2-19-20402/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. märts 2020.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-20402

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi S Y vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

136,78 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel (e-post:

marjana.sestel@plusplus.ee)

Kostja: S Y (isikukood xxxx, viimane registreeritud

elukoht xxxx, tegelik elukoht teadmata)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista S Yilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks liitumislepingust

kliendinumbriga 8399927 tulenev põhivõlgnevus 52,75 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivised 14,26 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot, kokku 92,01 eurot.

3. Välja mõista S Yilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevuselt (52,75

eurot) viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

17.12.2019 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud S Yi kanda.

5. Välja mõista S Yilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud, s.o

menetluses tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 90 eurot, kokku 165 eurot.

6. Välja mõista S Yilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30

päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele.

Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb

tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank

või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor

Bank AS.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 20.12.2019 kohtule hagi S Yi vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Hageja

nõuab põhivõlgnevuse 52,75 euro, seisuga 16.12.2019

sissenõutavaks muutunud viiviste 45,56 euro ja jooksvate viiviste tasumist. Viiviste

arvestamisel on aluseks võetud lepinguline määr 0,07% päevas. Lisaks nõuab hageja

menetluskulude tasumist summas 495 eurot (riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja tasu 420

eurot).

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja pole ettenähtud tähtaja jooksul hagile vastust

esitanud.

Eeltoodust tulenevalt teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse.

Riigikohus on selgitanud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on

õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab

kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud

(Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13).

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat

(kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr"

tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates

eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga

sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset

viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär

kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata

tarbijat ebamõistlikult.

Hagiavaldusele lisatud Elisa Eesti AS-i teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 7.10 kohaselt

on viivise määraks 0,07% päevas. Kohus on seisukohal, et antud juhul on tegemist

tüüptingimustega ning kostjaks on tarbija, kuivõrd teenuse osutajaks on kutse- või

majandustegevuses tegutsev isik, kelle igapäevane äritegevus mobiilsidealaste teenuste

osutamine. Kostja on füüsiline isik, kes ei tegutsenud oma kutse- või majandustegevuses.

Riigikohtu praktikast tuleneb, et ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine

tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses

sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05). Hagis märgitud päevane

viivisemäär 0,07% teeb aastaseks viivisemääraks 25,55% (0,07 x 365=25,55), mis on rohkem

kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär. Kohus leiab, et tüüptingimus viivisekokkuleppe

kohta on eeltoodut arvestades tühine. VÕS § 39 lg 2 sätestab, et tühisele tüüptingimusele ei või

tõlgendamisega anda sisu, mille kohaselt tingimus kehtib. Tulenevalt VÕS § 39 lõikest 2 ei

muuda tühist viivisekokkulepet kehtivaks see, kui hageja ümardab kokkulepitud viivisemäära

kuni 24%-ni.

Kohus on seisukohal, et viivisemäär 0,07% päevas võlgnetavalt summalt on eeltoodust

tulenevalt tühine, sest ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Kuivõrd Elisa Eesti AS-i teenuste kasutamise üldtingimuste punkt 7.10 on eeltoodust tulenevalt

tühine kokkulepitud viivise määra osas, siis kohaldab kohus lähtudes VÕS § 113 lg 1 ja

Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-25-16, seadusjärgset viivise määra.

Viivist on arvestatud hagiavalduse kohaselt järgmiselt

 Viivise arvestuse algus 19.06.2016, viivise arvestuse lõpp 16.12.2019, võlgnevus 15,60

eurot, viivise määr päevas 0,07% viivis 13,93 eurot;

 Viivise arvestuse algus 19.07.2016, viivise arvestuse lõpp 16.12.2019, võlgnevus 12,96

eurot, viivise määr päevas 0,07% viivis 11,30 eurot;

 Viivise arvestuse algus 19.08.2016, viivise arvestuse lõpp 16.12.2019, võlgnevus 12,96

eurot, viivise määr päevas 0,07% viivis 11,02 eurot;

 Viivise arvestuse algus 19.09.2016, viivise arvestuse lõpp 16.12.2019, võlgnevus 11,23

viivise määr päevas 0,07% viivis 9,31 eurot.

Vastaval perioodil kehtis järgmine seadusjärgne viivise määr: 8% aastas.

Seadusjärgset viivise määra arvestades kujuneb seadusjärgseks sissenõutavaks muutunud

viivise summaks 14,26 eurot.

Kohus märgib, et hageja on koos hagiavaldusega esitanud menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Sama sätte lõige 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja

läbivaatamise kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud muuhulgas

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses muu hulgas palunud välja mõista

lepingulise esindaja tasu summas 420 eurot.

Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgi on lepinguline esindaja kulutanud 1,5 h

dokumentide komplekteerimisele ja analüüsimisele ja 2 h hagiavalduse koostamisele. Kohus

leiab, et vastav ajakulu nimetatud toimingutele pole põhjendatud. Tegemist ei ole õiguslikult

keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk ja sisu ei eelda nimetatud menetlusdokumentide

koostamiseks ja esitamiseks märgitud ajakulu. Kohus märgib, et hagiavalduse sisuline osa ega

hagiavalduse lisad ei ole mahult sellised, mis õigustaks märgitud ajakulu. Kohus on

seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks nimetatud toimingutele lugeda 1,5 h.

Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot (sh käibemaks).

Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90

eurot (sh käibemaks) ja mõistab vastavas summas lepingulise esindaja kulud välja kostjalt.

Ülejäänud

osas

rahuldab

kohus

hageja

nõuded

võlgnevuse

ja

menetluskulude

väljamõistmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik