2-19-14846/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-14846

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

2. märts 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-14846 Tsiviilasi Tartes Elekter OÜ hagi Aliron OÜ vastu 10 936,04 euro ja viivise nõudes Menetlustoiming menetluse osaline lõpetamine ja hagi osaline läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Tartes Elekter OÜ (rk 12089079; asukoht XXX; e-post tarteselekter@gmail.com), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Tammer, e-post menetlus@tammer-tammer.ee; kostja Aliron OÜ (rk 12163244; asukoht XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige Margus Kibal, e-post info@aliron.ee Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Vastu võtta Tartes Elekter OÜ osaline loobumine hagist ning lõpetada menetlus Tartes Elekter OÜ hagis Aliron OÜ vastu 9000 euro nõudes.

2. Jätta Tartes Elekter OÜ hagi Aliron OÜ vastu 1936,04 euro ja viivise nõudes läbi vaatamata.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Tagastada Tartes Elekter OÜ-le arvelduskontole nr XXX (Swedbank AS) tsiviilasja nr 2-19- 14846 menetluses 26.09.2019 tasutud riigilõivust 250 eurot, märkides selgitusse „riigilõivu tagastus tsiviilasjas nr 2-19-14846“ . Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohtu menetluses on Tartes Elekter OÜ (hageja) hagi Aliron OÜ (kostja) vastu

10 936,04 euro ja viivise nõudes.

2. 13.02.2020 esitas hageja kohtule hagist osalise loobumise ja osalise tagasivõtmise avalduse. Avalduse kohaselt on kolmas isik Gert Roosaar 11.02.2020 tasunud hagejale kostja võlgnevuse katteks 9000 eurot, mistõttu hageja loobub hagist osaliselt rahuldatud 9000 euro ulatuses. Ülejäänud osas, so 1936,04 euro ja viivise nõudes, võtab hageja hagi tagasi. Seoses hagist osalise loobumisega palub hageja tagastada tema arvelduskontole nr XXX menetluses tasutud riigilõivust 250 eurot (hagilt hinnaga 9000 eurot tuleks tasuda riigilõivu 500 eurot, millest pool on 250 eurot). Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda tingimusel, et kostja ei nõua menetluskulude kindlaksmääramist ja hagejalt väljamõistmist. Sellisel juhul palub hageja kohtul määrata tähtaja hageja menetluskulude nimekirja esitamiseks, sest pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldamise korral kannab kostja hageja menetluskulud.

3. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg-ga 3 tuli kostjal hageja 13.02.2020 avalduse kohta esitada kohtule oma seisukoht hiljemalt 28.02.2020, kuid kostja määratud tähtajaks oma seisukohta esitanud ei ole.

4. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist osaline loobumine tuleb vastu võtta ning TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada menetlus Tartes Elekter OÜ hagis Aliron OÜ vastu 9000 euro nõudes.

5. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on kohtule kinnitanud, et temale on menetluse lõpetamise tagajärjed teada.

6. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus leiab, et hageja hagiavaldus 1936,04 euro ja viivise nõudes tuleb TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.

7. TsMS § 426 lg 1 sätestab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse, seega antud juhul suuliselt sõlmitud töövõtulepingu alusel töötasu nõudes summas 1936,04 eurot ühes õigusega nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

8. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lg-test 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuivõrd kostja oma käitumisega (töötasu osaliselt tasumata jätmisega) põhjustas hagi esitamise, kuid kolmas isik täitis osaliselt kostja kohustuse hageja ees kohtumenetluse ajal, mis tingis hagist osalise loobumise ja osalise tagasivõtmise, on kohtu hinnangul antud juhul põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata. Kuna kostja on menetlustoimingud teinud oma seadusliku esindaja vahendusel, ei saa kostjal olla tekkinud ka kulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik