2-17-13419/46 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-13419

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-17-13419

Aeg ja koht

02.03.2020, Tallinn, kohtukantselei kaudu

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Tsiviilasi

ForsIL Ehitus OÜ hagi Auraconnect OÜ vastu kahju

hüvitamise ja leppetrahvi nõuetes

Tsiviilasja hind

50 459,64 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: ForsIL Ehitus Osaühing (registrikood 11284756),

lepinguline esindaja X X

Kostja:

Auraconnect

OÜ

(registrikood

11659179),

lepingulised esindajad X X ja X X

Viimase istungi aeg

24.01.2020

Istungil osalenud isikud

Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige X X ja hageja

lepinguline esindaja X X, kostja lepingulised esindajad töötajad

X X ja X X

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja, ForsIL Ehitus OÜ loobumine nõudest 4959,94 euro osas (kahju

hüvitamise nõude käibemaksu osa) kostja, Auraconnect OÜ vastu. Lõpetada

menetlus selles osas.

2. Jätta hageja hagi kostja vastu kahju hüvitamise ja leppetrahvi nõuetes rahuldamata.

3. Jätta maakohtu menetluskulud hageja kanda. Mitte mõista hagejalt kostja kasuks

välja menetluskulude hüvitist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

Tsiviilasi nr 2-17-13419

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED, POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja nõuab kostjalt 29 759,64 euro (vähendades hiljem seda 24 799,70 euroni) kahju

ja 20 700 euro leppetrahvi hüvitamist.

Hageja tõi esile järgmised asjaolud:

 2016. a juunis sõlmis hageja X Ehitus OÜ-ga töövõtulepingu Eesti Ajaloomuuseumi

Lossihoone administratiivhoone, veetorni ja galerii katuse- ja sisetööde teostamiseks.

Sõlmitud lepingu kohaselt pidi pool, kes ei täida lepingut nõuetekohaselt, hüvitama

teisele poolele tekitatud kahju. Tööde maht oli suur ja tähtajad lühikesed, mistõttu oli

hageja sunnitud kasutama lisatööjõudu ja leidma alltöövõtjad.

 27.06.2016 sõlmis hageja kostjaga töövõtulepingu nr 27062016, mille alusel kostja

kohustus teostama töid ehitusobjektil, alustas töid 27.06.2016 ja pidi kogu töö üle

andma hiljemalt 25.08.2016. Hageja pidi kostjale kõigi tööde eest tasuma 50 000 eurot.

Hageja on kostjale tasunud 5300 eurot (millele lisandub käibemaks).

 Kostjaga sõlmitud p 3.5 järgi on hagejal õigus saada kahjutasu vahetähtaegade ja

lõpptähtaja ületamise eest. Kostja peab hagejale maksma viivist 0,5% lepingu summast

iga viivitatud päeva eest.

 Kostja ei andnud kokkulepitud lõpptähtajaks kogu tööd üle. 02.09.2016. a kostja lahkus

omavoliliselt ehitusobjektilt jättes kohustused täitmata, mille tulemusel tekkisid hagejal

probleemid oma kohustuste täitmisega X Ehitus OÜ ees. Hageja pidi leidma uued

töölised, et tööd ehitusobjektil saaks jätkuda ning objekt lõpetataks esimesel võimalusel.

 X Ehitus OÜ nõudis esialgu hagejalt 50 000 euro hüvitamist, kuid kompromissina

leppisid hagejaga kokku 02.09.2016, et osade seni teostamata tööde osas jätkab hageja

töid oma jõududega (samata selle eest tasu) ja muude tööde osas kompenseerib hageja

rahaga (24 799,70 eurot ilma käibemaksuta ja 29 759,64 käibemaksuga) ja X Ehitus OÜ

leiab ise sobivad töölised. X Ehitus OÜ nõudest teavitas hageja kostjat, paludes

vastavalt poolte vahelise lepingu p-dele 15.1 ja 15.2 hüvitada tekitatud kahju. Alguses

tugines hageja sellele, et X Ehitus OÜ nõue oli esitatud leppetrahvina, kuid hiljem

selgitas, et see oli kahju hüvitamise nõue. Kui hageja poleks nõustunud X Ehitus OÜ-le

kahju hüvitamisega, oleks veel kahel objektil, kus tööandja oli X Ehitus OÜ, lepingud

üles öeldud ja leppetrahvi ja kahju nõuded esitatud.

 Kostja ületas lepingu lõpptähtaega perioodil 25.08.2016. a – 02.11.2016. a. Lepingu

maksumus oli vastavalt lepingu p 4.1 kohaselt 50 000 eurot, millele lisandub käibemaks

20%. Sellest tulenevalt palus hageja kostjal tasuda viivis summas 20 700 (60 000 eurot

× 0,5% × 69 päeva) eurot. Perioodi lõppkuupäev, 02.11.2016 oli kuupäev, millal

vaidlusalune ehitusobjekt pidi saama valmis ja lõplikult üle antama.

Tsiviilasi nr 2-17-13419

 Hagejal tekkisid lisaks X Ehitus OÜ nõudele veel ka täiendavad kulud (nt oli hageja

sunnitud palkama lisaks oma ettevõtte töölistele veel täiendavat tööjõudu). Hageja pidi

leidma kiiresti täiendavat tööjõudu, et objekt lõpetada ning seega on hinnad võrreldes

tavaolukorraga oluliselt kõrgemad ja sellest tulenevalt muutus ka X Ehitus OÜ ja hageja

vahel sõlmitud lepingu maksumus. Esialgu kokkulepitud maksumuse 66 187,80 euro

asemel kujunes maksumuseks 90 987,50 eurot (summad ilma käibemaksuta).

 Hageja sõlmis X OÜ-ga lepingu ahe töömehe palkamiseks ning X OÜ esitas hagejale

arve summas 3769 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja palkas lisaks oma

ettevõttes juba töötavatele töömeestele lisaks veel seitse töölist ning seitsme töölise

töötasudeks kulus hagejal kokku 16 931 eurot. Hageja pidi tasuma trahvid tööseisusaku

eest oma teisel objektil (hostel Paks Margareeta) summas 20 000 eurot. Kui kostja oleks

hagejaga sõlmitud lepingut täitnud nõuetekohaselt, oleks hageja saanud nõuetekohaselt

täita oma lepingulisi kohustusi X Ehitus OÜ ees ning oleks seeläbi teeninud kasumit

16 187,80 eurot.

Vastusena kostja vastuväidetele märkis hageja järgmist:

 Hageja on lepingu sõlmimisest alates andnud kostjale õigeaegselt üle nii tööfrondid, kui

ka varustanud kostjat tööks vajalike materjalidega. Kostja on mitmel korral rikkunud

tema käsutusse antud materjali, kuid hageja on selle alati omal kulul asendanud uuega;

 Hageja on pidevalt nõudnud kostjalt ka tähtaegadest kinnipidamist ja informeerinud

kostjat ka trahvidest, millised võivad rakenduda kui lepingu objekti tähtajaks üle ei anta.

Hageja hinnangul on probleemid olnud kostja poolsed, kuna kostja ei ole olnud piisavalt

motiveeritud töö tegemiseks ja püüdnud pidevalt leida põhjusi, miks ta ei saa tööd

korrektselt teostada.

 Hageja teavitas viivitamatult pärast trahvinõudest teada saamist teavitanud kostjat

trahvist, mille X Ehitus OÜ hagejale esitas ja nõudis selle kompenseerimist. Hageja on

ekslikult kostjale esitanud vale nõudesumma. Hageja on leppetrahvi kohustuse täitnud.

Hageja nõudis kostjalt leppetrahvi koheselt ja järjepidevalt.

08.10.2019. a menetlusdokumendis hageja selgitas, et loobub osaliselt kahju hüvitamise

nõudest käibemaksu osas, s.o 4959,94 euro ulatuses (vt täpsemalt 26.09.2019. a istungi

protokoll, al 03:02:33).

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja nentis, et vaidlus

puudub asjaolude üle, mille kohaselt oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping ja et töid ei

teostatud tähtaegselt. Kostja peamised vastuväited olid järgmised:

 Kostja kohustus oli üksnes tööde teostamine. Tööde teostamiseks vajalike materjalide

hankimine oli hageja kohustus.

 Tähtaegselt tööde tegemata jätmise põhjus oli hageja suutmatus valmistada ette

tööfronte ja varustada kostjat tööde teostamiseks vajalike materjalidega ning teised

tööde teostamisel tõusetunud jooksvad küsimused. Seega kohaldub töövõtulepingu

p 3.4, mille kohaselt nihkub lepingu lõpptähtaeg edasi tööseisaku päevade võrra

olukorras, milles tööseisak toimub töövõtjast sõltumata põhjustest.

 Hageja pole tõendanud trahvinõudest tekkinud kahju, mh mille alusel trahvinõue esitati

ning kas see on tasutud ning kas astuti samme selle vähendamiseks. 2017. a jaanuaris

märkis hageja trahvinõude suurusena 25 711 eurot.

Tsiviilasi nr 2-17-13419

 Hageja ei esitanud leppetrahvi nõuet mõistliku aja jooksul, kuivõrd esmakordne nõue

on esitatud 2017. a juulis, arvestades et kostjale etteheidetav rikkumine pandi toime

28.08.2016.

 Leppetrahvi tuleks ka vähendada, sest 90% täidetud mahust, seega ei oleks õigustatud

võtta leppetrahvi kogu lepingu mahult.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta

täies ulatuses rahuldamata.

4. TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte

valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte

kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja

lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise.

Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud

(RKTKo 3-2-1-62-08, p 11). Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool

TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud

tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

5. TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt

ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on seni lahendamata

hageja osaline nõudest loobumise taotlus.

Kostja esitas hageja kahju hüvitamise nõudele vastuväite mh käibemaksu osas. Kohus uuris

hagejalt nõude põhjendatust käibemaksu osas ning mh kui et hageja soovib sellest loobuda või

see tagasi võtta, tuleks seda selgelt väljendada. 08.10.2019. a menetlusdokumendis hageja

märkis, et loobub käibemaksu nõudmisest ning 11.10.2019. a istungil selgitas täiendavalt, et

soovib loobuda selles osas nõudest.

Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks

avalduse (TsMS § 429 lg 1 esimene lause). Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (samas, teine lause). Seega võtab kohus vastu hageja

loobumise osaliselt kahju hüvitamise nõude (29 759,64 euro) käibemaksu (s.o 4959,94 euro)

osas. Seega menetleb kohus sisuliselt üksnes 24 799,70 euro suurust kahju nõuet.

6. Hageja on esitanud käesolevas asjas poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevalt

kaks erinevat raha saamisele suunatud nõuet.

Esimese nõudega (summas 24 799,70 eurot) soovib hageja kahju hüvitamist seoses hagejale X

Ehitus OÜ poolt esitatud nõudega ja selle tasumisega. Esmalt nimetas hageja seda X Ehitus OÜ

poolt esitatud trahvinõudeks ja leppetrahviks, kuid vastavalt istungil selgitatule, kinnitas hageja,

et tegemist ei ole mitte X Ehitus OÜ-ga lepingus kokkulepitud leppetrahviga VÕS § 158 lg 1

mõttes, vaid eraldiseisva kahjunõudega (vt 06.06.2019. a istung al 01:13:10; 11.10.2019. a

istung 02:02:17). Kahju hüvitamise nõue võiks rahuldamisele kuuluda VÕS § 115 lg 1 alusel.

Selle eeldused on järgmised: 1) poolte vahel on kehtiv leping; 2) lepingust tulenes kostjale

kohustus; 3) kostja on kohustust rikkunud; 4) hagejale on tekkinud kahju; 5) kostjapoolse

kohustuse rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos; 7) kostja vastutab

kohustuse rikkumise eest; 8) kahju oli ettenähtav; 9) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise

kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Kuivõrd tegemist on täitmise asemel esitatud

Tsiviilasi nr 2-17-13419

kahju nõudega (nn suure kahju nõudega), on kahju nõude täiendav eeldus (VÕS § 115 lg-d 2 ja

3), et hageja on andnud kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja või hagejal on mõjuv põhjus

täiendava tähtaja mitte andmiseks, mh VÕS § 116 lg 2 p 1-4 nimetatud juhtudel.

Teise nõudega (summas 20 700 eurot) soovib hageja pooltevahelises lepingus kokkulepitud

leppetrahvi tasumist. Kostjaga sõlmitud p 3.5 järgi on hagejal õigus saada kahjutasu

vahetähtaegade ja lõpptähtaja ületamise eest. Kostja peab hagejale maksma viivist 0,5% lepingu

summast iga viivitatud päeva eest. Pooltega arutades ning sätet tõlgendades, on kohtu hinnangul

tegemist leppetrahviga, mitte viivisega. Viivis on eelkõige summa, mida saab nõuda rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral (VÕS § 113 lg 1). Töö tegemine tähtajaks on aga

mitterahaline kohustus. Leppetrahvi tasumise nõue võiks kuuluda rahuldamisele pooltevahelise

lepingu p 3.5 alusel koosmõjus VÕS § 158 lg-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1. Selle eeldused on

järgmised: 1) poolte vahel on kehtiv leping; 2) lepingust tulenes kostjale kohustus; 3) kostja on

kohustust rikkunud; 4) lepingus kokku lepitud leppetrahvi maksmise kohustuse eeldus on

täidetud; 5) kostja vastutab rikkumise eest.

7. Mõlema nõude kolm esimest eeldust kattuvad ja on ka täidetud. Kostja ei ole vastu

vaielnud hageja poolt kohtu ette nõuete alusena toodud asjaoludele, et poolte vahel on kehtiv

leping, et lepingus olid kokku lepitud tähtajad ning tähtaegadeks tööd valmis ei saadud. Poole

faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks

(TsMS § 231 lg 2 esimene lause). Seega kohus ei hinda tõendeid, mis on esitatud asjaolude

tõendamiseks, mis on omaks võetud. Ülejäänud eeldusi kontrollib kohus nõuete osas eraldi

allpool.

8. Esimese nõude neljas ja viies eeldus on kahju tekkimine hagejale ja selle põhjuslik seos

kostja poolt töö tähtaegselt mittetegemise vahel. Hageja on selle põhjendamiseks toonud kohtu

ette järgmised asjaolud: X Ehitus OÜ nõudis esialgu hagejalt 50 000 euro hüvitamist, kuid

kompromissina leppisid hagejaga 02.09.2016 kokku, et osade seni teostamata tööde osas jätkab

hageja töid oma jõududega (samata selle eest tasu) ja muude tööde osas kompenseerib hageja

rahaga (24 799,70 eurot ilma käibemaksuta ja 29 759,64 käibemaksuga) ja X Ehitus OÜ leiab

ise sobivad töölised. Kostja vaidles sellele vastu, leides et see on põhistamata ja tõendamata.

Kohus selgitas hagejale korduvalt, et kahju hüvitise nõude rahuldamiseks tuleb hagejal tuua

kohtu ette konkreetsed asjaolud ja tõendid, mille alusel saab kohus järeldada kahju tekkimise

ulatuse põhjendatust ja kahju tekkimist kostjapoolsete kohustuste rikkumiste tõttu (06.06.2019.

a protokoll 01:56:03 – 02:09:59 ja täiendavalt 14.06.2019. a protokoll al 00:32:32). VÕS § 127

lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb,

on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik

seos). Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat

asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud

või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see

tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud,

sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks,

muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS

§ 128 lg 3). Üksnes asjaolu, et hageja pidi X Ehitus OÜ-ga sõlmitud kokkuleppe alusel tasuma

24 799,70 eurot (ilma käibemaksuta), ei ole piisav, et kohus saaks leida, et nimetatud summa

ulatuses oli kahju hüvitamine põhjendatud (mõistlikud kulud) ja et see on põhjendatud kostjalt

välja mõista.

Kohus selgitas, et hagejal tuleks lahti selgitada 24 799,70 eurose suuruse kahju hüvitamine X

Ehitus OÜ-le. Kuivõrd vastaspool on nimetatud suuruses kahju tekkimisele vastu vaielnud

põhjendusega, et pole arusaadav, miks on selline kahju tekkinud kostja tegevusest tulenevalt,

Tsiviilasi nr 2-17-13419

tuleks hagejal detailselt ja konkreetselt välja tuua, miks hüvitati selles suuruses kahju. Hageja

tugines üldsõnaliselt, et X Ehitus OÜ pidi võtma uued töötajad objektile, u 10-12, kellele tuli

maksta palka ja nad võeti kolmest erinevast firmast. Kohus selgitas, et selles osas tuleks esitada

konkreetsed asjaolud, mitu töötajat täpselt, mis mahuga ja mis kuludega. Hageja sellest

hoolimata ei esitanud täiendavaid asjaolusid ega tõendeid. Hageja selgitas kohtu poolt antud

tähtaja jooksul üksnes hageja poolt võetud töötajate kulusid ja asjaolusid (05.07.2019. a

menetlusdokument), kuid ei toonud kohtu ette asjaolusid seoses X Ehitus OÜ kahjuga, mida

hageja hüvitas. Kolmandale isikule väidetavalt tekkinud kahju hüvitamisest tekkinud kahju

põhjendatust, sh põhjuslikku seost kostjapoolsete rikkumistega ei saa kohus eeldada üksnes

seetõttu, et lepiti kokku kahju hüvitamises. Asjaolu, et hagejale võis X Ehitus OÜ kahjunõude

täitmata jätmisel tekkida täiendavaid negatiivseid tagajärgi (05.07.2019. a menetlusdokumendi

p 2.2), ei ole ka alus leida, et kahju ulatuse ja põhjusliku seose asjaolud on kohtu ette toodud ja

tõendatud. Kohtule esitatud lisast 2, sh sellega koos esitatud tabelist ei saa kohus ise asjaolusid

tuvastada ega välja lugeda, vaid need oleks pidanud lahti seletama ja konkreetsete faktidena

kohtu ette tooma hageja. Hageja küll märkis, et saab tõendada kahju tunnistajate ütlustega, kuid

konkreetseid taotlusi ega asjaolusid seoses sellega hageja kohtu ette ei toonud.

Seega kohus ei saa leida, et hageja esimene nõue, s.o kahju hüvitamise nõue peaks kuuluma

rahuldamisele.

9. Sellest tulenevalt ei oma tähendust ka asjaolud ja tõendid, mis seonduvad kahju

ettenähtavusega, kohustuse eesmärgiga, kostja vastutusega, täiendava tähtaja andmisega ja

teiste kostja vastuväidetega seoses hagejapoolse tegevusega (takistused õigeaegselt töö

tegemiseks) ning lepingu lõpetamisega.

10. Teise nõude osas on kostja esitanud mh vastuväite, et leppetrahvi nõue ei ole esitatud

mõistliku aja jooksul. Nimetatud vastuväite õiguslik alus on VÕS § 159 lg 2, mille kohaselt

kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse

rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2).

Selle vastuväite põhjendatuse korral jääks hageja nõue rahuldamata, mistõttu kontrollib kohus

seda esmaselt, sest selle vastuväite põhjendatuse korral ei ole muu asja lahendamiseks oluline.

Käesoleval juhul ei vaidle pooled, et 02.09.2016. a lahkus kostja objektilt ning mõlemal poolel

oli selge, et kostja lepingut edasi ei täida. Seega avastas hageja kohustuse rikkumise 02.09.2016.

Samas on Riigikohus märkinud, et trahvi nõudmiseks on õigustatud isikul mõistlik teha enne

nõude tegelikku esitamist kindlaks nõude suurus (RKTKo 3-2-1-142-11, p 17).

Leppetrahvikokkuleppe kohaselt oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi vahetähtaegade ja

lõpptähtaja ületamise eest 0,5% lepingu summast iga viivitatud päeva eest. Poolte vahel puudus

ka vaidlus, et juhul kui leppetrahvi võiks nõuda, võis seda perioodi eest kuni 02.11.2016, s.o

kuupäevani, millal tegelikult tööd valmis said (14.06.2019. a protokoll 01:26:48 – 01:32:32).

See tähendab, et hiljemalt 02.11.2016 pidi hagejale olema selge, mis on leppetrahvi

kogusumma.

Järgmisena on oluline välja selgitada, millal hageja teatas kostjale, et ta nõuab leppetrahvi.

Hageja on tuginenud sellele, et ta on korduvalt kostjalt leppetrahvi nõudnud, mh suuliselt.

Kostja vaidles sellele vastu ning kohus selgitas hagejale, et ta peab kohtu ette tooma

konkreetsed asjaolud ja tõendama, millal hageja kostjalt leppetrahvi nõudis (29.04.2019. a

selgituskiri; 14.06.2019. a protokoll 01:15:51 – 01:26:48).

Ainus konkreetne asjaolu, mille üle vaidlus poolte vahel puudub, on et hageja teatas leppetrahvi

nõudmisest 04.07.2017. a juuli kirjas (I kd, tl 7). 2017. a juuli kirja koostamise kuupäevaks oli

kostja objektilt lahkumisest möödunud 10 kuud ning leppetrahvi perioodi lõppemisest (tööde

valmimisest) 8 kuud.

Tsiviilasi nr 2-17-13419

Hageja on ka märkinud, et 20.10.2016. a teavitati kostjat, et leppetrahv tuleb, kuid tõendi tõlkest

ei nähtu, et viidatakse sellele, et soovitakse hageja ja kostja vahelise lepingu alusel leppetrahvi

nõudmisest teavitada, vaid pigem nähtub, et selles kirjas soovitakse X Ehitus OÜ poolt esitatud

nõude (hageja poolt nii kohtuväliselt kui kohtusse esitatud menetlusdokumentides viidatud kui

trahv) kui kahju tasumist (I kd, tl 95). Sellele viitab ka kirja sõnastus – „Summade erinevus

väljastati trahvi kujul“ ehk räägitakse hagejale väljastatud nõudest. Seda kinnitab ka hageja

poolt istungil sedastatu, et 20.10.2016. a kirjas oli viidatud ja lisatud lisana hagiavalduse lisa 2

(06.06.2019. a istungi protokoll al 01:12:39), mis käsitles üksnes X Ehitus OÜ nõuet.

Täiendavalt kinnitab seda ka 09.01.2017. a kirja sisu (I kd, tl 7), milles on selgitatud, et

20.10.2016 teavitas hageja kostjat X Ehitus OÜ trahvist, mida kostja pole hüvitanud ning

millele on kostja enda vastuses ja ka 14.06.2019. a istungil (al 01:21:47) tuginenud. Seega ei

saa kohus leida, et 20.10.2016. a kirjaga teavitati kostjat leppetrahvi nõudmisest hageja ja kostja

vahelise lepingu alusel.

Käesoleval juhul on oluline eristada leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõudmisest teatamist, sest

olenemata leppetrahvi kokkuleppest võib võlausaldaja alati nõuda kahju hüvitamist. Kahju

hüvitamise nõudest teatamine ja kahju hüvitise nõudmine aga ei asenda leppetrahvi nõudest

teatamist. Raha nõudmiseks leppetrahvina tuleb seda selgelt selliselt ka väljendada.

Vastupidisel juhul ei saa leida, et kostjal pidi tekkima arusaam, et leppetrahvi rakendatakse.

Käesoleval juhul on hageja ka ise selgelt eristanud kahju hüvitamise nõuet (X Ehitus OÜ-le

tasutud hüvitis) leppetrahvi nõudest (tööde hilinemise päevamäära alusel), esitades mõlemad

eraldi kohtusse. Seega ei käsitlenud ka hageja ise X Ehitus OÜ-le tasutud raha maksmisest

tekkinud kahju nõuet leppetrahvi nõudena kostja vastu. Ka istungil on hageja selgitanud, et

tegemist on suure kahju nõudega (14.06.2019. a istungi protokoll al 00:21:40). Hageja on ka

selgitanud, et leppetrahvi nõue on põhjendatud, sest lisaks X Ehitus OÜ nõude tasumisele

tekkisid hagejal täiendavad kulud (07.05.2019. a menetlusdokumendi p 2.3). Samuti ei kattu X

Ehitus OÜ nõude tõttu esitatud nõudesumma leppetrahvi nõudesummaga. Leppetrahv on

lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud

lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1), mida saab nõuda tegelikust

kahjust sõltumata (VÕS § 161 lg 1). Sellena on hageja käsitlenud nõuet summas 20 700 eurot.

Nimetatud summa nõudmine on tõendatud alates 2017. a juulist.

Varasemalt ka suuliselt leppetrahvi nõudmise osas on hageja küll üldsõnaliselt märkinud, et

saab seda tõendada tunnistajate ütlustega, kuid sellekohaseid konkreetseid taotlusi esitanud

pole. Kohus selgitas ja andis korduvalt tähtaegu, et esitada tunnistajate ülekuulamiseks taotlusi

või muid tõendite kogumise taotlusi, kus oleks konkreetselt välja toodud asjakohased asjaolud,

mida tõendada soovitakse, kuid selle osas hageja konkreetset taotlust ei esitanud ega asjaolusid

kohtu ette ei toonud. Hageja ka kinnitas korduvalt, et lahendamata taotlusi pole (sh viimasena

24.01.2020. a istungi alguses) ning ka kohtusse kutsutud tunnistajatelt ei soovinud hageja

küsida leppetrahvi nõudmise kohta. Seega pole tõendatud leppetrahvi esitamine enne 2017. a

juulit.

Seega lähtub kohus mõistliku aja hindamisel nõude esitamise kuupäevast 2017. a juulis.

Riigikohus on 20.03.2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-15-08 leidnud, et mõistlik aeg

VÕS § 159 lg 2 tähenduses mahub ajaliselt kohustuse rikkumise avastamise ja nõude aegumise

vahele. Pooltevaheliste suhete kontekstis mõistliku aja määramisel peab arvestama kõiki

asjaolusid ja poolte käitumist. Kohus leiab, et 8 kuud ei ole mõistlik aeg, arvestades et pärast

rikkumisest teadasaamist ja leppetrahvi perioodi lõppemist (s.o 09.01.2017. a kirjaga, I kd tl 38)

teavitas hageja kostjat nõuetest kostja vastu kirjalikult, kus oli märgitud üksnes kahju

hüvitamise nõue, mis hagejal tekkis X Ehitus OÜ poolt esitatud kahjunõude tasumise tõttu.

Sama nõude on hageja esitanud ka kohtusse kahju hüvitamise nõudena. Nimetatud kirjaga koos

oleks hagejal olnud võimalik teavitada kostjat ka leppetrahvi nõudest (mis on esitatud kohtusse

Tsiviilasi nr 2-17-13419

teise nõudena), sest hageja oli selleks hetkeks teadlik rikkumisest ning samuti oli selgunud

rikkumise ulatus (leppetrahvi suurus). Sellest tulenevalt võis hagejal tekkida pärast 09.01.2017.

a kirja saamist õigustatud ootus, et hageja nõuab üksnes kahju hüvitamist seoses X Ehitus OÜ-le

tasutud kahju hüvitisega ning mitte leppetrahvi. Seega kuivõrd hageja otsustas kahju hüvitamise

nõude esitamise kostja vastu kuupäevaks 09.01.2017, oli mõistlik aeg kohtu hinnangul sama

kuupäevani. Isegi kui sedastada, et leppetrahvi nõudmise võis hageja enda mõttes panna

sõltuvusse seoses kahju hüvitise tasumisega kostja poolt, ei saanud mõistlik aeg olla kauem kui

09.01.2017. a kirjas kostjale antud täitmise tähtpäevast (30.01.2017) paari kuu möödumist.

Pärast nõudekirja saatmist ja sellele eitava vastuse saamist kostjalt, viivitas hageja aga

täiendavalt veel leppetrahvi nõude esitamisega 6 kuud, mida ei saa eelmärgitud asjaoludel

pidada mõistlikuks.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, sest ta ei

teatanud mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele, et

ta leppetrahvi nõuab.

11. Sellest tulenevalt ei oma tähendust ka asjaolud ja tõendid, mis seonduvad teiste kostja

vastuväidetega seoses hagejapoolse tegevusega (takistused õigeaegselt töö tegemiseks), kostja

vastutusega ning lepingu lõpetamisega ning ka leppetrahvi vähendamisega.

Menetluskulude kindlaksmääramine

12. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad kõik menetluskulud hageja kanda.

13. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks kostja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.

14. Kuivõrd kostja on 24.01.2020. a istungil selgitanud, et kostjal hüvitatavaid

menetluskulusid pole, ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja. Kohus ei

määra kindlaks ka hageja menetluskulude suurust, need jäävad samuti hagejal enda kanda.

15. TsMS § 178 lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib TsMS § 178 lg 2 alusel edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

200 eurot. Seega saab menetluskulude kindlaksmääramisele kaevata ainult kostja. Vastavalt

TsMS § 178 lg-le 4, menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja-Liis Lall

Kohtunik