 1192 vanemvalvur Sander Siniaasa otsusel.

3.2. 27.08.2019. a koostas vanemvalvur S. Siniaas ettekande nr 2-19-5488, mille kohaselt pani kinnipeetav X toime 27.08.2019. a kell 20.30 rikkumise rahustuskambris nr 1192. Valvur koos valveõega sisenesid kambrisse, et kinnipeetava vigastusi fikseerida. Fikseerimise ajal kinnipeetav ägestus ja hakkas valvurit roppustega sõimama ja ähvardas. Rahustuskambrist välja minnes kinnipeetav sülitas valvuri suunas, kuid sülg teda ei tabanud.

3.3. Kirjeldatud 27.08.2019. a toimunud sündmuse ja rahustuskambris aset leidnud rikkumise tõttu kohaldati 28.08.2019. a käskkirjaga nr 6-1/1044 Xu suhtes täiendavalt ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamist kinnipeetava viibimisel väljaspool elukambrit ja ametnike sisenemisel kambrisse. Kinnipeetav esitas vaide nimetatud 28.08.2019. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Vangla jättis 04.10.2019. a vaideotsusega nr 1-11/285-2 Xu vaide rahuldamata.

3.4. 25.09.2019. a käskkirjaga nr 6-2/ 634 tunnistati kinnipeetav X süüdi kodukorra punkti

1.7.1. rikkumises, mille kohaselt kinnipeetav kasutas 27.08.2019. a kell 20.30 ähvardavat väljendit. Xule määrati karistuseks kartserisse paigutamine 7 päevaks, lükates täitmisele pööramise edasi 3 kuulise katseajaga. Tartu Vangla kinnitusel ei ole X nimetatud 25.09.2019. a käskkirja vaidemenetluses vaidlustanud.

4. Kaebusest sai kohus aru selliselt, et kaebaja arvates on teda provotseeritud ja rünnatud valvurite poolt toidumenüü äravõtmise käigus. Kohus mõistis, et kaebaja ei ole rahul Tartu Vangla tegevusega, kuid kaebusest ei selgu, mis on käesoleva kaebuse eesmärgiks ning mida täpselt kaebaja vaidlustada soovib, sh kas kaebaja soovib kahju hüvitamist seoses valvurite tegevusega või taotleb Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Kohus jättis 25.02.2020. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, st kaebajal tuli esitada selge nõue vastavalt HKMS § 37 lg-le 2 ja selgitada, mis on tema kaebuse eesmärk.

5. X esitas 27.02.2020. a kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märkis, et taotleb Tartu Vangla (valvurite) tegevuse õigusvastasuse tuvastamist.

Kohtu seisukoht

6. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-le 4.

Kaebaja kirjeldab kaebuses, et valvurid on provotseerinud, rünnanud, läinud üle piiri ning nende tegevus põhjustas temale valu ja kannatusi, 27. oktoobri 2019. a rünnak oli ebainimväärne ja alandav. Provokatsioon sai alguse toidumenüü äravõtmisega. Seetõttu palub kaebaja kohtul hinnata tegevuse õiguspärasust, kuna menüü ise ei ole keelatud ja kaebajale ei väljastatud akti (leitud ja keelatud esemed võetakse ära aktiga). Kaebaja kirjeldab veel kaebuses, kuidas valvur teda põlvega selga lõi ja põhjustas kaebajale piinavat valu. Teine valvur lõi põlvega vastu kaebaja pead. Kaebaja palub hinnata tervikuna valvurite tegevuse õiguspärasust.

7. Tartu Vangla selgitas 03.02.2020. a vastuses kohtunõudele, et 27.10.2019 ei ole toimunud Tartu Vanglas Xu ja valvurite vahel Xu kaebuses väljatoodud sündmust. Küll aga toimus Xu ja valvurite vahel Xu kaebuses väljatoodud intsident 27.08.2019. Seega on ilmselt esialgses kaebuses ebatäpsus, kui kaebaja märkis sündmuse ajaks 27. oktoober 2019.

8. Tartu Vangla kinnitas kohtule, et X ei ole antud asjas vanglale kahjunõuet esitanud.

9. Kaebuse esitamise eesmärk on eeltoodu põhjal Tartu Vangla tegevuse 27.08.2019. a kell 20.14-20.24, kui valvurid kasutasid kaebaja suhtes füüsilist jõudu, õigusvastasuse tuvastamine. Samas ei ole kaebaja kohtule põhjendanud, miks on vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine vajalik tema õiguste kaitseks. Kaebaja ei ole välja toonud, kas tal on kavatsus esitada kahjunõue. Samuti ei ole kaebaja välja toonud, et tal oleks preventiivne või rehabiliteeriv huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, ehk milles seisneb õiguslik kasu, mille kaebaja saavutaks kaebuse rahuldamise korral.

10. HKMS § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Vastavalt HKMS § 45 lg 2 esimesele lausel võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kohtu hinnangul on kaebajal tõhusamad vahendid, et oma õigusi kaitsta, mistõttu ei ole tuvastamiskaebuse esitamine käesolevas asjas põhjendatud ega lubatav.

11. Kui kaebaja leiab, et tal on õigus toidumenüüd oma kambri seinal hoida, siis tuleb ilmselt kaebajal vaidega vaidlustada Tartu Vangla kodukorra punkti 1.7.6., milles on sätestatud: „Kinnipeetaval on keelatud teha kambri ehituselementidele, kappidele, raamatutele ja muule vangla varale kirjutisi, märke, samuti kleepida, kinnitada või asetada järelevalvet takistaval viisil neile fotosid, reproduktsioone, ajakirjade väljalõikeid, katteid, vaipu, postkaarte jms.“

12. Kui kaebaja leiab, et tema tervisele tekitati kahju 27.08.2019. a vahetu sunni kasutamisega või tema inimväärikust alandas valvurite tegevus, siis on kaebajal õigus esitada Tartu Vanglale mittevaralise kahju hüvitamiseks taotlus, mis on efektiivsem õiguskaitsevahend kui tuvastamiskaebus halduskohtule.

13. Kaebaja ei ole märkinud kaebuses, et tal esineks preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Samasuguse olukorra kordumine tulevikus ei ole ka tõenäoline, kui kaebaja allub vanglateenistuse ametnike korraldustele. Kohtupraktikas on tõdetud, et üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna talle õigust keelduda korraldust täitmast (Riigikohtu 01.03.2007. a otsus asjas nr 3-3-1-103-06, p 14). Kui kaebaja leiab, et vanglateenistuse ametniku korraldus on seadusevastane, siis tuleb esitada selle peale vaie ja vaidlustada seda ettenähtud korras.

14. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kõike eeltoodut arvesse võttes, leiab kohus, et Xu kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses 27.08.2019. a valvurite tegevusega, s.o vahetu sunni kasutamine kaebaja suhtes, kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg

2 p 1 alusel ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

15. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus vaadata sisuliselt läbi kaebaja riigilõivust vabastamise taotlus. Kohus jätab kaebaja taotluse riigilõivust tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

16. Kaebaja on taotlenud kaebuses ka advokaadi määramist, kuna kaebajal endal puudub vara ja kaebaja ei saa kohati hakkama enda väljendamisega. Kohus tõlgendab seda riigi õigusabi taotlusena riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 1 mõttes.

RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. RÕS § 7 lg 1 p 2 järgi ei anta riigi õigusabi, taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Kohus leidis, et kaebajal ei ole tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigust.

Kohus leiab, et kaebaja on ka võimeline ise enda õigusi kaitsma vaatamata kaebuses esitatud väidetele, sest kohtueelses menetluses esitatud vaie ja Tartu Vangla sisekontrollile esitatud kaebused on ladusad, kaebaja on nendes suutnud soravalt kirjeldada asjaolusid ja tuua välja, milles tema arvates seisneb tema õiguste riive. HKMS § 2 lg-te 4 ja 5 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, tagab menetlusosalisele igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldataks, samuti peab kohus tagama omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise. Seega on halduskohtul ulatuslik selgitamiskohustus. Kaebaja riigi õigusabi taotlus jääb RÕS § 7 lg 1 p 1 ja 2 alusel rahuldamata.

17. Kaebaja võib esitada uue taotluse riigi õigusabi saamiseks, kui ta soovib õigusabi näiteks õigusdokumendi koostamiseks või enda esindamiseks haldusmenetluse (vaidemenetluses) (RÕS § 3 p 6 ja 8).

(allkirjastatud digitaalselt)