2-19-12536/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Mõistlik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

02. märtsil 2020 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja (Lubja 4, Tallinn) kantseleis Tsiviilasja number 2-19-12536 Tsiviilasi D Ri (R) hagi S Ri (R) vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2430.00 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: D R (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Hageja seaduslik esindaja: A R (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Hageja lepinguline esindaja: E S (e-post: xxx) Kostja: S R (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Kostja lepinguline esindaja: A R (e-post: xxx) Istungi toimumise aeg ja 21.01.2020 Tallinnas koht Resolutsioon 1. Rahuldada D Ri hagi S Ri vastu elatise väljamõistmiseks.

2. Välja mõista S Rilt poja D Ri (sünd. xxx) ülalpidamiseks elatise igakuine elatis ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 22.08.2018 kuni D Ri täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx, D Ri kasuks.

3. S Ril tuleb elatis kanda A R arveldusarvele iga jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks Harju Maakohtus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on hageja kostja ja hageja seadusliku esindaja laps, kes elab koos hageja seadusliku esindajaga. Kostja hagejale elatist piisavas määras ei tasu.

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuise elatise miinimummääras alates 23.08.2019, s.o alates hagi esitamisest, kuni hageja täisealiseks saamiseni hageja seadusliku esindaja arveldusarvele iga jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista elatise võlgnevuse ajavahemiku eest 22.08.2018-22.08.2019 miinumumelatise. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskuludena 750.00 eurot, millele lisandub viivis.

Kostja vastuväited Kostja tunnistab nõuet osaliselt. Kostja võtab õigeks elatise nõude alates hagiavalduse esitamisest, kuid vaidleb vastu tagasiulatuva elatise nõudele. Ta selgitab, et hageja ei pöördunud tema poole elatise nõudega enne kohtumenetlust. Kostja nõustub enda menetluskulusid ise kandma ja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Hageja menetluskulude suurusele vaidleb kostja vastu.

Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.

Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 alusel on alates 01.01.2018 töötasu alammäär

500.00 eurot kuus, millest ½ on 250.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 alusel on alates 01.01.2019 töötasu alammäär 540.00 eurot kuus, millest ½ on 270.00 eurot. 19.12.2019 määruse nr 115 alusel on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584.00 eurot kuus, millest ½ on 292.00 eurot.

Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine kaheaastane poeg (tl 5), kes elab ema juures, ning selles, et vanemad peavad ühiselt last üleval pidama. Samuti puudub vaidlus elatusraha suuruse osas. Kostja võttis 21.01.2020 toimunud istungil õigeks elatise nõude alates hagiavalduse esitamisest (vt tl 88 pöördel).

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja miinimummääras elatis alates hagiavaluse esitamisest, s.o alates 22.08.2019, kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Pooled vaidlevad elatise nõude osas ajavahemikul 22.08.2018-21.08.2019, s.o aasta enne hagiavalduse esitamist.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Hageja esitas hagi kohtule 22.08.2019 ning nõuab tagasiulatuvat elatist ajavahemiku 22.08.2018- 22.08.2019 eest miinimummääras. Kostja ei nõustu tagasiulatuva elatise nõudega põhjusel, et hageja ei pöördunud kordagi tema poole konkreetselt elatise küsimuses. See nähtub ka poolte kirjavahetusest (vt tl 54, tl 79-82). Samas ei kaota hageja tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õigust ainuüksi põhjusel, et hageja ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 25.05.2016 otsuse nr 3-2-1-35-

16 p 20).

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole aasta enne hagi esitamist hagejale elatist tasunud. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mille kohaselt ei ole tal majanduslikust seisundist tulenevalt võimalik vaidlusaluse ajavahemiku eest elatist tasuda.

Seega on põhjendatud mõista kostjalt välja elatis hageja kasuks tagasiulatuva ajavahemiku eest, s.o 22.08.2018-21.08.2019 miinimumelatise määras.

Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et D Ri hagi S Ri vastu elatise väljamõistmiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks igakuise elatise ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 22.08.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise hageja seadusliku esindaja arveldusarvele iga jooksva kalendrikuu

10. kuupäevaks.

Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu antud kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule. Ülejäänud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 6 koosmõjus kostja kanda.

TsMS § 177 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Mõistlik kohtunik