3-20-216/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedA. V esitas 05.02.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 13.12.2019 vastuse nr 6- 10/48978-2 tühistamiseks ja kohustamiseks paigutada kaebaja avavangla osakonda. Kaebuse kohaselt jättis Viru Vangla 13.12.2019 vastusega nr 6-10/48978-2 rahuldamata kaebaja taotluse avavanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamise kohta. Kaebaja ei ole selle vastusega nõus ja leiab, et tema varasem kalduvus alkohoolsete jookide kuritarvitamise osas ei ole piisav põhjus taotluse rahuldamata jätmiseks. Lisaks taotles kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
Legislator headnote
AI generated3-20-216/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt tuleb kaebuse saanud alluvusjärgsel kohtul muu hulgas selgitada asjas välja vaidluse ese ning kontrollida, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number 3-20-216 Määruse kuupäev ja koht
2. märts 2020 Kohtunik Ülle Polluks
Kohtuasi
A. V kaebus Viru Vangla 13.12.2019 vastuse nr 6-10/48978-2 tühistamiseks ja kohustamiseks paigutada kaebaja avavangla osakonda Resolutsioon
Lõpetada haldusasja menetlus.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
Asjaolud ja menetluse käik
1. A. V esitas 05.02.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 13.12.2019 vastuse nr 6- 10/48978-2 tühistamiseks ja kohustamiseks paigutada kaebaja avavangla osakonda. Kaebuse kohaselt jättis Viru Vangla 13.12.2019 vastusega nr 6-10/48978-2 rahuldamata kaebaja taotluse avavanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamise kohta. Kaebaja ei ole selle vastusega nõus ja leiab, et tema varasem kalduvus alkohoolsete jookide kuritarvitamise osas ei ole piisav põhjus taotluse rahuldamata jätmiseks. Lisaks taotles kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
2. Tartu Halduskohus esitas 06.02.2020 Viru Vanglale päringu eesmärgiga välja selgitada, kas kaebaja vaidlustas Viru Vangla 13.12.2019 vastuse nr 6-10/48978-2 vaidemenetluse korras.
3. Viru Vangla esitas vastuse päringule 26.02.2020, milles teatas muu hulgas kohtule, et vaie lahendati 26.02.2020 otsusega nr 6-12/487-2 ja kaebaja vaie rahuldati osaliselt, st vaidlustatud otsus tunnistati kehtetuks ning vangla vaatab kinnipeetava taotluse uuesti läbi, sest vaidlustatud otsuses ei olnud välja toodud kõiki kinnipeetava vangistuse kandmist iseloomustavaid asjaolusid. Vaideotsuse viibimise eest on vangla otsuses vabandanud.
Kohtu seisukoht
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt tuleb kaebuse saanud alluvusjärgsel kohtul muu hulgas selgitada asjas välja vaidluse ese ning kontrollida, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
4. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Halduskohtumenetluse käigus selgus, et Viru Vangla 13.12.2019 vastus nr 6-10/48978-2 on tunnistatud kehtetuks ja kaebaja taotlus avavanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamiseks on uuesti läbivaatamisel. Riigikohus on leidnud, et otsus kinnipeetava ümberpaigutamiseks avavanglasse on kaalutlusotsus.1 Vaidlusalune vangla otsus ümberpaigutamise menetluse alustamata jätmise kohta on samuti kaalutlusotsus, kuna nimetatud otsuses andis vangla hinnangu, kas kaebaja vastas avavanglaosakonda paigutamise tingimustele.2 Tulenevalt riigivastutuse seaduse § 6 lg-st 4 puudub kohtul volitus kohustada vanglat andma välja kindla sisuga haldusakti, on kaebus nii tühistamiskui ka kohustamisnõude osas täielikult ammendunud, ehk kaebaja on saavutanud eelpoolnimetatud nõuete eesmärki (tema taotlus on uuesti läbivaatamisel). Ühtlasi selgitab kohus kaebajale, et tal puudub subjektiivne õigus nõuda enda ümberpaigutamist avavanglasse. Kaebajal on olemas subjektiivne õigus nõuda, et ümberpaigutamise menetluse alustamise otsus oleks ilma kaalutlusvigadeta.3 Järelikult esineb menetluse lõpetamise alus.
5. HKMS § 152 lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lg 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Tuvastamisnõudele ülemineku lubatavuse kontrollimisel peab kohus arvestama HKMS § 45 lg-s 2 sätestatuga.
6. Kohus on seisukohal, et antud juhul üleminek tuvastamisnõudele ei ole vajalik kaebaja õiguste kaitsmiseks. Kohus selgitab, et isegi juhul, kui kohus tuvastab Viru Vangla 13.12.2019 vastuses nr 6-10/48978-2 kaalutlusvea, ei saa kaebaja sellele edaspidi tulemuslikult tugineda, kuna kohtule teadaolevatel andmetel tehakse varsti uus otsus, millega otsustakse uuesti ümberpaigutamise menetluse alustamise üle, mistõttu esineb kaebajal tõhus õiguskaitsevahend ja tuvastamisnõude esitamine ei oleks vastavalt HKMS § 45 lg-le 2 lubatud. Negatiivse otsuse korral saab kaebaja tõhusalt kaitsta enda õigusi, kui esitab nimetatud otsuse peale halduskohtule kaebuse. Kuna vangla on ise tunnistanud 13.12.2019 vastuse nr 6-10/48978-2 kehtetuks, puudub kohtul veendumus, et uus otsus tuleb samade põhjendustega, nagu on esitatud vaidlusaluses vastuses. Seetõttu menetluse jätkamine Viru Vangla 13.12.2019 vastuse nr 6- 10/48978-2 õiguspärasuse kontrollimiseks ei ole kaebajale ilmselgelt vajalik ja lubatud. Kohus leiab, kuna juba praeguses menetlusstaadiumis on ilmselge, et kaebajal puudub tuvastamisnõudele ülemineku osas õiguskaitsevajadus ja see ei oleks ka lubatav, ei pea kohus lähtudes menetlusökoomina põhimõttest põhjendatuks küsida kaebaja käest, kas ta soovib üle minna tühistamisnõudelt ja kohustamisnõudelt tuvastamisnõudele.
7. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 152 lg 1 p-st 4 ja lg-st 3, lõpetab kohus käesoleva haldusasja menetluse.
1 RKHKo 3-3-1-6-06. p 16.
2 RKHKm 3-18-111, p 18.
3 RKHKm 3-18-111, p 18; TlnRKo 3-16-473, p 13.
8. HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohus selgitab, et ei välista vaidlusaluse vastuse kehtetuks tunnistamine oli tingitud kaebuse esitamisest halduskohtule. Samas ei tekkinud kaebajal seoses kaebuse eitamisega menetluskulusid. Seega ei võta kohus menetluskulude jagamise osas seisukohta.
9. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).
/allkirjastatud digitaalselt/