1-19-4345/19 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-19-4345

K O H T U

M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. 2020, Narva kohtumaja märts Kohtuasja number 1-19-4345 (19922700006) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ilona Berezna Tõlk Svetlana Hamaza Kriminaalasi Viru Vangla materjalid T.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu T.B isikukood XXX; kannab karistust Viru Vanglas

Kohtuistungil osalenud isikud süüdimõistetu T.B

(videokonverentsi teel) kaitsja Irina Žurina

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § st 76 ja KrMS § dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: - -

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest T.B elektroonilise valve alla vabastamata.

Määrata OSAÜHI VIRU ADVOKAADIBÜROO makstava riigi õigusabi NGule IDA-

tasu suuruseks T.B-le Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 219 ( kssada ) eurot ja 12 senti

36 (kolm

s) eurot ja ka üheksateist , sh käibemaks kümmend kuu

52 senti.

Mõista Vabariigi kasuks välja 219 (kakssada üheksateist) eurot T.B-lt Eesti ja 12 senti, mis tuleb tasuda 3 (kolme) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700032933 T.B , 1-19-4345 ning selgitus „ , kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

1-19-4345

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada ru Maakohtu Vi Narva kohtumajale 15

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 20.06.2019 otsusega tunnistati T.B kokkuleppemenetluse korra s süüdi ja teda karistati KarS § järgi, kohaldades KarS § 65 lg 2 sätteid 1 aasta 2 kuu ja 5 päeva pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise alguseks loeti 20.06.2019.

2. 20.01.2020 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid T.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve alla. T.B karistusaeg algas 20.06.2019 25.08.2020 , see lõppeb ja KarS § 76 lg 2 p 1 kohane tähtaeg saabus 22.01.2020. T.B isikuandmetele tuginedes ei toeta vangla tema ennetähtaegset vabanemist ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele.

3. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta T.B elektroonilise valve ennetähtaegset vabanemist alla.

4. Kohtuistungi eelselt edastas T.B ja J. T.B kohtule a

id valduse päringu tegemiseks Viru Vanglale täiendava dokumendina töökoha garantiikirja lisamiseks ennetähtaegse karistuse kandmiselt vabastamise otsustamise materjalide juurde.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 5. Kohtuistungil palus kaitsja u ja lisada kriminaalasja materjalide juurde võtta vast lisamiseks OÜ L narkosõltuvusega isiku abistamise kohta 12 kuulise kir ja s programmis; kaitsja u Viru Vanglale päring ühes vastuskirjaga, mis kinnitab töökohagarantii olemasolu ja arstitõendi T.B kroonilisest haigusest.

6. Kohtuistungil avaldas T.B , et

taotleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, nõustudes alluma elektroonilisele valvele tähtajaga isegi kuni karistusaja lõpuni

,

6 kuuks, sest lihtsam on, kui vabanemise korral on ranged tingimused. Karistus kannab kaheksandat või üheksandat korda ja karistuste kandmise põhjuseks on olnud narkosõltuvus. Olukord on muutunud ja nüüd esmakordselt on pöördunud abi saamiseks. Samuti on vanust juurde tulnud. Vangla taotlust rehabilitatsioonile suunamiseks rahuldanud ei ole. Kinnipeetav võttis ise ühendust OÜga L, kes aitab vanglas sõltuvusvastast programmi läbida. Vabanedes on plaan minna kusagile abi otsimiseks. Distsiplinaarsüütegu on seotud tööga vanglas - muna koorimine mitte ettenähtud kohas. Lähedaseks isikuks on õde, kelle perega on lähedased suhted. Õe juures oli ka kinnipidamise eelne elukoht. Kinnipidamise eelselt on töötanud K tehases mitteametlikult ja N l ametlikult. ilmselt on Rahaliste nõuete sisu ei ole teada, kuid seotud kohtunõuetega. Nõudeid on tasunud vabaduses viibides ja vanglas on ka kinnipidamised toimunud. Ametlikult tööle minna ei ole mõtet, kuna sellisel juhul arestib kohtutäitur koheselt arvelduskonto. Seetõttu arvet avada ei ole mõtet. L jurist aitab korraldada nõuete tasumist tasapisi. Kõigi vabanemisega kaasnevate tingimustega on nõus. Varasemalt enne

75 eurot kolme tähtaega tingimisi vabastatud ei ole. Vangistuses on töötasu suuruseks ca vahetuse peale kümme töökorda. Soov on tööle minna, kõrvalt õppida ja asuda tööle laeval. L tugiisikuga on toimunud suhtlus kahel korral vangistuse tingimustes ja telefoni teel iganädalaselt. Vastuseks kaitsja päringule, et õe sõnul kinnipeetaval narkosõltuvus puudub selgitas T.B , et keegi lähedastest ei teadnud narkosõltuvusest ja narkojoobes koju ei tulnud. Kahel korral on läbitud Eluviisitreening, mis on andnud teadmise, et võimalik on elada ka narkovabalt ja isegi kui tuleb tagasilöök, siis olemas on tugi, kuhu pöörduda. xxx, kuid taotlus on pikendamata isikust endast lähtuvalt taotluse mitteesitamisel. Tervislik seisund lubab töötada valikuliselt. Motivatsioon muutuseks on kõrge.

Vabaduses ootab neiu, kellega

1-19-4345

tutvuti vabaduse tingimustes. On nõus 12 kuulise rahabilitasiooniprogrammiga ja nõustub kaitsja seisukohaga.

7. T.B iseloomustuses on enamus

Kinnipeetava kaitsja tõi täiendavalt välja, et väljatoodut positiivne. Individuaalne täitmiskava on täidetud. Kaitsealune tunnistab oma probleemi ja tegeleb sellega. Läbitud Eluviisitreening on kaasa toonud positiivse tulemuse. Distsiplinaarsüütegu on vähese osatähtsusega. vähenda l Edaspidist riski aitavad äbitud programmid ja vabanemisjärgsed lisakohustused. Kehtetute karistustega seisukoha kujundamisel arvestada ei saa.

Karistuse eesmärk on täidetud.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 8. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüd tuleb jätta tingimisi enne tähtae lase seisukohad, leiab, et T.B

ga vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata.

9.

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud k d mitte vähem kui neli kuud ja nõustunud KarS § aristusajast, kui

75 lg 2 pktroonilise valve kohaldamisega. s 9 sätestatud ele Kohus möönab, et on ära kandnud poole mõistetud vangistusest nõustunud T.B on ja alluma elektroonilisele valvele. Kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt on T.B avaldatud elukohale võimalik kohaldada elektroonilise valve seadet, elukoha omanik on andnud nõustumuse T.B sinna elama asumiseks ühes elektroonilise valveseadme paigaldamisega, on elukoh T.B-l mistõttu t vabanemise järgselt olemas ning see vastab elektroonilise valveseadme rakendamise tingimustele. Nõustumuse soovitud elukohta elama asumiseks on andnud ka seal Seega tuleb nentida T.B puhul elavad täisealised isikud. formaalsete eeldu sisuliselt T.B tingimisi enne ste täidetust selleks, et vaagida

tähtaega vangistusest vabanemist.

10. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt KarS § 76 lg kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase i -le 4 sikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg

4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal.

11. T.B vangistuses on paljugi postiivset. T.B

Saab nõustuda, et käitumises on vangistus . Tervislik seisund e viibides olnud hõivatud tööga on võimaldanud tööd teha. Kahtlusteta on vangistuses töö tegemine ühiskonda sotsialiseerumisel suureks abiks, sest aitab kujundada kinnipeetava väärtushinnanguid, et seaduskuulekas toimetulek on võimalik ka läbi oma tööpanuse. Oma tööpanuse osatähtsust saab mõista ka läbi selle, et T.B kinnipidamisasutuses töötamisest saadavast töötasust üvita võlanõudeid. saab h da T.B o programmi kestel aktiivselt n läbinud erinevaid sotsiaalprogramme täies mahus, kus töötas kaasa. T.B-ga , on läbi viidud asjakohase sotsiaalprogrammi jätkutegevusena vestlusi mille tulemusena on järeldatud mõistab enda riskifaktoreid, hindab , et kinnipeetav adekvaatselt enda võimeid ning olemas on realistlikud eesmärgid. T.B on osalenud riigikeele kursustel ja erialana on omandatud xxx. Lisaks on T.B-le vabanemisel tagatud elukoht . ja toetava lähedasena õde Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse T.B

ennetähtaegseks vabastamiseks.

12.

KarS § 76 lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut isiku varasemat elukäiku , ja uue kuriteo toimepanemise riski v N. ähendavas tegevuses osalemist. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et

1-19-4345

T.B karistuse eesmärk pole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise.

13. T.B tunnistati Viru Maakohtu 20.06.2019 kohtuotsusega

KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o kinnipeetava poolt narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamises. Tutvudes T.B kriminaalasja materjalidega, järeldub sellest, et T.B pani talle süüks arvatud kuriteo toime ajal, mil ta oli Viru Maakohtu 25.10.2017 kohtuotsusega süüdi mõistetud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning kandis kohtuotsusega mõistetud karistust. Seega T.B on isik, kes pani uue kuriteo toime karistuse kandmise ajal. Mööda pole võimalik vaadata sellestki, et Viru Maakohtu 20.06.2019 kohtuotsuse süüdimõistmise aluseks olevad teod pole T.B üheks ja ainukeseks realiseerunud kuriteoks. Viru Maakohtu 20.06.2019 otsusele eelnevalt T.B mõisteti süüdi raske , s.o röövimise varavastase kuriteo toimepanemises, mis oli toime pandud grupis ja varavastase kuriteo toimepanemises sissetungiga ja see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise või muul omakasu motiivil Kohtuotsusest nähtuvalt . on T.B pidanud võimalikuks käituda viisil, kus tema objektiivselt avaldunud käitumine andis põhjuse uue süüdistuse esitamiseks ja tema süüdimõistmiseks. T.B on korduvalt käitunud . Eeltoodust järeldub, et viisil, mis oli aluseks kriminaalmenetluse alustamisele T.B ei ole teinud järeldusi varasematest süüdimõistvatest kohtuotsusest, vaid ikka ja jälle on pannud toime teod, millel on karistusõiguslik kvaliteet. Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib T.B naasta seegi kord ebaseadusliku ja teiste isikute turvatunnet ohtu seadva tegevuse juurde. Arvestades, et T.B on korduvalt süüdi mõistetud süüte toimepanemises, siis järeldub sellest, et eriliigiliste gude varasem kriminaalkorras süüdimõistmine õju ei avaldanud, ning taas on ta talle mingit m asunud käituma teiste isikute õigusi rikkuval moel. Hinnates viidatud asjaolude pinnalt T.B T.B usaldusväärsust ja seda, kas

positiivselt iseloomustavad ja tema vabastamist toetavad asjaolud kaaluvad üles tema varasema käitumise eksimused, siis leiab kohus, et T.B eksimus uue kuriteo toimepanemin karistuse kandmise e ajal, on sedavõrd kaalukaks ja oluliseks eksimuseks, mis ei võimalda teda tingimisi ennetähtaegse vabastamise regulatsiooni korras vabastada. T.B ka teiste isikute vara puutumatust. ei ole osanud väärtustada

14. Põhjust on rõhutada, et liitkaristuse kandmise aluseks olnud teo pani T.B toime tingimustes, kus tal oli olemas kindel elukoht. Kõrvale ei saa jätta ka fakti, et T.B-l

Kuigi T.B oli olemas toetava õde ka enne karistuse kandmisele asumist. kõrval on varasemalt olnud toetav isik, siis on kinnipeetavale olnud omaseks oma õigusvastase käitumise varjamine lähedase ees. varasem elukäik näitab, et T.B vaatamata sellele, et kõrval on toetav isik, siis see ei ole osutnud selliseks faktoriks, mis hoiaks T.B õiguskuulekal teel ning nagu kinnipeetav ise kohtuistungil kinnitas oligi kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks narkosõltuvus. nimetatud mõjur Seega ka id ei suutnud T.B hoida õiguskuulekal teel, vaid kriisi ilmnemisel asus taas tegutsema õigusvastase tegevusega .

15. T.B kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks on pikaajaline narkosõltuvus. Iseloomustusest nähtuvalt on T.B tarvitatavad narkootilised ained eriliigilised. Kui siinjuures arvestada veel sedagi, et T.B on seni varjanud oma sõltuvust lähedase eest ja et viimatise süüdimõistmise aluseks oleva kuriteo, kinnipeetava poolt narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine, pani T.B toime vangistuses viibides, siis eeltoodust järeldub see, et kinnipeetav leiab kõrgendatud tavaelus ja ka järelevalve tingimustes võimaluse enda harjumuspärase eluviisi viljelemiseks. Seega praegusel juhul pole kohtu T.B vabastamiseks l võimalik positiivsetele ja kasuks rääkivaile asjaoludele anda tähendust, mis viiks tema suhtes positiivse ennetähtaegse vabastamisotsuse tegemiseni.

1-19-4345

16. liste ainete

Teada on, et range järelevalve all vangistuse tingimustes puudub narkooti tarvitamise võimalus. võimalus Siiski on vangistuses viibimise perioodil T.B leidnud e tarbida narkootilisi aineid. Ka kinnipeetava varasem käitumine näitab, et ikka ja taas on ta langenud narkootikumide tarvitamisse. Et kohtul tekiks suhtes usaldus T.B suutlikusest hoiduda edaspidisest narkootikumide tarvitamisest peab vabanemise protsess olema järk järguline. Läbi konkreetsete sammude peab suutma näidata üles, et on - T.B suuteline seaduskuulekaks eluks. ks on T.B enda objektiivselt Selliseks võimaluse avalduvad teod. Sellisel juhul on T.B-l võimalus näidata üles lisaks sisemisele soovile ka läbi reaalsete tegude et ta on suuteline õiguskuulekaks eluks. Siinjuures peabki kohus peatuma asjaolul, et ka varasemates menetlustes on T.B väljendanud sisemist soovi muutusteks kuid ikkaja jälle on ta sattunud oma endisele eluteele, s.o pannes toime eriliigilisi kuritegusid. Kui siia juurde arvestada ka see, et T.B majanduslik toimetulek on seni olnud kasin ning seejuures on ta leidnud vabu vahendeid enda narkosõltuvuse rahuldamiseks, siis tuleb nentida sõltuvust ning sellises situatsioonis on vajalik äärmiselt tugevat tahtejõudu, et elada edaspidi seaduskuulekalt. Kuna aga T.B on oma käitumisega demonstreerinud hetkevajadusest lähtuvat tegutsemist, siis eeltoodud asjaolud annavad piisavalt suure ohukriteeriumi, mis välistavad T.B tingimisi enne

tähtaegse vabastamise elektroonilise valve alla. Elektroonilise järelevalve all on küll võimalik kontrollida, kas järelevalvele allutatud isik viibib seadme paigaldamise asukohas, kuid nimetatud järelevalve ei võimalda mingilgi viisil kontrollida millega isik tegeleb ja kellega suhtleb. Narkootilisi aineid on võimalik soetada ka enda elukohast lahkumata.

17. T.B ei ole viimasel ajal

Seisukoha kujundamisel tuleb arvestada ka tõsiasja, et sõltuvustaineid sõltuvusaine tarvitanud, kuid vaba elu on olnud vaid vangistuses viibimise perioodil, kuid isegi vangistuses a narkoaineid. Tuleb viibimisel on ta leidnud võimaluse tarbid hinnata positiivseks, et T.B on vangistuses viibimise perioodil tegelenud oma sõltuvusega ja leidnud abikäe MTÜ

-st L. Samas vabaduse tingimustes tal läbi praktilise elu puudub arbimisest. T.B on kogemus kas ta ka suudab hoiduda sõltuvusaine t avaldanud valmisolekut pöörduda teenuseosutaja poole, kes aitaks tegeleda s . T.B anged tingimused hoiaksid õltuvusprobleemist vabanemisega seisukoha järgi r teda . Seega T.B kindel, et ta suudab õiguskuulekal teel ei ole isegi veel täiesti vabaduse tingimustes seaduskulekalt elada. Kohtu seisukoha järgi ei nähtu selleks ka piisavalt kõrge motivatsiooni olemasolu. Kui narkootilise aine tarbimine on üheks riskifaktoriks kuritegude toimepanemisel ning T.B on ka ise tunnistatnud, et sõltuvus on kuritegude toimepanemist soodustavaks faktoriks, siis on olemas selline risk, mis erinevate asjaolude kokkulangemisel võib realiseeruda viisil, et taas on ohustatud ühiskonna turvatunne. Kuigi kohtuistungil on kinnipeetav avaldanud kõrget motivatsiooni edaspidseks seaduskuulekaks eluks, siis kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on T.B-l motivatsioon muutusteks olemas, aga see on nõrk. Et T.B ei ole veel valmis eluks vabaduses nähtub seaduskuulekaks sellestki, et lisaks karistuse kandmise ajal uue kuriteo toimepanemisele on kinnipeetavat karistatud ka distsiplinaarkorras. Üldiselt teadaolevaks saab lugeda asjaolu, et sõltuvusest vabanemine on pikk protsess ning vajab isikult kõrget enesemotivatsiooni leidmist. Kuid sõltuvusvaba elu kui T.B ei ole suutnud elada vangistuses viibimise perioodil , siis puudub veendumus, et vabadusse gi siirdudes

ta suudab hoiduda ühiskonnas olevatest ahvatlustest ning öelda kindlalt ei sõltuvusaine on mõjutatav, nagu nähtub kohtule esitatud tarbimisele. Seda enam, kui isik iseloomustusest. Kohtu ette ei ole toodud selliseid tõendeid, mis kinnitaksid T.B suutlikkust elada sõltuvusvabalt ka vanglast vabanemise järgselt. Kuigi teadaolev on, et sõltuvusaine tarvitamine vangistuse tingimustes on välistatud tugevdatud turvameetmete tõttu, on . T.B selleks siiski võimaluse leidnud Kohtu seisukoha järgi ei anna kõrget edulootust ka vastavalt kohtu ette toodud andmetele tugiteenuse osutamine ja lähedase toetav tugi. Kui pakutav programm ehk tugiisiku teenus sõltub just isiku motivatsioonist ja ka soovist koostööd teha pikaajaliseks koostööks on T.B nõustumuse andnud , siis kuid

1-19-4345

nagu kohus juba eespool viitas, ei nähtu kohtu ette toodud andmetest piisava motivatsiooni olemasolu. T.B on varasemalt pidanud kohaseks käituda viisil, et varjab oma lähedaste ees sõltuvust narkootikumidest. T.B on varasemalt korduvalt läbinud asjakohase sõltuvusvastase programmi, kuid sellele vaatamata on toime pandud uus kuritegu

– narkoaine tarbimine kinnipidamisasutuses. Kohtu ette ei ole toodud andmeid, mille pinnalt saaks tõsikindlalt järeldada, et T.B enam oma õigusvastaseid tegusi lähedaste eest ei varjaks. Seega T.B enda ob piisavat edulootust jektiivselt avaldunud käitumine seaduskuulekaks eluks ei anna.

18. Kui T.B ,

sõltuvusaineid ei tarbi kuid teda ümbritsevad isikud, kes ei ole seduskuulekad, on olemas oht uute kuritegude toimepanemisele. Nimelt nähtub kohtule esitatud iseloomustusest, et T.B suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, sh kriminaalkorras karistatud vend, siis on olemas risk uute kuritegude toimepanemisse. Nimetatud riski saab maandada tugeva lähikondsete võrgustiku olemasolu. T.B-l on olemas , kelle suhted õde ga on lähedased . Kuid arvestada tuleb tõsiasjaga, et varasema ei ole T.B-le

lt toetav õde positiivselt mõjunud. Ikka ja taas jõuab kohus järeldusele, et T.B suutlikkust tulla seaduskuulekalt toime vabaduse tingimustes on vajalik T.B enda käitumine vangistuses viisil, mis annab võimaluse vanglapoolse soodustuse kohaldamiseks annab T.B-le ning mis lõppkokkuvõtteks võimaluse tõestada enda suutlikkust seaduskuulekaks eluks. Kui siia juurde arvestada ka T.B vähest töökogemust rahaliste nõuete olemasolu märkimisväärses suuruses , aga samuti , siis järeldub eeltoodust, et vabanemisjärgne seaduskuuleka elu perspektiiv T.B vajab tugevdamist.

19. Süüdimõistetul on kehtiv distsiplinaarkaristus ning vangla iseloomustuses toodud distsiplinaarkaristust tuleb seisukoha kujundamisel arvestada. Nimelt nähtub kohtule tutvumiseks esitatud kinnipeetava isiklikust toimikust distsiplinaarkaristuste määramine rikkumise toimepanemise eest: T.B ta on on kinnipidamisasutuses käitunud viisil, et omanud keelatud eset. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. KarS § 76 lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. (RKKKm asjas nr 1 Isikule määratud -09-14104, p 21). distsiplinaarkaristused just näitavad seda, kuidas süüdimõistetu on ennast vangistuse jooksul üleval pidanud. käitumine vangistuses olles ühes rangete turvanõuetega näitab T.B

, et nimetatud meetmed ei suutnud ohjata T.B Arvestades, et vabaduses on käitumist. mõjutegureid ja n ö ahvatlusi oluliselt rohkem - kui vangistuses, millega tuleb arvestada, on seda kõrgem oht, et vabaduses süüdimõistetu paneb toime uue kuriteo. Kõrvutades

T.B

, sh T.B suhtes koostatud kohtuotsuseid ja tema käitumist vangistuses viibides käitumisest tulenevana täiendava juleolekuabinõu kohaldamisega eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine T.B , siis joonistub välja sarnane käitumismuster, kus viibides peab vajalikuks käituda viisil mis ei ole aktsepteeritav ja seda nii vabaduses kui ka vangistuses karistust kand . es Eeltoodust teeb kohus järelduse, et T.B on vangistuses viibimise kestel alles enda jaoks lahti mõtestamise staadiumis, kuidas liikuda suunas, et elada seaduskuulekat elu ning varasemalt toime pandud kuriteod ja mõistetud karistused ei ole avaldanud sellist mõju, et T.B suudaks vabaduse tingimustes elada seaduskuulekat elu. Eeltoodud asjaolud annavad piisavalt suure ohukriteeriumi, mis välistavad tingimisi ennetähtaegse T.B vabastamise. gse vabanemise eeldus. Distsiplinaarkaristuse puudumine on ennetähtae

20. T.B on kriminaalkorras karistatud

Mööda pole võimalik vaadata sellestki, et korduvalt. T.B vangistusega. on ka varasemalt süüdi mõistetud ja karistatud Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib T.B naasta seegi kord ebaseadusliku tegevuse juurde. Hinnates viidatud asjaolude pinnalt N.

1-19-4345

T.B T.B positiivselt iseloomustavad ja tema usaldusväärsust ja seda, kas vabastamist toetavad asjaolud kaaluvad üles tema varasema käitumise eksimused, siis leiab kohus, et T.B eksimus uue kuriteo karistuse kandmise ajal, on toimepanemise näol sedavõrd kaalukaks ja oluliseks eksimuseks, mis ei võimalda teda elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabastamise regulatsiooni korras vabastada.

21. T.B-l

9 200

Kohus võtab ka arvesse seda, et on võlakohustusi summas ca eurot. Kui siia juurde arvestada ka tõsiasi, et T.B on varasemalt suutnud elada viisil, kus esmaseks on pidanud enda elukorraldusliku vajaduse rahuldamist ning nimetatu on viinud kuritegude toimepanemisele, siis eeltoodu viitab sellele, et raskuste tekkimisel on T.B valmis asuma murekoorma vähendamiseks ebaseaduslikule teele. Tähelepanu ei saa jätta pööramata, et vastavalt kohtuistungil avaldatule T.B-le ei sobi tervislikust seisundist tulenevalt iga töö ning eelistatud mitteametlik töötamine. Ametliku töötamise korral seab on T.B tingimuseks, milline summa on vajalik igakuiselt kätte saada, et korraldada oma igapäevaelu. Arvestades T.B avaldatut, et töökoht on tal olemas vabanemise korral ning seejuures väljendatut, et ametlikult tööle minna ei ole mõtet siis jääb vaid nentida, et , T.B taotletav eesmärk on leida võimalus toimida enda soovide ja eesmärkide kohasel t ja seega tema töökoha garantiidesse ja seeläbi ka töö kaudu saadavasse legaalse sissetuleku saamisesse tuleb suhtuda reservatsiooniga, millele ei saa ülemäärast positiivset kaalu anda. Kui siiski arvestada, et isiku enda sõnul on tal võimalus asuda tööle, siis tuleb möönda, et isiku materiaalne toimetulek võib osutuda kasinaks, arvestades küllaldaselt kaalukas ulatuses võlakohustuste olemasolu. Seega tuleb nentida, et ka legaalse sissetuleku saamisel on T.B materiaalne toimetulek raskendatud. Materiaalne ebakindlus on asjaolu, mis võib tekitada ahvatlust ja/või ahvatelda teda käituma ebaseaduslikult Ehk teisisõnu – . T.B materiaalne toimetulek, ühes karistamise aluseks olnud kuriteo asjaoludega (narkoalane kuritegu; uriteo toimepanemine) annab negatiivse prognoosi tema vägivallaga varavastase k vabastamisele.

22. Kohtu hinnangul ei ole uue kuriteo riskide maandamiseks T.B puhul sobilik ka kriminaalhooldus ning vabatahtliku kohustusena võetav rehabilitatsiooniteenusel osalemine. See meede oleks põhjendatud isikute suhtes, kes on näidanud oma käitumisega vangistuses, et nad on aru saanud mõistetud karistusest ning on võimelised oma käitumist muutma. T.B on näidanud, et ka range järelevalve ei mõjuta teda ning seega ei ole alust arvata, et oleks põhjust süüdimõistetut usaldada ja rakendada tema suhtes kriminaalhooldust.

23. T.B vabanemist

Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele toetavatele asjaoludele on toimiku pinnalt sedastatavad mitmed asjaolud, mis Logvinov A. i ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja T.B valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.

24. Seoses T.B suhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et iseloomustus kätkeb endas viiteid T.B varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - T.B just vähemalt osaliselt iseloomustatakse varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole KarSRS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud

1-19-4345

karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust

ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga.

25. T.B

kaitsja

I. Žurina esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks euro suuruses summas, sh käibemaks 222,72 37,12 eurot. Taotluse kohaselt kulus advokaadil glas kliendi taotlusel 20 minutit, s.o 27 eurot; nõustamisele van vangla ennetähtaegse vabastamise materjalidega tutvumiseks ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks 60 minutit, summas 54 eurot; kohtuistungi ajakuluks on 60 minutit, s.o 54 eurot. Neile summadele lisandub käibemaks. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui ajamääratluste osas põhjendatuks osaliselt. Kohtuistungi ajakulu ei pea kohus põhjendatuks sellele kulunud aja osas, arvestades istung toimus 60 minuti asemel 56 minutit.

Tasu arvestatakse ühe minuti täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni ning tasu arvestamisel menetlustoimingul osalemise eest lähtutakse menetlustoimingu protokollis esitatud või muudest asjassepuutuvatest andmetest. Viru Vangla materjalid T.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega määras kohus läbi vaadata 11.02.2020 algusega kell 9:30 algaval kohtuistungil. Kohtuistungi protokolli kohaselt lõppes istung 10:26. Eeltoodust järeldub, et kaitsja on tasu küsinud enam nelja minuti , s.o summas 3 eurot, mille võrra kohus eest vähendab kaitsjale makstava riigi õigusabi tasu suurust. Seega juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg st 1 ja § 21 lg - -st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg dest 1 ja 10, § 7 lg - -dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 219,12 eurot, sh käibemaks. Kõnealune menetluskulu kuulub T.B-lt välja mõistmisele (KrMS § 180 lg 1 alusel).

/allkirjastatud digitaalselt/