1-19-9052/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 06.02.2020.a. Tallinnas

Kohtunik Aime Ivanson Sekretär

Maire Viksi Prokurör Natalia Miilvee Kaitsja Raiko Paas

Süüdistatav G.I, isikukood XXX Kehtivad kriminaalkaristused puuduvad

Elukoht: xxx xxx

Süüdistus j

KarS § 274 lg 1 ärgi Kriminaalasja nr. 19231601676 Menetluse liik

üldmenetlus

RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista KarS § järgi ja kar G.I

274 lg 1 istada vangistusega 1 aasta 6 kuud.

KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.07.2019 kuni 21.07 . Kandmata karistus on

.2019, s.o 2 päeva

1 aasta 5 kuud 28 päeva.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui G.I ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama alalises elukohas ; xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-

ks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - seks; , töö või õppimiskoha vahetami 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kriminaalasi nr. 1-19-9052

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata G.I-le täiendav kohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi.

KarS § 78 p 1 järgi hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 06.02.2020.a. KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuded kohaldatakse pärast kohtulahendi jõustumist.

Tõkend jätta G.I

- elukohast lahkumise keeldsuhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista G.I-lt riigituludesse: 1) draha 876 eurot; KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sun – 2) KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel kaitsjatasu - kohtueelses menetluses 90 eurot, kohtumenetluses

438 eurot, kokku 528 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude kogusummas 1404 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul igas kuus tasuda 117 eurot.

Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (koos kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse G.I-le eraldi dokumendina.

A ja salvestused sitõendid D -plaat turvakaamera salvestistega VD te

– KrMS § 126 lg 3 p1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teatada kirjal alates kohtuotsuse ikult 7 (seitsme) päeva jooksul resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates motiveeritud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. eb Harju Maakohtu Tallinna Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tul k

ohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus G.I `ut süüdistatakse selles, et tema, 20.07.2019 kella 08:05 paiku Tallinnas Merelahe tee 4 asuvas Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo kinnipidamiskeskuse kainestusmajas kambrisse toimetamisel üritas tahtlikult jalaga lüüa ametikohustusi täitvaid Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinikke M P`it ja A K`it, kellest viimast üritas tahtlikult ka käest hammustada, ent politseiametnike tervist ei õnnestunud tal siiski kahjustada. Kella 08:11 paiku kambrisse paigutamisel, olles eelnevalt ametikohustusi täitvale kainestusmaja grupi vanemspetsialist P , kasutas G.I P Ü `le näkku sülitanud Ü suhtes ka füüsilist vägivalda. Nimelt lõi G.I jõuliselt kaks korda Ü `le jalgadega kõhtu, mis tekitas kannatanule P füüsilist valu. Oma tahtliku tegevusega pani G.I toime vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, s.o KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendus Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et G.I viibis 20.07.2019.a hommikul Tallinna vanalinnas asuvas Xxx baaris, kus alkoholijoobes olnuna muutus agressiivseks, kakles baari klientidega, mistõttu oli turvatöötaja poolt kinni peetud ning talle olid peale pandud käerauad. Nimetatud asjaolu tõendavad G4S poolt koostatud õigusrikkuja üleandmise akt, kainenemisele toimetatud isikute arvestusraamatu väljavõte (kanne 3502), tunnistajate-patrullpolitseinike M Pi ja A Ki ütlused, aga ka süüdistatava enda ütlused. Kuna G.I oli ilmselgelt alkoholijoobes, agressiivne, ründava käitumisega, peksis jalgadega, keeldus alkomeetrisse puhumast ning M Pi ütluste kohaselt ei olnud temaga kohapeal võimalik kontakti saada, sest ta ainult ropendas ja kisas, ei allunud korraldustele, otsustati ta toimetada kainestusmajja kainenema. Teda ei olnud võimalik vabaks lasta, sest agressiivsena ja alkoholijoobnuna oleks ta kujutanud ohtu teistele inimestele (tunnistaja A K i ütlused). Ka kainestusmajja üleandmisel käitus G.I kannatanu Ü P ja tunnistajate A Ki ning M Pi ütluste kohaselt ning turvakaamera videosalvestuselt nähtuvalt ründavalt, agressiivselt, ei olnud nõus vastuvõturuumi sisenema, pani jala vastu ukse piita, lõi jalgadega, sõimas politseiametnikke, ropendas. Selline käitumine tingis vajaduse peale turvateenistuse käeraudade äravõtmise talle uuesti politsei käeraudade peale panemise. G.I eelpoolkirjeldatud käitumist tunnistab ka süüdistatav ise, öeldes ristküsitlusel: „Ma ei allunud politsei korraldustele ja osutasin vastupanu. Seda oli ka videost näha, et ma ei läinud uksest sisse, püüdsin jalaga..., seda on ka videost näha ja nii oligi”.

Süüdistuses märgitu kohaselt ei taltunud G.I ka liftis, kui teda viidi kambrisse. Ü P M , Pi ja A Ki ütluste kohaselt vehkis G.I liftis jalgadega, üritades politseiametnikke jalgadega lüüa, samuti püüdis ta i kätt hammustada, mis tal siiski ei õnnestunud. Süüdistatav A K avaldas vastupanu ka teel kambri poole. Kannatanu P tluste kohaselt laskis ta oma jalad Ü ü lõdvaks, teda tuli vedada kambrisse nagu jahukotti. Mingil hetkel tõmbas jalad konksu ja teda tassiti õhus kahevahel politseiametnike poolt. Kõik see on nähtav ka turvakaamera salvestuselt. Enne kambrisse paigutamist tõ Ü G.I jalast tema püksid. Kuna tal aluspükse ei mbas P olnud, paigutati ta kambrisse ilma püksata ning kambris võeti tal seljast ka särk. Pükste äravõtmist põhjendas Ü sellega, et G.I pükste vöökohalt ei tulnud ära nöör, kuid nööre ei P tohi kambris olla, sest sellega võidakse teha enesetapu katseid. Samuti ei või isikule jalga jätta pikki pükse, sest ka nendest võidakse valmistada nöör. Särgi äravõtmise põhjuseks oli see, et G.I särk oli katki ja katkisi riideesemeid ei tohi selga jätta, sest ka nendest võib inimene teha endale nööri poomiseks. Ka võib kambrisse paigutatu särgi veel rohkem katki rebida ja hiljem süüdistada politseitöötajaid särgi lõhkumises. Kambris võeti G.I-lt ära käerauad ja peale seda politseiametnikud lahkusid. Kambri ukse sulgemisel tekkis tõrge ja ust ei saadud kohe kinni panna. Ukse ja ukse piida vahele jäi pragu, mille vahelt G.I sülitas Ü le näkku. Sülitamine on tõendatud Ü P P ja M Pi ütlustega ning turvakaamera videosalvestusega. Süüdistatav ise sülitamist eitab, väites, et see ei olnud tahtlik: „Kui ma ukse vahelt tema peale karjusin, siis lendas minu suust võib olla süljepritsmeid.” - Kohtu hinnangul ei vasta süüdistatava poolt öeldu tegelikkusele, sest see on ümber lükatud Ü i ütlustega. Ü poolt öeldu P ja M P P kohaselt tunnistas G.I kohapeal ka ise sülitamist. Ü ütlus: P „Ma ütlesin

patrulltöötajatele, et see mees siia ei jää, ma teen avalduse, et ta sülitas mulle näkku. Siis G.I ütles, et sülitasin jah. Muud midagi ta ei öelnud.” Samuti nähtub videosalvest selt selgelt, kuidas G.I tormab ukse poole, laskub põlvili ja i teeb peaga nõksatava liigutuse, mis viitab tahtlikule sülitamise liigutusele. Ü pidas sülitamist rünnakuks politseiametniku vastu, tundes end solvatuna sellisest tegevusest. P Kannatanu otsustas teha avalduse väärteomenetluse alustamiseks ja kuna süüteokahtlusega isikuid kainestusmajas ei peeta, vaid nad tuleb viia politseijaoskonda, sisenesid kannatanu ja tunnistajad uuesti kambrisse, et G.I sealt välja tuua. Kaitsjale jäi arusaamatuks, miks pidi purjus inimest tirima menetlustoimingutele. Kohtu hinnangul toimisid politseitöötajad igati õiguspäraselt, vastavalt Põhja prefekti käskkirjale nr 1.1-3.1/9 - ktuuri teenindaval territooriumil isikute kainenemisele 09.02.2016 „Põhja prefe toimetamise ja kainenemisel viibimisega seonduva töö korraldamise põhimõtted”, mille punkt 9.1 sätestab, et süüteokahtlusega isikud toimetatakse kainenema territoriaalsesse politseijaoskonda, kus tagatakse nende jälgimine ja valvamine.

