1-07-12451/31 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-07-12451

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. märtsil 2010.a Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Asja number 1-07-12451 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Tõlk Antonina Muravjova Prokurör Ruti Kilg Kinnipeetav I.N

Isikukood: xxx, elukoht: xxx; kodakondsus: määratlemata Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 lg 2 p 2 ja KrMS § 426, 432

Jätta vabastamata I.N, isikukood: xxx, temale Viru Maakohtu 03.03.2008.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 17.03.2010. a.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

I.N on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 03.03.2008 kohtuotsusega KarS § 118 p 1 ja § 117 p 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 alusel karistatud 4-aastase vangistusega.

Karistuse kandmise algus 19.06.2007 ja lõpp 18.06.2011.

Viru Maakohtu 24.07.2009.a määrusega jäeti I.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata elektroonilise valve alla. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist 2/3 karistusaja ärakandmisel tekkis 19.02.2010.a.

I.N on varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral:

1. 05.09.1996.a KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi 6 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga

1 aasta;

2. 19.11.1997.a KrK § 15 lg 2 - § 139 lg 2 p 2, 3 järgi rahatrahviga 500 krooni;

3. 27.07.2001.a KrK § 207 lg 3 p 2, § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 3 aastat vabadusekaotust tingimisi

katseajaga 3 aastat;

4. 06.06.2003.a KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi § 65 lg 2 alusel 4 aastat vangistust;

5. 18.11.2003.a KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi § 65 lg 1 alusel 4 aastat ja 3 kuud vangistust.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on I.N kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, viimati karistati teda 02.10.2009 noomitusega. Vabanemise korral asub elama ema ja venna juurde aadressil xxx. Tegemist on ühiselamuga, kus elamistingimused on rahuldavad. Vabaduses töötanud

ehitustöödel. Kindel töökoht ja pikaajaline tööharjumus puuduvad. Viru Vanglas läbinud

sotsiaalprogrammi „Convictus“, mis on suunatud narkootiliste ainete tarvitajatele. Tartu Vangla

andmetel on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid üle 41 000 krooni. Vabaduses kuritarvitas

alkoholi, kuritegu sooritatud alkoholijoobes. Lisaks tarvitas narkootikume. Vangla hinnangul on I.N-i vabanemisel oht toime panna uusi kuritegusid, ohu ilmnemise tõenäosus kõige suurem alkoholijoobes, millega võib kaasneda füüsiline vägivald.

Kriminaalhooldusametnik ei toeta I.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamist. Vabanemise korral soovib elama asuda ema ja venna juurde, kuid ruumi kahele

vennale on 2-toalises blokis vähevõitu. Keegi pereliikmetest ei tööta, saades igakuiselt sotsiaaltoetusi. I.N puudub kindel töökoht ja materiaalne kindlustatus. Isiku uue kuriteo

ja ohtlikkuse riskifaktoris on kriminaalne mõtteviis ja käitumine, korduv karistatus, eeldatav

alkoholija narkosõltuvus, kriminogeenne elukoht ja tutvusringkond, distsipliinirikkumised

vanglas. Kriminaalhooldusametnik leiab, et I.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on käesoleval ajal ennatlik.

I.N seletas kohtuistungil, et ta tahab ennetähtaegselt vabaneda, asuda tööle ja elada seaduskuulekalt. Ta ei ole vanglas sotsiaalprogrammides osalenud. On tahtnud töötada, kuid tööd ei ole antud. Vabaduses on vaja töötada, et elatist saada. Vabaduses on invaliidist ema, kes vajab

abi. On nõus alluma kriminaalhoolduse nõuetele. Kui praegu ei vabastata ennetähtaegselt, siis enam sellist võimalust ei teki.

Prokurör ei ole nõus I.N-i tingimisi ennetähtaegse vabastamisega seda eelkõige kuriteo asjaolusid arvestades. Vanglas ei ole läbitud sotsiaalprogrammi kuigi see oli individuaalses programmis. Vabaduses on elukohas keskkond kõrge riski tasemega.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri arvamuse, leiab, et I.N-i tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus, kuid ei ole küllaldaselt materiaalseid aluseid. I.N kannab karistust esimese ja teise astme kuritegude eest. Ta on ära kandnud 2/3

mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas KarS § 76 lg. 2 p. 2 ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega ilma elektroonilise järelevalveta.

Arvestades kuriteo raskusastet, kinnipeetava varasemat korduvat karistatust ja korduvaid distsiplinaarkaristusi karistuse kandmise ajal, on tema karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegne vabastamine vastuolus karistusest vabastamise eesmärkidega. I.N tähtsustab tööd kui sissetuleku allikat. Kui ta vanglas tööd ei ole saanud, ei ole ta läinud ka sotsiaalprogrammi, leides selleks vajaduse puudumist. I.N-i kuriteod on läinud raskemaks. Sotsiaalprogrammis on võimalik omandada oskusi iseendaga toimetulekuks ja olukordade hindamiseks. Nende oskuste puudumisel võib kinnipeetav ennetähtaegse vabanemise korral sattuda raskesse olukorda, mis viib ta tagasi vanglasse.

Kinnipeetaval puuduvad sotsiaalsed oskused ja töökogemused. Vabaduses ümbritseb teda

vangistuseelses elukohas karistatud isikutest koosnev võrgustik. Uue kuriteo toimepanemise riski

suurendab ka kriminaalse ümbrusega keskkond, kuhu I.N vabanemisl tagasi pöördub. I.N tekib veel õigus ennetähtaegselt karistusest tingimisi vabastamiseks. Selle aja jooksul on vaja vangistuses asuda osalema sotsiaalprogrammis. Vabaduses on sotsiaalprogrammis osalemine kriminaalhooldusel võimalik, kuid töö kõrvalt tunduvalt raskem.

Ene Muts Kohtunik