2-19-1135/37 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-19-1135

1(5)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-19-1135

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. märts 2020, Narva kohtumaja

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Aarne Lõhmus

Kohtuasi

N A hagi V A vastu abielu lahutamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

12. veebruar 2020

Hagihind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja:

N A (ik XXX)

Hageja esindaja:

Vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman

Kostja:

V A (ik XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada N A ja V A abielu, sõlmitud 30. detsembril 1978 Narva linna RSN

Täitevkomitee Perekonnaseisuosakonnas, abielukanne nr 812.

3. Taastada N A enne abielu kantud perekonnanimi Z.

4. Jätta N A menetluskulud tema enda kanda.

5. Jätta V A menetluskulud tema enda kanda.

6. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

7. Saata kohtuotsus peale jõustumist Narva Linnakantseleisse rahvastikuregitrisse

kande tegemiseks.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul

õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

2-19-1135

2(5)

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu abielu lahutamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu 30. detsembril 1978 Narva linna RSN

Täitevkomitee Perekonnaseisuosakonnas, abielukanne nr 812. Hageja väitel ei ole poolte vahel

abielusuhted olnud rohkem kui 10 aastat, poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, abielu

säilitada on võimatu. Alaealiseid lapsi pooltel ei ole, ühisvara jagamise nõuet hageja ei esita.

Hageja palub lahutada poolte abielu. Hageja palub taastada hagejale abielu eelne perekonnanimi.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja abielu lahutamisega ei nõustu. Põhjendusi, miks kostja abielu lahutamisega ei nõustu,

kostja kohtule ei esitanud. Kostja keeldus kohtu dokumente vastu võtmast. Kostja avaldas telefoni

teel kohtule vaid seda, et ei nõustu abielu lahutamisega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb

rahuldada.

Kohus tuvastas, et abielu lahutamise hagi kohtule esitamise ajal oli abikaasad Vene Föderatsiooni

kodanikud, poolte elukoht on Eesti Vabariigis. Kokkulepet abielu lahutamisele kohalduva õiguse

osas poolte vahel ei ole.

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-ja

kriminaalasjades artikli 28 lõike 1 kohaselt kohaldatakse abielu lahutamise asjades selle

lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad

olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on

pädevad ka selle lepingupoole asutused. Kohus järeldab, et poolte abielu lahutamisel kohaldub

Vene Föderatsiooni õigus, kuna abikaasad on abielu lahutamise avalduse esitamise ajal Vene

Föderatsiooni kodanikud.

Lähtuvalt rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 2 lg 1, kui välislepingu kohaselt kuulub

kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamist

taotletakse või mitte.

Poolte abielu lahutamise osas kohaldub Vene Föderatsiooni perekonnakoodeks (Семейный кодекс

Российской

Федерации)

(edaspidi

VFPKK),

kättesaadav

Internetist

aadressilt:

[http://pravo.gov.ru/proxy/ips/?docbody&nd=102038925].

Lähtuvalt VFPKK § 16 lg 2 võib abielu lahutada ühe abikaasa avalduse alusel.

(Статья 16. Основания для прекращения брака

2-19-1135

3(5)

2. Брак может быть прекращен путем его расторжения по заявлению одного или обоих

супругов).

VFPKK § 18 kohaselt lahutatakse abielu VFPKK §§ 21-23 sätestatud juhtudel kohtus.

(Статья 18. Порядок расторжения брака

Расторжение брака производится в органах записи актов гражданского состояния, а в

случаях, предусмотренных статьями 21 - 23 настоящего Кодекса, в судебном порядке.).

Vastavalt VFPKK § 21 lg 1 abielu lahutamise otsustab kohus, kui üks abikaasadest ei ole abielu

lahutamisega nõus.

(Статья 21. Расторжение брака в судебном порядке

1. Расторжение брака производится в судебном порядке при наличии у супругов общих

несовершеннолетних детей, за исключением случаев, предусмотренных пунктом 2 статьи

19 настоящего Кодекса, или при отсутствии согласия одного из супругов на расторжение

брака.).

Lähtuvalt VFPKK § 22 lg 1 ja lg 2 lahutab kohus abielu, kui kohus tuvastab, et abikaasade edasine

kooselu ja perekonna säilitamine ei ole võimalik. Abielu lahutamise asja arutamisel, kui üks

abikaasadest ei nõustu abielu lahutamisega, võib kohus võtta tarvitusele meetmeid abikaasade

lepitamiseks ning selleks lükata asja arutamine edasi ja määrata abikaasadele lepituse leidmiseks

aeg kuni kolmeks kuuks. Kohus lahutab abielu kui meetmed abikaasade lepitamiseks pole tulemust

andnud ja abikaasad (või üks nendest) jäävad endiselt abielu lahutamise nõude juurde.

(Статья 22. Расторжение брака в судебном порядке при отсутствии согласия одного из

супругов на расторжение брака

1. Расторжение брака в судебном порядке производится, если судом установлено, что

дальнейшая совместная жизнь супругов и сохранение семьи невозможны.

2. При рассмотрении дела о расторжении брака при отсутствии согласия одного из

супругов на расторжение брака суд вправе принять меры к примирению супругов и вправе

отложить разбирательство дела, назначив супругам срок для примирения в пределах трех

месяцев. Расторжение брака производится, если меры по примирению супругов оказались

безрезультатными и супруги (один из них) настаивают на расторжении брака.).

VFPKK § 25 lg 1 ja lg 2 kohaselt abielu lahutamisel kohtus lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumisest.

Abielu lahutamine kohtus tuleb registreerida perekonnaseisutoimingutele riiklikult ettenähtud

korras. Kohus peab saatma abielu lahutamise kohtulahendi ärakirja jõustumisest arvates kolme

päeva jooksul perekonnaseisutoimingute ametile, kus abielu registreeriti. Abikaasad ei saa astuda

uuesti abiellu enne kui saavad oma elukohajärgsest või abielu riiklikult registreerinud

perekonnaseisutoimingute ametist tõendi abielu lahutamise kohta.

(Статья 25. Момент прекращения брака при его расторжении

1. Брак, расторгаемый в органах записи актов гражданского состояния, прекращается со

дня государственной регистрации расторжения брака в книге регистрации актов

гражданского состояния, а при расторжении брака в суде - со дня вступления решения

суда в законную силу.

2. Расторжение брака в суде подлежит государственной регистрации в порядке,

установленном для государственной регистрации актов гражданского состояния. Суд

обязан в течение трех дней со дня вступления в законную силу решения суда о

расторжении брака направить выписку из этого решения суда в орган записи актов

гражданского состояния по месту государственной регистрации заключения брака.

Супруги не вправе вступить в новый брак до получения свидетельства о расторжении

2-19-1135

4(5)

брака в органе записи актов гражданского состояния по месту жительства любого из них

или по месту государственной регистрации заключения брака. (В редакции Федерального

закона от 12.11.2012 № 183-ФЗ)).

Kohus tuvastas, et abielu lahutamise nõue on põhjendatud.

Hageja selgitas kohtuistungil, et kostja elas viis aastat Venemaal ja peale seda ei ole hagejal mingit

huvi säilitada abielu, kuna pooled elavad koos nagu võõrad inimesed, seda juba rohkem kui 10

aastat. Hetkel on pooltel vaid ühine korter, midagi muud ühist ei ole. Pooled elavad oma elu,

elavad erinevates ruumides, igaühel on oma tuba, ühist majapidamist ei ole, kostja raha ei anna.

Hageja leidis ka, et pooltele leppimiseks tähtaja andmine ei ole vajalik, kuna kooselu ei ole

võimalik, pooltel oli juba selleks piisavalt aega, aga tulemusi ei ole.

Kostja avaldas telefoni teel kohtule, et ei soovi abielu lahutada. Kostja oma seisukohta ei

põhjendanud.

Kohus järeldab, et pooltele ei pea andma tähtaega leppimiseks. Abielu lahutamise hagi on

kohtuistungi ajaks olnud kohtu menetluses juba üle aasta, täpsemalt aasta ja ligikaudu 1 kuu.

Seega ei ole mõistlik anda pooltele veel täiendavat tähtaega leppimiseks. Menetluse aja jooksul

oleks kohtu arvates pooled jõudnud juba ära leppida, kui selline tahe oleks pooltel olnud.

Kolmekuulise täiendava tähtaja andmine peale aastast lahutusprotsessi ei taastaks poolte abielu ega

tooks kaasa ka leppimist. Lisaks on hageja selgituste kohaselt pooled elanud lahus ja ilma

abielusuheteta 10 aastat, mis kinnitab, et poolte leppimine täiendava tähtaja jooksul ei ole

võimalik.

Kohus loeb, et poolte abielusuhted on lõppenud, abikaasade edasine kooselu ja perekonna

säilitamine ei ole võimalik, meetmed abikaasade lepitamiseks pole tulemust andnud ja hageja ehk

üks abikaasadest nõuab endiselt abielu lahutamist.

Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

Hageja palus abielu lahutamisel taastada hagejale tema abielueelne perekonnanimi.

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-ja

kriminaalasjades ei reguleeri teise lepingupoole kodanikele nime vahetamise korda ja seega tuleb

lähtuda lepingu üldnormidest, mis on sätestatud lepingu art 1 lg 1 ja lg 2.

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-ja

kriminaalasjades art 1 lg 1 ja lg 2 kohaselt on ühe lepingupoole kodanikel teise lepingupoole

territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle

lepingupoole kodanikelgi. Ühe lepingupoole kodanikel on õigus pöörduda vabalt ja takistamatult

teise lepingupoole kohtute, prokuratuuri ja notariaalkontorite (edaspidi - justiitsasutused) ning

muude asutuste poole, kelle pädevusse kuuluvad tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjad, nad võivad

seal esineda, algatada taotlusi, esitada hagisid ja sooritada muid protsessuaalseid toiminguid

samadel tingimustel kui oma kodanikudki.

Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt, abielu lahutamisel võib kohus taastada isiku

avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud

perekonnanimi. Taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud

perekonnanimi. Viidatud säte ei ole ka vastuolus VFPKK § 32 lg 3, mille järgi abielu lahutamise

korral võivad abikaasad säilitada ühise perekonnanime või taastada oma abielueelsed nimed.

2-19-1135

5(5)

(Статья 32. Право выбора супругами фамилии

3. В случае расторжения брака супруги вправе сохранить общую фамилию или

восстановить свои добрачные фамилии.).

Kohus tuvastas, et abielutunnistuses on hageja abielueelne perekonnanimi Z. Abielu

registreerimisel valisid hageja ja kostja ühiseks perekonnanimeks A.

Kohus leiab, et hageja taotlus perekonnanime muutmiseks tuleb rahuldada ja hagejale tuleb

taastada hageja abielueelne perekonnanimi Z.

Hagihind

Hagi on esitatud abielu lahutamise nõudes, s.o mittevaralise nõudega hagi. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500

eurot. Hagihind on seega 3500 eurot.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja, kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda

ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Kohus jättis

menetlusosaliste menetluskulud poolte endi kanda ja seega menetlusosalistele hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Kohtuotsuse saatmine

Vastavalt TsMS § 455 lg 2 saadab kohus kohtuotsuse peale jõustumist Narva Linnakantseleisse

kannete tegemiseks rahvastikuregistrisse.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus

Kohtunik