1-17-11174/116 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-17-11174

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. märts 2020, Narva kohtumaja

Kohtuasja number

1-17-11174 (12930000530)

Kohtunik

Heili Sepp

Kohtuistungi sekretär

Jelena Muttonen

Tõlk

Irina Štšelina

Kriminaalasi

Viru

Vangla

taotlus

Aleksandr

Šimatulski

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Aleksandr

Šimatulski

(isikukood

37012052234,

viibimiskoht Viru Vangla)

Kohtuistungi toimumise aeg 18.02.2020, videokohtuistung

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras:

Jätta Aleksandr Šimatulski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Vanglateenistusel edastada materjalid Aleksandr Šimatulski ennetähtaegse vabastamise

küsimuse arutamiseks kohtule uuesti 01.07.2020.

KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista Aleksandr Šimatulskilt menetluskuluna

riigituludesse 229 eurot ja 92 senti kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 aasta jooksul alates

kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust.

Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele

nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 99917700084242. Kui nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse

nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1-17-11174

1. Viru Vangla esitas 03.02.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr

Šimatulski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

2. Viru Maakohtu 11.01.2018 otsusega tunnistati Aleksandr Šimatulski süüdi KarS § 184 lg 21

p 1 (alates 01.01.2015 KarS § 184 lg 21) ja § 392 lg 2 p 2 (alates 01.01.2015 KarS § 184 lg 2

p 1) järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 8 aastat 6 kuud vangistust.

Aleksandr Šimatulski tunnistati süüdi ka KarS § 255 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti talle

4 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel (varasem karistus mõistetud 2015.a KarS

§ 184 lg 2 p 1,2 järgi) mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 8 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse

kandmise alguseks loeti 05.06.2014. Karistusaja lõpp on 05.12.2022.

3. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuid nimetab teda

kõrgohtlikuks. Oht seisneb rahvatervise kahjustamises läbi suures koguses narkootilise aine

käitlemise ja kuritegelikku ühendusse kuulumises, mis tegeleb kriminaalse käitumisega, mis

ohustab ühiskonda, ning tulirelva või laskemoona omamises/käitlemises. Oht avaldub kõige

tõenäolisemalt, kui isik ei suuda korrigeerida enda elustiili, hoiakuid ning mõtlemist ja

käitumist ja soovib saada kiirelt majanduslikku kasu. Oht avaldub väga tõenäoliselt ka, kui

isik ei suuda korrigeerida enda majanduslikku mõtteviisi. Ohtlikkus suureneb, kui isik jätkab

kriminaalkorras karistatud isikutega ja kuritegeliku ühenduse liikmetega suhtlemist. Kahe

aasta jooksul on vangla hinnangul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 20%.

Prokuratuur nõustub kirjalikus arvamuses vanglaga ning toetab ennetähtaegset vabastamist.

4. Süüdimõistetu A. Šimatulski ütles 18.02.2020 kohtuistungil, et soovib vabaneda. Töökoha

kohta märkis, et on nõus tööd tegema vastavalt oma erialale või kuskil pakendamises, kuid

talle võimaldatakse töötada ainult koristajana. Mis puudutab vabaduses viibimist, siis enda

sõnul on tal kõik tingimused täidetud. Hariduselt on ta xxx, võib töötada xxx. Ta on kindel, et

saab vabaduses olla ilma narkootiliste ainete tarvitamiseta, lisades, et enne vahistamist ei

tarvitanud 3 aastat. A. Šimatulski väitis, et on aru saanud, mida enne vangi minekut valesti

tegi ning nüüdseks on tal teised prioriteedid, ta on valmis ausalt ja rahulikult elama ning tööle

asuma, soovib, et pere ja teiste isikutega oleksid head suhted. Lisaks on ta enda sõnul

võimeline kinni pidama keelust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

5. Kaitsja arvamusel on süüdimõistetu käitumine muutunud paremaks. Ta on sooritanud

taseme eksami ning osaleb programmis "Õige hetk,“ mis lõpeb umbes märtsi alguses. Kaitsja

arvab, et süüdimõistetu on teinud pingutusi oma käitumise muutmiseks. Isikul on neli

distsiplinaarkaristust. Kaitsja hinnangul ei välista karistuste olemasolu ennetähtaegset

vabastamist, teod ei olnud suunatud isiku või avaliku korra vastu. Vabaduses on isikul kindel

elukoht. Kinnipeetaval on ka poolõde, kellega ta suhtleb telefoni teel. Vabanemise korral

puudub garanteeritud töökoht, kuid ta on valmis ennast registreerima Töötukassas.

Süüdimõistetul on olemas ka vabanemisfond. Kinnipeetavale on mõistetud karistus 1.astme

kuriteo eest, kuid kuriteo raskus ei välista ennetähtaegset vabastamist. Kuriteo toimepanemise

asjaolud ei ole sellised, mis takistaks ennetähtaegset vabastamist ning esitatud materjalidest

nähtub, et süüdimõistetul puudub narko- või alkoholisõltuvus. Kaitsja hinnnagul on

süüdimõistetu teinud järeldusi oma tegevusest ja asunud paranemisteele ning palub A.

Šimatulski tingimisi ennetähtaegselt vabastada allutades ta käitumiskontrollile kaheks aastaks.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära süüdimõistetu,

leiab, et A. Šimatulskit ei saa veel vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

7. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

1-17-11174

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 isikule katseaeg,

mille ajaks allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.

8. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu

subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi

ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda,

et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.

9. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese

edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle

kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud

individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi

tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda

võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul

hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega

(RKKKm 3-1-1-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise

asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut

positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega

taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist.

Isiku käitumine vangistuses

10. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Šimatulskile on koostatud individuaalne

täitmiskava, millest tulenevalt on ta määratud tööle vangla majandustöödele koristaja

ametikohale, kuid ei ole reaalselt tööd teinud ning keeldub tööst, mille eest on saanud ka

distsiplinaarkorras karistada. Perioodil 04.05.2015 - 03.07.2015 ja 08.10.2015 - 08.12.2015

osales ta riigikeele A1-taseme kursusel. Esimesel korral ei osalenud eksamil ning kordas

kursust ja sooritas eksami positiivsele tulemusele. Perioodil 05.01.2016 - 20.04.2016 osales

riigikeele A2-taseme kursusel ning sooritas eksami positiivsele tulemusele. Perioodil

08.08.2016 - 29.11.2016 osales riigikeele B1-taseme kursusel, kuid ei sooritanud eksamit.

Alates 04.12.2019 osales sotsiaalprogrammis „Õige Hetk“, kuid käesolevaks hetkeks ei ole

kinnipeetav veel programmi läbinud. Kinnipeetav on osalenud programmis ning senise

tagasiside kohaselt on osades teemades jutukam ja valmis analüüsima, kuid osades teemades,

näiteks toime pandud kuriteod, jääb pigem kaitsvale positsioonile ning ei ole valmis neid

analüüsima. Perioodil 10.04.19 – 10.07.19 on läbinud vestlused probleemide lahendamise

oskuste arendamiseks, oma endise elustiili analüüs ja suunamine õiguskuulekale käitumisele.

Sekkumise läbiviija hinnangul teadvustab kinnipeetav oma probleeme ning oskab neile

vajadusel lahendusi leida. Kinnipeetava kuritegu on seotud pigem tema kasvatuse ja

hoiakutega.

Vangla

iseloomustusest

nähtub,

et

A. Šimatulskil

on

kehtivat

distsiplinaarkaristust.

11. Kohus tutvus A. Šimatulski isikliku toimikuga ja seal sisalduvate distsiplinaarkaristuste

materjalidega. 20.05.2019 karistati teda distsiplinaarkorras kahe noomitusega selle eest, et ta

viibis 18.04.2019 ja 23.04.2019 talle mitte ette nähtud elukambris. 10.09.2019 karistati teda 7-

ööpäevase kartseriga VangS § 67 p 1 järgi vanglateenistuse ametniku seadusliku korralduse

täitmata jätmise eest, st ta ei asunud tööle. 16.10.2019 distsiplinaarmenetluse protokolli

kohaselt tuvastati videosalvestise vaatlusel, et 13.09.2019 viibis kinnipeetav võõras kambris,

mis oli keelatud, kusjuures teda oli enne seda kahes varasemas distsiplinaarmenetluses võõras

kambris viibimise pärast noomitusega karistatud); teda ei karistatud, sest karistuse

määramiseks antud 1-kuuline tähtaeg rikkumisest teadasaamiseks oli ületatud. 25.11.2019

karistati A. Šimatulskit distsiplinaarkorras elektriseadme kasutamise piiramisega selle eest, et

1-17-11174

ta viibis 26.10.2019 keelatud ajal päevaruumis, kui pidi olema kambris. VangS § 65 lg 5

kohaselt kustub distsiplinaarkaristus aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest.

Eelnevast nähtuvalt on tal tõesti neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistusest

ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine

(RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole täidetud.

Isiku elutingimused

12. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Šimatulski plaanib enne tähtaegse vabanemise

korral elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega korteriga, mille

omanikuks on kinnipeetava ema M Š. Antud aadressil elab antud hetkel kinnipeetava ema

üksi, kes on valmis andma elamispinda kinnipeetavale. Ka RR-andmetel on kinnipeetav sisse

kirjutatud samale aadressile. Enne vangistust elas kahetoalises üürikorteris koos ema ja

elukaaslasega aadressil xxx. A. Šimatulski lähivõrgustikku kuuluvad N linnas ema M Š ja

poolõde T B . Pereliikmete vahelised suhted on toetavad ja head, suheldakse telefonitsi.

Kinnipeetava isa on surnud. Kinnipeetav on vallaline, lapsi ei ole. Enne vangistust elasid ema

ja elukaaslasega koos üürikorteris, kuid käesolevaks hetkeks on kinnipeetava ja elukaaslase

vaheline suhe lõppenud. Kinnipeetav väitis, et suhtleb ainult oma lähedaste ja mõne

naisterahvaga. Kriminaalse taustaga isikutega suhtlemist eitab, kuid kinnipeetav kannab

karistust kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Samuti on kinnipeetava käesolev kuritegu

seotud narkootikumide käitlemisega, kuid ta mõistab osaliselt toime pandud kuriteo põhjusi ja

tunnistab, et pani teo toime rahalise kasu saamise eesmärgil, kuid ei ole valmis analüüsima

tekitatud kahju. Vangistuse jooksul ei ole mõjutatavust täheldatud. Kinnipeetava riskivale ja

hoolimatule elustiilile viitavad tema toimepandud süüteod.

13. A. Šimatulski iseloomustus näitab, et ta on lõpetanud xxx kooli, edasi asus õppima xxx

nim. K (viimasel vestlusel ütles, et tegemist oli xxx), kus omandas xxx kutse. Vanglas on ta

omandanud riigikeele A2 taseme ning 08.08.2016 kuni 29.11.2016 osales B1-taseme

riigikeele õppes, kuid ei sooritanud eksamit. Motivatsioon olemas, et omandada eriala. Eriala

vangistuses õppima ei ole asunud, kuna on süstemaatiliselt keeldunud tööle asumast

majandustöödele.

14. Majandusliku toimetuleku osas nähtub iseloomustusest, et tingimisi enne tähtaegse

vabanemise korral puudub A. Šimatulskil garanteeritud töökoht, kuid tal on võimalus ennast

töötukassas arvele võtta. Kinnipeetav ütles vestlusel vanglaametnikuga, et on kunagi ammu

töötanud ametlikult, kuid peamiselt on töötanud mitteametlikult ehitustöödel. Ka viimane

aasta enne vangistust tegi peamiselt mitteametlikult ehitustöid. Lisaks oli tema sissetulekuks

ka kriminaalsel teel saadud tulu. Seega puudusid Šimatulskil vabaduses ametlikud

sissetulekud. Tal on olemas kutseharidus elektrigaasikeevitaja erialal, kuid väidetavalt ei ole

sellealast tööd leidnud. K-Raha 21.01.2020 andmetel on kinnipeetaval täitmata rahalisi

nõudeid 11823,32 eurot ning vabanemisfondis on 839,89 eurot. Kinnipeetavat on toetatud

rahaliselt isikud vabadusest. Toimetulek oli enda sõnul enne vangistust hea, ka elukaaslane

käis tööl, sellest hoolimata tunnistab, et sooritas kuriteo majandusliku kasu saamise eesmärgil.

On ka varem sooritanud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Šimatulski on

materialistliku mõtteviisiga, hindab kõrgelt majanduslikku heaolu. Suhtub vangistuse ajal

töötamisse negatiivselt, ei ole tööle asunud ning leiab, et ta ei pea vanglas majandustöid

tegema, kuna tal on kutseharidus ning soovib saada erialast tööd.

15. Süüdimõistetu elutingimustel oleks vabanemise korral seega nii positiivseid kui

negatiivseid aspekte. Šimatulski senine käitumine ei tekita siiski tõsiseltvõetavat usku, et ta

kavatseb vabaduses ka päriselt tööle minna. Kohtuistungil ütles ta, et pole kunagi ametlikult

töötanud, aga avaldas valmidust tööle minna, kui leiab erialast tööd – ehitusele, aga ka nt

ekspediitorina. Vanglas töötamisest keeldumist selgitas sellega, et talle ei pakutud erialast

1-17-11174

tööd. Sellise argumendiga majandustööde tegemisest keeldumine osundab aga paraku sellele,

et ka vabaduses erialast tööd leidmata keeldub Šimatulski tõenäoliselt üldse töötamast. See on

suur ohumärk, arvestades süüdimõistetu suuri varalisi kohustusi ja seda, et senised kuriteod

on toime pandud suuresti just majanduslikel põhjustel.

Vabastamise võimalikud tagajärjed

16. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.

17. Karistusregistri andmetel on A. Šimatulskil 2 kehtivat kriminaalkaristust ja 2

väärteokaristust. Iseloomustusest tulenevalt viibib A. Šimatulski vangistuses neljandat korda.

Käesolevat karistust kannab suures koguses narkootilise aine käitlemise ja kuritegelikku

ühendusse kuulumise eest. Tegutsenud enamasti grupis ning majandusliku kasu saamise

eesmärgil ja soodusteguriks on olnud majandusliku kasu saamine.

18. Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et A. Šimatulski kannab karistust suures koguses

narkootilise aine käitlemise eest grupis. Lisaks on viimane väärteo karistus NPALS alusel

määratud 2012. aastal, kuid ei ole seotud tarvitamisega. Vanglavestlusel väitis Šimatulski, et

on tarvitanud amfetamiini ning viimati tarvitas 2010. aastal ning esimest korda proovis 2005.

aastal (tarvitas harva ja eitab süstimist). Pole karistatud vägivaldsete kuritegude eest ning

eitab ka vägivaldset käitumist seoses narkootikumide tarvitamisega. Sõltuvust diagnoositud ei

ole. Eelnevast riskihindamisest tuleneb, et eelmise vangistuse ajal on kandnud karistust

sõltuvusrehabilitatsiooni

osakonnas

ning

karistuse

lõpu

lähenedes

kadus

huvi

sõltuvusprobleemidega tegelemiseks. Samuti on märgitud, et varasemalt kuritegude

sooritamise üheks soodusteguriks on olnud ka narkootikumide tarbimine. Sellest tulenevalt

jääb vangla arvates risk uue kuriteo toimepanemiseks püsima. Šimatulski väitis, et 1-2 aastat

enne vangistust tarvitas alkoholi väga vähe või ei tarvitanud üldse. Kuritegude

toimepanemisel on olnud kaine. Ka vanglal puuduvad andmed, et tal oleks probleeme

alkoholi tarvitamisega. Šimatulski väitis, et tema tervislik seisund on hea ning ei kurda selle

üle. Füüsilisi puudeid, kroonilisi haigusi, psühhiaatrilisi ja psühholoogilisi probleeme eitab.

Pole saanud ka ravi ning eitab lapspõlve käitumisprobleeme. Kohanemisraskusi ei esine ning

isiku üldine hoiak enda suhtes on adekvaatne.

19. Süüdimõistetu suhtlemisoskused on iseloomustuse kohaselt head. Teda pole vägivaldse

käitumise eest karistatud ning samuti eitab ta asjaolu, et oleks vägivaldselt käitunud. Käitub

enamasti läbimõeldult ning planeerib oma tegevusi. Lahendab probleeme kasutades

kuritegelikke meetodeid, ei soovi näha alternatiivseid lahendusi. Korduvad samalaadsed

kuriteod ning kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et ei ole õppust võtnud varasemast

käitumisest. Enamus kuritegusid on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil ning

käidelnud narkootikume, et saada kiirelt suuremat summat raha. Saab aru ja tunnistab, mis

põhjusel pani toime kuriteo, kuid ei ole valmis analüüsima, mis sellega kaasnes. Eesmärkidest

rääkides tõi välja perekonnaga heade suhete hoidmise ning töö leidmise. Süüdimõistetu

eesmärgid on adekvaatsed ning teostatavad, leiab vangla.

20. Kõigest eelnevast nähtub, et mitmete probleemidega, mis on olnud varasemate kuritegude

taga, on süüdimõistetu tegelenud või on need muul viisil maandatud. A. Šimatulskil ei ole

sõltuvushäireid diagnoositud ja kuna ta on olnud nüüd ka pikki aastaid erinevatest

sõltuvusainetest eemal, on see hea eeldus jätkata edasist elu nii, et narkootilisi aineid ei tarbi

ega alkoholi kuritarvita. Juba ainuüksi narkootiliste ainete tarvitamisest hoidumine vähendab

riski, et isik hakkab ka nende käitlemisega tegeleda. Positiivne on ka see, et vabaduses on

ootamas teatavad toetavad perekondlikud sidemed, elukoht ja ka xxx eriala. Ka see, et ta on

osalenud sotsiaalprogrammis „Õige Hetk“ ja probleemide lahendamise vestlustel ning

parandanud ka oma riigikeele oskusi vangistuse ajal, on positiivne.

1-17-11174

21. Siiski pole kohtu hinnangul toimunud piisavat edasiminekut väga olulises aspektis, mis on

just A. Šimatulski puhul keskse tähendusega, rääkides tema kuritegeliku käitumise põhjustest.

See aspekt on tema hoiakud. Pole usaldusväärseid andmeid, mille pinnalt julgelt järeldada, et

A. Šimatulski hoiakud, millele tuginedes ta pidas omal ajal õigeks kuritegusid toime panna,

on sisuliselt muutunud, ja kui ta vabadusse satuks, ei jätkaks ta samaga. Vangla

iseloomustuses tuuakse selle teema juures esile, et ta pani toime kuritegusid kuritegelikus

ühenduses. Lisaks märgitakse: „Tema varasem karistatus ning ka käesoleva karistuse põhjuste

analüüsimine näitab tema suhtumist ühiskonnas kehtestatud reeglitesse. Ta soovib edaspidi

elada seadusekuulekalt ning osaleb ka sotsiaalprogrammides, kuid ei ole motiveeritud vanglas

töötama koristusel, põhjendades, et soovib teha erialast tööd, mis viitab kinnipeetava

subkultuurilistele hoiakutele. Väidetavalt on temal omad põhimõtted, millest tema lähtub.“

Võib öelda, et subkultuurilased hoiakud on vangla järeldus, kuid ohumärk on seegi, et kohtus

kinnitas kinnipeetav, et tööst keeldumine vanglas on seotud sellega, et talle ei pakutud talle

sobivat tööd. Jäi mulje, et mingil põhjusel ei pidanud A. Šimatulski xxx endavääriliseks.

Muud põhjust keeldumiseks tuletada ei anna: terviseprobleeme tal materjalidest nähtuvalt

pole ja kõigi eelduste kohaselt saab temasugune noor täies elujõus mees xx hakkama küll.

Kohus nõustub igati individuaalses täitmiskavas töötamiskohustuse juures märgitud

põhjendustega: „Kinnipeetaval säilib tööharjumus ning tasub täitmata võlanõudeid.“ Kohtu

hinnangul on see pretensioonikus, millega süüdimõistetu on töötamisest keeldunud, üksjagu

arusaamatu, arvestades, et oma sõnul pole süüdimõistetu kunagi ametlikult tööd teinud. Elu

vabaduses tähendab seda, et alati ei saa teha unistuste tööd, ja sellega tuleb leppida. Ka praegu

pole kohtule esitatud mingeid andmeid, mis veenaks, et A. Šimatulskit on vabaduses ootamas

selline „unistuste töö“. Kohtul tekib tõsine kahtlus, et kui süüdimõistetu vabanedes ka ei leia

endale „meeldivat“ tööd, mis teda täies mahus rahuldaks, siis hakkab ta endale elatist teenima

kuritegevusega, langedes tagasi vanale rajale, mis ta vanglasse viis. Igatahes ei kummuta

ükski A. Šimatulski sõna ega tegu sellist prognoosi.

22. Sellega seoses on väga oluliseks indikaatoriks kehtivad distsiplinaarkaristused, mis on

lisaks tööst keeldumisele määratud ka korduva viibimise pärast selleks mitte ettenähtud

kohtades, st A. Šimatulski on korduvalt eiranud vanglareegleid, mis näevad ette, kus võib

viibida. Isiklikust toimikust nähtub, et ta pole mingeid erilisi selgitusi ega õigustusi kunagi

selle kohta esitanud. Kohtuistungil põhjendas ta rikkumisi järgmiselt: „Distsiplinaarkaristuste

kohta võin öelda, et kahel korral ma viibisin võõras kambris aga selle eest pole kunagi

karistatud. Ma ei mäleta, äkki ma viibisin vales kohas juhuslikult, seal on suur ruum. /…/

Kõige suurem on see, et ma tulin tagastama ajalehe või raamatu, ma ei viibinud seal pika aja

jooksul. Valvur pole kordagi mind ajanud kambrist välja ja kunagi pole mind hoiatanud. Selle

perioodi jooksul, mil ma olen vanglas viibinud, kunagi ei karistatud selle eest.“ Kokkuvõttes

üritas ta kohtule jätta muljet, et teda on üksnes viimaste kuude jooksul sellise käitumise eest

karistatud ja ta justkui ei teaks selle rikkumise tõsidust. Võimalik, et sellega soovis ta vihjata

sellele, et tegemist on vangla otsitud etteheitega; praktikas on sageli tõstatatud küsimust

sellest, et vangla karistab kinnipeetavaid intensiivselt tühiste asjade eest enne nende

vabastamisistungit, et nende vabanemist takistada.

23. Käesoleval juhul on vangla ja prokuratuur A. Šimatulski ennetähtaegset vabastamist

toetanud ning ühelaadseid etteheited viibimispiirangute rikkumise pärast on tehtud pikema

ajavahemiku vältel. Novembris karistati teda sellise oktoobrikuise rikkumise eest, kusjuures

enne oli teda karistatud kahe samasuguse teo eest juba mais. Seega ei saa kuidagi öelda, et

oktoobris reegleid rikkudes ei olnud teda varem samalaadse rikkumise eest karistatud või et ta

ei teadnud teo karistamisväärusest. Asjaolu, et A. Šimatulski peab näiteks raamatu tagastamist

vms triviaalset põhjust piisavaks, et vanglas kehtestatud reegleid rikkuda, viitab juba

iseenesest sellele, et ta pole ikka veel õppinud aru saama, et riigi kehtestatud reegleid ja

1-17-11174

norme tuleb täita ka siis, kui need sulle parasjagu „tüütud“ tunduvad. Kohus ei näe

distsiplinaarasjade materjalidest ühtegi kaalukat põhjust, mis pehmendaks A. Šimatulskit

reeglite rikkumist.

24. Eelmainitu on oluline ka järgmise iseloomustusest tuleneva tõdemuse kontekstis: „Õige

Hetke“ programmi raames jäi kinnipeetav vangla sõnul pigem kaitsvale positsioonile ja ei

olnud valmis neid analüüsima. Teisal iseloomustuses toonitatakse samuti – „Saab aru ja

tunnistab, mis põhjusel pani toime kuriteo, kuid ei ole valmis analüüsima, mis sellega

kaasnes.“ Kõik see viitab sellele, et A. Šimatulski ei ole tänaseni tegelikult aru saanud, mida

ta on teinud valesti. Seni, kuni ta seda mõistnud pole, on kohtu hinnangul ka ennatlik teda

vabastada, sest järelikult säilib risk, et ta võib vabaduses naasta vana elustiili juurde.

25. Distsiplinaarkaristustega seonduv (nii tööst keeldumine mingite „põhimõtete“ tõttu kui ka

lubamatus kohas viibimine) demonstreerib selgelt, et kui A. Šimatulskil on valida

riigi(asutuses) kehtestatud reeglite ja enda soovide /kujuteldavate põhimõtete vahel ning need

kaks lähevad vastuollu, valib ta kõhklemata viimase. See, et A. Šimatulski ei suuda

aktsepteerida reegleid, mis talle ühel või teisel põhjusel ei meeldi (allub reeglitele vaid

omadel tingimustel ja ei allu neile, kui see pole talle mugav või meelepärane), viib

järeldusele, et tema hoiakud, mille tõttu ta pani toime varem kuritegusid, on säilinud. Praegu

pole ta uusi kuritegusid toime pannud lihtsalt sel põhjusel, et vanglas pole selletüübilisi

kuritegusid võimalik toime panna, küll aga avaneb see võimalus vabanedes. Nagu A.

Šimatulski ka ise ütles, on paljud tema endised kuriteokaaslased vabanenud, mis tähendab, et

seal on, kellega koos kuritegusid jätkata.

26. Süüdimõistetu ütles, et vabaduses ta kuritegusid toime pannud isikutega enam ei suhtleks

ja rõhutas, et ta prioriteedid on muutunud. Kohtul pole paraku põhjust seda seisukohta

uskuda, sest eelviidatud käitumine vanglas viitab sellele, et A. Šimatulski prioriteedid pole

muutunud piisavalt, et tagada normikohane käitumine. Kahe kehtiva kohtuotsuse sisu näitab

selgelt, et A. Šimatulski paneb kuritegusid toime grupis. Kuritegelikus ühenduses oli ta

lihtliikmeks, kes pani kuritegusid toime juhtival positsioonil olevate isikute korralduste alusel

ja neid teistele edastades. See tegevus oli pikaajaline ja suunatud tulu saamisele; kuivõrd A.

Šimatulskilt mõisteti asenduskonfiskeerimise korras välja ka narkokuritegudega saadud 4000

eurot, siis järelikult saigi ta märkimisväärselt tulu ja kulutas seda. Need asjaolud viitavad

sellele, et A. Šimatulskile on omane alluda grupimentaliteedile ja pidada grupis kehtivaid ja

kuritegelike liidrite poolt kehtestatavaid reegleid ja korraldusi olulisemaks kui seadus ja riigis

kehtivad reeglid. Kuritegelike liidrite paika pandud reeglid olid A. Šimatulskile seadustest

olulisemad ja just neile tuginedes teenis tulu ilma legaalset tööd tegemata. Nagu

distsiplinaarasjadest nähtub, ei pööra A. Šimatulski endiselt riigi ja selle esindajate

sõnastatud reeglitele tähelepanu, kui see talle ei sobi. Endiselt leiab ta, et aus töö pole

tegemist väärt, kui see pole selline, nagu ta ideaalis ette kujutab. Ühtegi seaduslikku tööd teda

vabaduses ka otseselt ei oota, sest ta pole selle leidmiseks pingutusi teinud.

27. Kokkuvõttes leiab kohus, et süüdimõistetu ei ole saanud aru, kui ekslikud on hoiakud,

mille tõttu on ta kuritegusid toime pannud. Ta pole tõsiseltvõetaval moel demonstreerinud, et

kavatseb õiguskorrale alluda ja peab normidest lugu. Samuti pole ta teinud aktiivseid samme,

et vabaduses endale legaalset sissetulekut garanteerida. Kõik see süvendab võimalust, et

vabaduses jätkab ta endiselt kuritegevusega. On ülitõenäoline, et kui ta kohe „endaväärilist“

tööd ei leia, satub ta kokku kuritegelikust karjäärist tuttavate inimestega ja – kuna normide ja

riigi reeglite täitmine ei ole tema jaoks väärtus – loodab saada oma sissetuleku

(organiseeritud) kuritegevusest. Kohus ei kahtle, et mingil moel võib A. Šimatulski seatud

eesmärk leida töö, hoida perega häid suhteid ja elada rahulikult olla siiras, aga ilma hoiakute

muutmiseta ja reaalsete pingutusteta jääb see vaid unistuseks.

1-17-11174

28. Kohus on seisukohal, et kui A. Šimatulski satuks praegu vabadusse, leiaks ta end taas

samasugustes tingimustes, kus oli kuritegude toimepanemise ajal, ja kõigi eelduste kohaselt

reageeriks oludele samamoodi - kuritegudega. Pole vähetähtis, et eelmisel korral (Viru

maakohtu 29.10.2018 määrus, Tartu Ringkonnakohtu 28.11.2018 määrus) jäeti ta

ennetähtaegselt vabastamata analoogsetel asjaoludel. Ringkonnakohtu määruses märgiti

muuhulgas: „Ka ei nähtu süüdimõistetu käitumisest, et ta on motiveeritud õiguskuulekalt

elama.

Vastupidist

seisukohta

ilmestab

selgelt

süüdimõistetule

määratud

distsiplinaarkaristust. Süüdimõistetu ei suuda ka range järelevalve tingimustes oma käitumist

kehtestatud korraga kooskõlla viia, seega puudub veendumus, et ta suudaks seda vabaduses

teha. Süüdimõistetu on küll motiveeritud omandama eriala, kuid vabaduses haridust omamata

on töökoha leidmine siiski raskendatud ja eriala omandamine võtab aega. /…/ Ka vangla

iseloomustusest tuleneb, et süüdimõistetu ei ole võimeline seletama kuriteo põhjuseid ning

tagajärgi ühiskonnale, eesmärgid on ebarealistlikud ning korralikult läbi mõtlemata.“ Olukord

pole tänaseks sisuliselt muutunud, eelmiste distsiplinaarsüütegude asemel on nüüd juba uued

teod. Kohtu hinnangul oleks nii eripreventsiooni kui ka õiguskorra huvide seisukohalt

õigustamatu vabastada ennetähtaegselt süüdimõistetu, kes on jätkanud süsteemset

distsiplinaarsüütegude toimepanemist ka veel pärast selliseid vabastamata jätmise põhjendusi.

Seega leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna karistus ei ole

seni oma eesmärki täitnud. Praegu vabastamine annaks süüdistatavale ka vale sõnumi selle

kohta, milline käitumine on tunnustamist väärt.

29. Tuleb märkida, et kuigi nii vangla kui prokuratuur on olnud vabastamisega nõus, ei ole

nad esitanud mingeid põhjendusi. Seega pole kohtul pole võimalik nende argumentidega

nõustuda või mitte nõustuda, kuna need puuduvad. Seda, et vangla ohuhinnang (antud juhul

märgitud 20 %) on sisutühi ja ebausaldusväärne, on põhjendatud juba Tartu Ringkonnakohus

28.11.2018 määruses. Riigikohtu kohtumääruses nr 1-09-14104 on nimetatud ammendavalt

põhjused, miks sellisele riskihinnangule ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tugineda ei

saa. Nii pole võimalik kontrollida, missugust metoodikat vangla hinnangu andmiseks kasutas

ja missuguseid asjaolusid ning miks arvesse võttis, selleta aga pole arusaadav, miks väljendub

uue kuriteo toimepanemise risk just sellistes tõenäosuse määrades. Samuti pole kohtul

võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel võeti arvesse kõiki olulisi andmeid.

30. Kohus ei jäta vangla ja prokuratuuri heatahtlikku ja lootusrikast suhtumist kinnipeetavasse

siiski tähelepanuta. VangS § 76 lg 4 näeb ette, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmisel KarS § 76 lõike 1 p 2 või lõike 2 p 2 alusel edastab vanglateenistus

kinnipeetava materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses

materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. KrMS § 426 lg 2 näeb ette, et

kui täitmiskohtunik keeldub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest

vabastamisest, võib ta määrata VangS § 76 lõikes 4 sätestatud ühe aasta pikkusest tähtajast

pikema või lühema tähtaja, millal vabastamise küsimust uuesti arutada. Praegusel juhul leiab

kohus, et võttes arvesse vangla ja prokuratuuri optimismi A. Šimatulski suhtes ja p-s 20

nimetatud asjaolusid, võib anda talle kiirendatud võimaluse uueks ennetähtaegse vabastamise

aruteluks. Kohtu hinnangul materjalide uueks esitamise ajaks olla 01.07.2020. See tähendab,

et lähema paari kuu jooksul on A. Šimatulskil võimalik demonstreerida oma käitumisega, et

ta on võimeline järgima õigusnorme ja kuuletuma riigi esindajate korraldustele, samuti on tal

aega selgitada välja, kas ja milline töökoht teda võiks vabaduses oodata, ning veenda kohut, et

ta kavatseb vabaduses teenida elatist legaalselt ja on valmis selle nimel ka kompromissideks.

31. Kohtuistungil osales kinnipeetava A. Šimatulski kaitsjana määratud korras Sergei

Politšev. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse summas 229.92 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-

le 1 tuleb kõnealune menetluskulu A. Šimatulskilt välja mõista. Kohus leiab, et A.

1-17-11174

Šimatulskile võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta

mainitud summa 1 aasta jooksul alates määruse jõustumisele järgnevast kuust.

32. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu A. Šimatulski vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata, kuid määrab, et vanglateenistusel tuleb edastada materjalid A.

Šimatulski ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamiseks kohtule uuesti 01.07.2020.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heili Sepp

Kohtunik