Kannatanu P Ü ütlustega on tõendatud, et niipea kui ta sisenes kambrisse, laskis G.I end selja peale ja tegi algul hoiatava jalalöögi. Lähenedes G.I-le , lõi süüdistatav Ü Pt kaks korda jalaga. Üks löökidest tabas t da alakõhu piirkonda, teine rinnakut. Löögid olid tugevad ja e kannatanu tundis valu. Jalgadega P M P Ü löömist tõendab , kes nägi G.I poolt j P suunas, peale mida P

algadega põtkimist Ü Ü nõksatas tagasi. Sellest järeldas tunnistaja, et Ü P sai jalgadega pihta. Süüdistatava poolt Ü jalgadega löömine kahel korral nähtub ka P turvakaamera videosalvestiselt.

G.I end jalgadega P Ü tahtlikus löömises süüdi ei tunnistanud, nimetades oma tegevust ründaja eemale tõrjumiseks ehk tahtlikuks enesekaitseks. Nimelt arvas ta, et järjekordselt tullakse tema kallal vägivalda kasutama, et tullakse talle kallale ja ta tundis hirmu. Kaitsja leidis, et Avar G.I jalgadega löömise põhjuseks oli politseitöötajate eelnev ebainimlik ja alandav kohtlemine (kaitsja mõtleb selle all alasti jätmist kambrisse G.I ja nimetab seda õigusvastaseks käitumiseks), millest tingituna oli tal põhjust karta ka ebaseaduslikku rünnet ja sel põhjusel esines tal KarS § s 28 nimetatud hädakaitseseisund. -

Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava ütlused politseipoolse eelneva vägivalla kasutamise kohta usaldusväärsed, sest puuduvad tõendid selle kohta, et tema suhtes oleks enne kambrisse paigutamist politseiametnike poolt põhjuseta vägivalda tarvitatud. Käeraudade peale panekut agressiivsele, vastupanu osutavale purjus inimesele ja selle käigus jõu kasutamist ei saa nimetada politsei poolt vägivalla kasutamiseks. KorS § 79 lg 1 p 1 annab politseile õiguse kasutada käeraudu, kui on alust arvata, et isik võib rünnata teist isikut või osutada korrakaitseorgani ametiisikule füüsilist vastupanu. Süüdistatav ise oma eelneva käitum – Ü le näkku sülitamisega – põhjustas isega

P

politseiametnike naasmise kambrisse ja agressiivsuse ohjamiseks käeraudade pealepanemise. Tulenevalt sellest, et puudus politseiametnike-poolne ebaseaduslik rünne G.I elule ja tervisele, ei viibinud süüdistatav kambris hädakaitseseisundis ja tema poolt jalgadega löömist ei saa nimetada hädakaitseks. Süüdistatava tegevus oli ajendatud soovist mitte lasta politseiametnikke endale ligi ehk neid tõrjuda, kuid ta ei viibinud hädakaitseseisundis. Arusaamatuks jääb kohtule kaitsja poolt vaidlustes väidetu, et G.I alasti kambrisse jätmine oli selleks põhjuseks, miks tal oli politseiametnike kambrisse tagasi tulles põhjust karta ebaseaduslikku rünnet ja sel põhjusel esines tal hädakaitseseisund. Seda, miks võeti süüdistataval seljast riided, on politseitöötajad kohtuistungil selgitanud. Kui G.I oleks rahulikult kambrisse jäänud ega tormanud ukse vahelt politseitöötaja peale sülitama, ei oleks teda kambrist välja võetud ja Kesklinna politseijaoskonda toimetatud. Teda ei oleks kambrisse ka alasti jäetud, vaid talle oleks toodud asendusriided selga panemiseks.

Kaitsja palus alternatiivselt kaaluda ka KarS § 31 lg 1 kohaldamist, s.t. juhul, kui G.I arvas ekslikult, et kaitseseisundit moodustavad asjaolud (nt. rünne) on olemas, eksis ta õigustavas asjaolus. KarS 31 lg §

1 kohaselt ei ole tahtlik tegu õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Kohtu hinnangul ei ole P Ü jalgadega löömise puhul KarS § 31 lg 1 kohaldatav, sest puuduvad asjaolud, mis andnuks süüdistatavale aluse arvata, et politseitöötajad tulid kambrisse tagasi selleks, et teda rünnata, et talle kallale tulla. On üldteada, et politseil ei ole õigust ametiülesannete täitmisel kedagi peksta ega kellegi suhtes põhjendamatult vägivalda tarvitada. Samuti on üldteada, et arestimajade ja kainestusmajade kambrites on üles seatud kaamerad, mis salvestavad kambris toimepandud tegevused. Nimetatud asjaolu välistab politseiametnike igasugused ründed ja vägivallatsemise kainenemisele paigutatud isikute kallal. Kaamerate olemasolu ei saanud teadmata olla ka G.I-l.

Tõendite kogumis hindamise tulemusena on kohtu hinnangul leidnud tõendamist G.I poolt P Ü suhtes valu tekitanud vägivallateo toimepanemine jalgadega vastu keha jõulise löömise näol. Puudub alus kahelda kannatanu ütlustes, mille kohaselt tundis ta süüdistatava tegevuse tõttu füüsilist valu. Subjektiivsest küljest pani süüdistatav vägivallateo toime kavatsetult. Tema sooviks oli politseiametnik endast eemale tõrjuda jalalöökidega, mida ta ka tegi. Tagajärje, s.o. valu tekitamise suhtes esineb kaudne tahtlus, s.t võimalikuks pidamine, et jalalöögid põhjustava Ü d

P

le valu ja sellesse ükskõikne suhtumine.

Ü töötas Merelahe tee 4 asuvas kainestusmajas vanemspetsialistina. Kuna kainestusmaja on P Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri alluvuses, on kainestusmaja töötajad politseiametnikud, seega võimuesindajad. 20. juulil 2019.a oli Ü tööl, mistõttu pani G.I P

P Ü suhtes vägivallateo toime seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 274 lg 1 järgi.

Kohtuistungil pidas kaitsja vajalikuks peatuda asjaoludel, mis seondusid G.I transportimisega ilma riieteta kainestusmajast Kesklinna politseijaoskonda, leides, et tegemist on ebainimliku ja alandava kohtlemisega. Kuna tegemist on

ajaliselt ja ruumiliselt süüdistuse piiridest väljajääva perioodiga, mis kuidagi ei saanud mõjutada süüdistatava eelnevat käitumist kainestusmaja kambris, siis kohus sellel ei peatu ega hakka analüüsima G.I

transportimise asjaolusid Kesklinna politseijaoskonda.

Karistus KarS § 274 lg 1 sanktsioonis on sätestatud karistusena kuni viieaastane vangistus. Karistuse pikkuse valikul arvestab kohus esmajärjekorras süü suurust. G.I jalgadega löömise tagajärjel tundis Ü üksnes valu, mingeid tervise kahjustusi tal ei oln P ud. Sellest tingituna hindab kohus süüdistatava süüd keskmisest väiksemaks. Lisaks sellele arvestab kohus ka karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Vaatamata süü mittetunnistamisele jalgadega löömises, G.I siiski kahetses juhtunut ja oli nõus Ü P ees vabandama. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud karistuse mõistmine alla sanktsiooni keskmist määra – 1 aasta ja 6 kuud vangistust. G.I-d ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud. Kohtu hinnangul varem kriminaalkorras karistamata isiku puhul ei ole tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt otstarbekas. Seetõttu jätab kohus vangistuse täielikult täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga, kuid allutab G.I katseajaks käitumiskontrollile. Kuna süüdistatav pani kuriteo toime alkoholijoobes, on põhjendatud panna talle katseajaks lisakohustus – mitte tarvitada alkoholi.

Kriminaalmenetluse kulud Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja kaitsjatasu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha suuruseks alates 01.01.2020.a 876 eurot. Kaitsjale makstud tasu oli kohtueelses menetluses 90 eurot, kohtumenetluses 438 eurot, kokku

528 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõistetakse süüdimõistva otsuse korral menetluskulud välja süüdistatavalt. Seega peab G.I kohtuotsuse jõustumisel menetluskulud hüvitama riigile .

KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata hüvita kriminaalmenetluse kulude mise ositi. Kuiv menetluskulud õrd on küllaltki suured (1404 eurot) ja G.I ei tööta, võib korraga sellise summa tasumine olla raskendatud. menetluskulud ositi 12 kuu Kohus võimaldab tasuda jooksul.

DVD -plaat Kriminaalasja juures oleva DVD-plaadi videosalvesti ga se jätab kohus KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Kohus juhindub lg 3 313. KrMS § 306 lg 1, § 309 , § 311,

Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtu aadav Harju Maakohtu otsus kättes Tallinna kohtumaja kantselei kaudu alates 02.03.2020. a. kella 13.00.

( ) allkirjastatud digitaalselt Aime Ivanson kohtunik