3-19-830/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(3)

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Määruse tegemise aeg ja koht 04.03.2020, Tallinn Haldusasja number 3-19-830 Haldusasi X kaebus Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni kohustamiseks Menetlusosalised ja

nende esindajad Kaebaja: X, volitatud esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo ja advokaat Tatjana Dobolina Vastustaja: Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjon, esindaja Marika Väli Menetlustoiming Menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja menetlus.

2. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuluna välja 950 eurot. Ülejäänud osas jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

3. Vastustaja võimalikud menetluskulud jätta tema enda kanda.

4. Määruse jõustumisel tagastada kaebajale kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 (viisteist) eurot.

5. Saata määrus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. Tallinna Halduskohtu menetluses on X kaebus tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni (TKE) kohustamiseks kuulata kaebaja ära. 2. Algselt vastustajaks tunnistatud Sotsiaalministeerium teavitas 14.10.2019 kohut, et TKE 26.09.2019 koosolekul toimus kaebaja ärakuulamine. Lisaks andis TKE kaebajale võimaluse esitada enne ärakuulamist ka täiendavad selgitused ning kaebaja esindaja täiendavad kirjalikud selgitused ka esitas. Pärast kaebaja selgituste ärakuulamist ja kõigi asjakohaste dokumentidega

2(3) tutvumist tegi TKE 26.09.2019 uue protokollilise otsuse. Sotsiaalministeeriumi leidis, et käesoleval juhul esineb alus menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 pi 4 alusel. 3. Kaebaja teatas 08.01.2020, et ta ei nõustu menetluse lõpetamisega. Ühtlasi palus kaebaja kõik enda õigusabikulud (840 eurot) vastustajalt välja mõista. 4. Vastusena Tallinna Halduskohtu 29.01.2020 kohtunõudele esitas kaebaja uue 12.02.2020 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. 5. TKE palus 21.02.2020 esitatud seisukohas jätta kõik menetluskulud kaebaja kanda. Juhul, kui kohtu hinnangul tuleks menetluskulud siiski vastustajalt välja mõista, palus vastustaja nende suurust olulisel määral vähendada. Menetluse lõpetamine

6. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

7. Praegusel juhul oli pärast kaebuse täpsustamist menetletavaks nõudeks kohustamisnõue kuulata kaebaja TKE poolt ära. Kuivõrd kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on kaebajale antud võimalus esitada kirjalikke selgitusi ning ta on ka 26.09.2019 koosolekul ka suuliselt ära kuulatud, leian jätkuvalt, et kaebaja kohustamisnõue on sisuliselt täidetud.

8. Kohus saab TKE otsustuse puhul kontrollida üksnes vormija menetlusnõuetest kinnipidamist TKE poolt, mistõttu ei saaks ka hüpoteetiline tuvastamiskaebus seda hinnangut sisuliselt puudutada. Kuivõrd otsuse sisulise hindamise küsimus ei ole halduskohtu pädevuses (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2019 määruse p 8.), ei oleks nn „jätkutuvastuskaebus“ käesoleval juhul võimalik ega ka kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Samuti selgitan veelkord (vrd ka 29.01.2020 kohtunõuet), et õigusvastasuse tuvastamine ei muuda kaebaja tegevuse suhtes antud hinnangut olematuks.

9. Ka kaebaja 08.01.2020 seisukohas esitatud viited preventiivsele huvile ei anna alust nn „jätkutuvastuskaebusele“ üleminekuks. Nagu eelnevalt märkisin, ei saa kohus hinnata TKE otsustuse sisu. Seega isegi juhul, kui oleks suur tõenäosus, et vastustaja võib tulevikus sarnase sisuga otsuse langetada, ei saaks tuvastamiskaebus kuidagi kaebajale õiguslikku kasu tuua. Kui jätkutuvastuskaebus kaebaja õiguste kaitseks vajalik ei ole, ei ole sellele üleminek ka lubatav.

10. Eeltoodut arvestades leian, et haldusasja menetlus tuleb HKMS § 152 lg 1 p-i 4 alusel lõpetada.

11. Kaebaja on 08.01.2020 menetlusdokumendis viidanud vajadusele algatada juhul, kui kohus ei saa küsimust sisuliselt lahendada, sotsiaalministri 16.05.2008 määruse nr „Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni töökord, tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmise kord ja komisjoni moodustamine“ põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Juhtisin juba 29.01.2020 kohtunõudes tähelepanu taotluse puudustele ning selle ebaselgusele ja vähesele seotusele käesoleva haldusasjaga. Kuivõrd kaebaja ei ole taotlust täpsustanud, ei pea ma võimalikuks seda taotlusena käsitada ning jätan selle tähelepanuta. Selgitan, et isegi kui pidada seda põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotluseks, tuleks see menetluse lõpetamise tõttu rahuldamata jätta, kuna kehtiv õigus ei võimalda abstraktset põhiseaduslikkuse järelevalvet.

12. Selgitan, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas sama nõudega kaebuse esitamine halduskohtule lubatud.

3(3) Menetluskulud 13. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. 14. Leian, et vastustaja taotlus – jätta kõik menetluskulud kaebaja kanda – ei ole põhjendatud. Kaebuses nõutud toimingu tegemine oli otseselt seotud kaebuse esitamisega. See, et kaebaja ärakuulamine oli otseselt seotud kaebusega, nähtub ka ETK 26.09.2019 koosoleku protokollist, kuna vastavas päevakorrapunktis on otsesõnu käesolevale kohtuasjale viidatud. 15. Seega tuleb lähtuda HKMS § 108 lg 6 üldreeglist ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kuivõrd kohus saab välja mõista üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, võtan järgnevalt seisukoha kaebaja esitatud taotluste ja menetluskulude nimekirja osas. 16. Kaebaja on 08.01.2020 menetlusdokumendis märkinud, et ta on õigusabikulusid kandnud summas 840 eurot (s.o 5 tundi tunnihinnaga 140 eurot + käibemaks). Taotluse kohaselt hõlmas osutatud õigusabi asja materjaliga tutvumist, kaebuse koostamist, kaebuse täiendamist, määruskaebuse koostamist, kaebaja ärakuulamisega seonduvat ning arutelusid. 17. Kaebaja 12.02.2020 taotluse kohaselt on õigusabi osutatud 22 tunni ulatuses, tunnihinnaga

150 eurot (kokku koos käibemaksuga 3960 eurot). Taotlusele lisatud spetsifikatsiooni kohaselt kulus kaebaja ärakuulamisele, positsiooni kujundamisele ja materjaliga tutvumisele 2 tundi, kaebuse koostamisele 3 tundi, määruskaebuse koostamisele 3 tundi, kaebuse täiendamisele 2 tundi, kaebajaga ärakuulamiseks ettevalmistamisele, kirjalike seisukohtade koostamisele ja ärakuulamisel osalemisele 10 tundi ning kohtule 08.01.2020 vastuse koostamisele 2 tundi. 18. Leian, et menetluskulude suurus on ilmselgelt ülepaisutatud. Arvestades, et tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega ning kaebaja esitatud menetlusdokumentide (kaebuse, kaebuse täienduse ja määruskaebuse) sisu on olulises osas kattuv, pean vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks (koos käibemaksuga) 950 eurot. Ka on see samas suurusjärgus kaebaja enda 08.01.2020 dokumendis väidetud menetluskulude suurusega. Riigilõivu tagastamine

19. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p-i 2 või 4 alusel. Seega tuleb kaebuse esitamisel tasutud 15 euro suurune riigilõiv kaebajale tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma