2-19-20217/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. märts 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-19-20217

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Peeter Paejärv vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

199 eurot 83 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806),

asukoht Tartu mnt 83-601 Tallinn);

Hageja

lepinguline

esindaja

Carlo

Kask

e-post:

carlo.kask@plusplus.ee

Kostja: Peeter Paejärv (isikukood XXX), XXX

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Peeter Paejärv vastu tagaseljaotsusega

osaliselt.

2. Mõista Peeter Paejärvelt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks Elisa Eesti AS ja Peeter

Paejärve vahel XX.XX.XXXX sõlmitud liitumislepingu nr XXX, kliendi nr XXX

alusel välja 130 (ükssada kolmkümmend) eurot 13 senti, sealhulgas põhivõlg 82 eurot

99 senti, seisuga 16. detsember 2019 sissenõutavaks muutunud viivis 22 eurot 14 senti

ja võla sissenõudmise kulu 25 eurot.

3. Välja mõista Peeter Paejärvelt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevuselt

(82 eurot 99 senti) viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 17. detsembrist 2019 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud 68% ulatuses kostja kanda.

5. Rahuldada

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude

rahaliseks suuruseks käesolevas tsiviilasjas 275 eurot, s.o riigilõiv 75 eurot ja

lepingulise esindaja kulu 200 eurot.

6. Mõista Peeter Paejärvelt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude

katteks 189 (ükssada kaheksakümmend üheksa) eurot 4 senti (koos käibemaksuga)

ning viivis tasumata menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 18. detsembril 2019 Tartu Maakohtule

hagiavalduse Peeter Paejärvelt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks.

Kohus võttis asja 23. detsembri 2019 määrusega menetlusse ning andis kostjale aega

vastamiseks 20 päeva hagimaterjalide ja kirjaliku vastuse nõude kättesaamisest alates.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 317 lg 1 p 1 alusel kättetoimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate

avaldamise kuupäev 23. detsember 2019). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist

tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega kooskõlas TsMS § 407

lg-ga 1 ja § 444 lg-ga 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud, kostjale on hagimaterjalid

väljaandes Ametlikud Teadaanded 23. detsembri 2020 avaldamisega kätte toimetatud ja

kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb

kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud

tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine.

2. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul

õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud

nõue sideteenuse lepingutest elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja

võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS

§ 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte

olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

ESS § 96 lg 1 p 4 ja liitumislepingu nr XXX kliendinumbriga XXX kohaselt on kostja

kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt ostetud kaupade eest tasu. Kostja ei ole

täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1

sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lg-le 1 võib

võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või

osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude

loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab

hageja nõude arvetest nr XXX, nr XXX ja nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse summas 82 euro

99 sendi väljamõistmiseks kostjalt.

3. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis

esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene

lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lg-s 1 sätestatud

viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga

on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt

seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär

perioodil 1. juulist 2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on 0,00 %.

Hageja nõuab kostjalt viivist lepingust tulenevas määras 0,07 % päevas kolme erineva arve

alusel ajavahemiku eest 19. juulist 2016 – 16. detsembrini 2019 summas 70 eurot 64 senti.

Seega on hageja poolt nõutav viivisemäär 25,55 % aastas. Lepingus kokkulepitud viivisemäär

ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (3.19375

korda). Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava ja seega

tühise tüüptingimusega. Kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on

eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab

kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine

tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses

sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05,

p 24).

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et nõuab arvetest tulenevat viivist kuni

hagiavalduse esitamiseni kindla summana ja alates 17. detsembrist 2019 protsendina.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 1. juuli 2016 arve nr XXX

maksetähtaeg on kindlaks määratud 18. juuli 2016, 1. augusti 2016 arve nr XXX maksetähtaeg

on kindlaks määratud 18. august 2016 ning 1. septembri 2016 arve nr XXX maksetähtaeg on

kindlaks määratud 18. september 2016. TsÜS § 136 lg 7 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on

määratud teatud kuupäevaga, saabub tähtpäev sellel kuupäeval. Sama paragrahvi lg 9 järgi

tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. TsÜS § 137 lg 1

sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes

arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei

tulene teisiti. Seega on kostja viivituses 1. juuli 2016 arve tasumisega alates 19. juulist 2016, 1.

augusti 2016 arve tasumisega alates 19. juulist 2016 ja 1. septembri 2016 arve tasumisega alates

19. septembrist 2016. Lähtudes eeltoodust on sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 29

euro 81 sendi puhul 8 eurot 14 senti (29,81/100*8/365*1246p), 28 euro 80 sendi puhul 7 eurot

67 senti (28,8/100*8/365*1215p) ning 24 euro 38 sendi puhul 6 eurot 33 senti

(24,38/100*8/365*1184p). Seega rahuldab kohus hageja nõude sissenõutavaks muutunud

viivise väljamõistmiseks kostjalt osaliselt summas 22 eurot 14 senti. Seda ületavas osas

sissenõutavaks muutunud viivise nõude jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata.

Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise arvetest nr XXX, nr XXX ja

nr XXX tulenevalt alates 17. detsembrist 2019 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras, s.o otsuse tegemise ajal 8% aastas.

4. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500

eurot.

Hageja taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist 25 euro ulatuses. Hageja võib lepingu

üldtingimuste p 5.2.3. ja 6.1.7. ja VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel nõuda kostjalt sissenõudmiskulude

hüvitamist kokku 25 eurot. Selles osas tuleb hagi rahuldada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline

suurus. Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu summas

75 eurot ning õigusabikulu summas 420 eurot väljamõistmist.

Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise ja kostjalt väljamõistmise taotlus on

põhjendatud osaliselt. Riigilõiv on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 ja § 139 lg-te 1 ja 2 järgi. Kuigi

antud juhul oleks hagejal soodsam esitada nõue maksekäsu kiirmenetluse avaldusena ning

tasuda seetõttu väiksemas summas riigilõivu, jätkuks suure tõenäosusega antud juhul kostjale

makseettepaneku kättetoimetamise ebaõnnestumise tõttu menetlus hagimenetlusena. Kostjale

toimetati tsiviilasja materjalid kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Hageja

on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses, s.o 75 eurot ning see tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista.

6. Hageja õigusabikulu on põhjendatud osaliselt. Väljamõistetav menetluskulu suurus ei tohiks

rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Hagiavalduses taotletava hüve väärtus ja selle

üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava

menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Tsiviilasja

hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas on õigustatud

üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt Riigikohtu 6. mai 2015 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-4-15, p 14).

Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgi on lepinguline esindaja kulutanud 1,5 tundi

dokumentide komplekteerimisele ja analüüsimisele ja 2 tundi hagiavalduse koostamisele.

Kohus leiab, et vastav ajakulu nimetatud toimingutele ei ole täies ulatuses põhjendatud.

Tsiviilasi ei ole kohtu hinnangul olnud niivõrd keeruline ja mahukas, et see õigustaks

menetluskulude väljamõistmist enam kui kaks korda suuremas summas kui tsiviilasja hind.

Kohus leob põhjendatud ja vajalikuks hageja õigusabikuluks 200 eurot.

Seega on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu suurus 275 eurot. Hageja on kohtule

kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna

maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg

10 hüvitamisele koos käibemaksuga.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt ca 68 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja põhjendatud

menetluskuludest 68% kostja kanda, s.o 189 eurot 4 senti ja ülejäänud menetluskulud hageja

enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt

menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS

§ 177 lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine

7. Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

Kohtunik