1-10-3293/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-10-3293

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

16.märtsil 2010.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Elen Heidok juuresolekul prokurör Evelin Merilaine kaitsja adv. Aivar Hint osavõtul

arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades, kriminaalasja

süüdistatav J.J, IK XXX, elukoht: XXXXXXX XXX. XX-X,

kriminaalkorras varem karistatud 6 korral, väärteokorras varem karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 25 lg 1,2 – § 199 lg 2 p 9 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet

t u v a s t a s:

Süüdistus

J.J süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, 15.märtsil 2010.a. kella 12.54 paiku üritas Tartus Anne 46A asuvast Rimi Eesti Food AS-i kauplusest Anne Säästumarket ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta 4 pudelit viina Viru Valge väärtusega a´ 159.90 krooni, koguväärtusega 639.60 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu.

Seega pani J.J toime KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus J.J-ile karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka J.J-i eelvangistuses viibitud aeg 15- 16.märts 2010, s.o 2 päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada J.J-ile mõistetud 3 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 236 tundi üldkasulikku

tööd, mis tuleb ära teha 1 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal

registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite

kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

J.J-ile on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. J.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. Asitõendid puuduvad.

J.J-ilt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et J.J-i suhtes on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja

jätta osa menetluskuludest riigi kanda. J.J omandab põhiharidust ja ei tööta. Tema ainsaks kindlaks sissetulekuks on töötu abiraha 1000 krooni. Samuti aitavad vanemad

teda materiaalselt. Ta elab vanemate poolt üüritud korteris. J.J vabanes käesoleva aasta algul kinnipidamiskohast. Arvestades eeltoodut on ilmne, et menetluskulude täielik tasumine käiks talle üle jõu.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1,2 – § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista J.J karistuseks neli (4) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15- J.J-i 16.märts 2010, s.o kaks (2) päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista kolm (3) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 69 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis J.J-ile

KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kakssada kolmkümmend kuus (236) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha ühe (1) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima kontrollnõudeid ning täitma talle J.J pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: 1.elama kohtu määratud alalises elukohas

2.ilmuma kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata

Tartu Vangla J.J

kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha, J.J-ilt mida on vähendatud KrMS § 2565 lg 2 alusel, üks tuhat (1000) krooni 00 senti ja kaitsja tasu viissada (500) krooni 00 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates J.J kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kümne (10) kuu jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik