2-18-7937/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 2.märtsil 2020

tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-18-7937

Kohtuasi

E. M. hagi Advokaadibüroo Xxxx OÜ vastu töölepingu

sõlmimise fakti ja erakorralise ülesütlemise kehtivuse

tuvastamiseks, saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitise ja

erakorralise ülesütlemise hüvitise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

Hagihind 16 111,67 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: E. M. (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post xxxx),

lepinguline esindaja adv. Iivi Otto

Kostja: Advokaadibüroo Xxxx OÜ (registrikood xxxx,

asukoht xxxx; e-post xxxx), seaduslik esindaja M. L.

Kohtuistungi toimumise aeg

22. jaanuar 2020

Resolutsioon

1. E. M. hagi Advokaadibüroo Xxxx OÜ vastu töölepingu sõlmimise fakti ja erakorralise

ülesütlemise kehtivuse tuvastamiseks, saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitise ja

erakorralise ülesütlemise hüvitise väljamõistmiseks rahuldada osaliselt.

2. Tuvastada, et E. M. ja Advokaadibüroo Xxxx OÜ vahel 22.septembril 2017 sõlmitud leping

on tööleping TLS § 1 lg 1 tähenduses.

3. Tuvastada, et E. M. on Advokaadibüroo Xxxx OÜ-le 06.detsembril 2017 esitatud

erakorralise ülesütlemisavaldusega poolte vahel 22.septembril 2017 sõlmitud töölepingu

alates 06.detsembrist 2017 TLS § 91 lg 2 punktide 1-3 alusel kehtivalt üles öelnud.

4. Tuvastada Advokaadibüroo Xxxx OÜ poolt E. M.le 06.detsembril 2017 esitatud

ülesütlemisavalduse tühisus.

5. Kohustada Advokaadibürood Xxxx OÜ ja E. M. vahelise töölepingu lõppemise alusena

märkima töötamise registrisse TLS § 91 lg 2 punktid 1-3.

6. Mõista Advokaadibüroo Xxxx OÜ-lt E. M. kasuks välja töölepingu erakorralise ülesütlemise

hüvitis 1939.28 eurot (brutosumma) ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 07.

detsembrist 2017 kuni põhivõla täitmiseni.

7. Mõista Advokaadibüroo Xxxx OÜ-lt E. M. kasuks välja saamata jäänud töötasu 2830,13

eurot (brutosumma) ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlalt 1437,30 eurot

(brutosumma) alates 09.detsembrist 2017 ja põhivõlalt 1392,83 eurot (brutosumma) alates

3.septembrist 2019 kuni põhivõla täitmiseni.

8. Mõista välja Advokaadibüroo Xxxx OÜ-lt E. M. kasuks kasutamata jäänud puhkuse hüvitis

225,36 eurot (brutosumma) ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates

07.detsembrist 2017 kuni põhivõla täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

Hagimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetlus Töövaidluskomisjonis ja hageja nõuded

1. E. M. (edaspidi ka hageja või töötaja) esitas 05.01.2018 töövaidluskomisjonile (edaspidi

TVK) avalduse Advokaadibüroo Xxxx OÜ (edaspidi ka kostja või tööandja või

advokaadibüroo) vastu alljärgnevate nõuetega:

1. Tuvastada, et E. M. ja Advokaadibüroo Xxxx OÜ vahel 22. septembril 2017 sõlmitud

leping on tööleping töölepingu seaduse § 1 lg 1 tähenduses,

2. Tuvastada, et E. M. on Advokaadibüroo Xxxx OÜ-le 06. detsembril 2017 esitatud

erakorralise ülesütlemisavaldusega poolte vahel 22. septembril 2017 sõlmitud töölepingu

alates 06.detsembrist 2017 töölepingu seaduse § 91 lg 2 punktide 1-3 alusel kehtivalt üles

öelnud,

3. Tuvastada Advokaadibüroo Xxxx OÜ poolt E. M.le 06. detsembril 2017 esitatud

ülesütlemisavalduse tühisus,

4. Märkida töötamise registrisse Advokaadibüroo Xxxx OÜ ja E. M. vahelise töölepingu

lõppemise alusena töölepingu seaduse § 91 lg 2 punktid 1-3,

5. Mõista Advokaadibüroo Xxxx OÜ-lt E. M. kasuks välja saamata jäänud töötasu 2017.

aasta novembrikuu eest summas 1550,34 eurot (bruto) ühes kohustusega tasuda nimetatud

summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 06. detsembrist 2017

kuni põhivõlgnevuse täitmiseni,

6. Mõista Advokaadibüroo Xxxx OÜ-lt E. M. kasuks välja saamata jäänud töötasu 2017.

aasta detsembrikuu eest summas 1816,25 eurot (bruto) ühes kohustusega tasuda nimetatud

summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 09. detsembrist 2017

kuni põhivõlgnevuse täitmiseni,

7. Mõista Advokaadibüroo Xxxx OÜ-lt E. M. kasuks välja töölepingu erakorralise

ülesütlemise hüvitis summas 9411,58 eurot ühes kohustusega tasuda nimetatud summalt

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 07. detsembrist 2017 kuni

põhivõlgnevuse täitmiseni,

8. Mõista välja Advokaadibüroo Xxxx OÜ-lt E. M. kasuks kasutamata jäänud puhkuse eest

hüvitis summas 357,91 eurot (bruto) ühes kohustusega tasuda nimetatud summalt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 07. detsembrist 2017 kuni

põhivõlgnevuse täitmiseni.

9. Kohustada Advokaadibüroo Xxxx OÜ-d viivitamatult üle andma E. M.’le viimase isiklike

(advokaadibüroosse jäänud) järgmiste asjade valdus: must mapp (seest ruuduline); õppe- ja

õigusalased materjalid (isiklike rippfailide (kollane ja sinine) vahel), sh Advokatuuri

koolituste materjalid; portfell (must); isiklikud dokumendid (isiklike) helesiniste kilekaante

vahel.

2. 2.aprilli 2018 avalduses ja 25.aprilli 2018 TVK istungil loobus hageja isiklike asjade nõudest

ja TVK 10.mail 2018 antud nõude kohta otsust ei teinud.

3. TVK rahuldas 10.mai 2018 töötaja avalduse tööandja vastu täies ulatuses. Tööandja TVK

otsusega ei nõustunud ning esitas 22.mail 2018 kohtule taotluse töövaidluse läbivaatamiseks

maakohtus hagimenetluse korras hagina. Kohus võttis 20.juunil 2018 töötaja 5.jaanuaril 2018

TVK-le esitatud avalduse menetlusse hagiavaldusena ning võttis asja juurde TVK-le esitatud

tõendid.

4. 16.oktoobril 2019 suurendas hageja nõuet paludes mõista kostjalt tema kasuks täiendavalt

välja saamata jäänud töötasu 1782,15 eurot (bruto) ühes kohustusega tasuda nimetatud

summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 3.septembrist 2019

kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

Hagiavalduse asjaolud

5. Pooled sõlmisid 22.septembril 2017 advokaadi kutsetegevuse lepingu (edaspidi leping), mille

alusel asus hageja alates 23.oktoobrist 2017 advokaadibüroos tööle vandeadvokaadina.

Vastavalt lepingule koosnes hagejale igakuiselt makstav tasu kahest osast – fikseeritud

brutotasust 2400 eurot ja 30%-lisest lisatasust hageja poolt büroosse toodud klientidelt

eelmisel kuul laekunud arvetelt, tasu maksti eelmise kalendrikuu eest järgneva kalendrikuu

5.-ndal kuupäeval. Kutsetegevuse põhitasu maksmise eelduseks oli arvestuskuul vähemalt 60

töötunni ulatuses vähemalt tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta) advokaadibüroo

klientidele osutatud õigusteenuse arveldamine. Täiendav kutsetegevuse tasu samade

kriteeriumite alusel alates 61.-st ja järgmiste arveldatud töötundide eest oli 50 eurot ühe

töötunni eest brutosummas. Perioodil 23.oktoober – 31.oktoober 2017 laekus hageja kontole

kostjalt 6.novembril 2017 637,14 eurot selgitusega “oktoobri kutsetegevuse tasu”. Kostja

juhatuse liikme sõnul maksti hagejale välja oktoobri kutsetegevuse tasu oktoobrikuus

töötatud päevade eest lähtudes brutotasust 2400 eurot ning töötatud perioodist. Perioodi

1.november - 30.november eest laekus hageja kontole 5.detsembril 2017 1300 eurot

selgitusega “novembri kutsetegevuse tasu (osaline)”. Töötasu arvestust kummagi kuu kohta

ei esitatud. Novembrikuu eest jättis kostja hagejale lepingus kokkulepitud tasu olulises osas

maksmata. Kostja vastas hageja 6.detsembri 2017 hommikul esitatud päringule novembrikuu

tasu osalise laekumise kohta, et oluliselt rohkem kui 1300 eurot kokku hagejale novembrikuu

eest ei makstagi, natuke lubati lähipäevil juurde maksta, hiljem toodi tasu maksmisest

keeldumisel ettekäändeks väidetavad puudused hageja töös.

6. 6.detsembril 2017 ütles hageja lepingu erakorraliselt üles kostjapoolse kohustuse olulise

rikkumise tõttu VÕS §-i 631, § 196 lg-te 1 ja 2, § 116 lg2 p-de 1-4 ja TLS § 91 lg 2 p-de 1-3

alusel kokkulepitud tasu maksmata jätmise ja ebaväärikalt kohtlemise tõttu. Vaatamata

poolte töösuhte lõppemisele edastas kostja hageja avalduse saamise järgselt samal päeval

omapoolse erakorralise ülesütlemisavalduse. Pooled vastastikku esitatud ülesütlemisavaldusi

ei tunnistanud ning kostja teatas, et sõlmitud lepingu näol ei ole tegemist töölepinguga.

8.detsembril 2017 esitas hageja kostjale nõude saamata jäänud novembri- ja detsembrikuu

tasu, lepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise kolme kuu keskmise tasu ja töötamise

registrisse korrektse kande tegemiseks. Kostja on keeldunud rahaliste kohustuste täitmisest

käesoleva ajani.

7. Hageja on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud lepingu näol on sõltumata kostja väljatöötatud

lepingu (tüüplepingu) pealkirjast - “kutsetegevuse leping“ tegemist töölepinguga, kuna

leping vastab olemuselt töölepingu tunnustele. Advokaadibüroos töötades allus hageja

tööandja juhtimisele ja kontrollile, kasutas töö tegemiseks tööandja töövahendeid, kohustus

järgima tööandja töökorraldust reguleerivad juhendeid, tööandja kohustus maksma talle

perioodilist (igakuist) tasu, leping oli sõlmitud tähtajatuna, töötajal oli õigus puhata 28

kalendripäeva aastas ja saada sellel ajal kutsetegevuse põhitasu, pooled olid kokku leppinud

brutotöötasus, töötasust arvestati maha hageja kui töötaja maksukohustus ehk töötasust peeti

kinni seaduses ettenähtud maksud ja maksed ning tasuti sotsiaalmaksu, mis on kõik

töölepingule omased tunnused. Kostja on ka ise käsitlenud lepingut alates selle sõlmimisest

töölepinguna, kuna märkis töötamise registrisse alates 23. oktoobrist 2017 hageja töötamise

liigina “tööleping”, samuti väljendus selliselt advokaadibüroo kodulehel.

8. Hagejal on lepingu temapoolse ülesütlemise alusel lõppemise tuvastamiseks õiguslik huvi

seoses sellest tulenevate rahalise hüvitise saamisega kolme kuu keskmise töötasu ulatuses

vastavalt TLS § 100 lg-le 4 ning töötamise registris lepingu lõpetamise kuupäeva ja aluse

kande muutmisega. Hageja on seisukohal, et kostjal puudus õiguslik alus lepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks, mistõttu on advokaadibüroo poolne ülesütlemisavaldus tühine.

9. Hageja arvutuste kohaselt oli tal õigus saada ja kostjal kohustus maksta novembrikuu eest

tasu 3371,75 eurot (bruto), mis koosneb fikseeritud tasust 2400 eurot (bruto) ja lisatasust

971,75 eurot (bruto), seega on 1300 euro (neto) ning pärast ülesütlemist täiendavalt laekunud

169,82 euro (neto) maha arvamise järgselt kostjal novembrikuu eest tasumata 1550,34 eurot

(bruto). Saamata detsembrikuu tasunõue on 1816,25 eurot (bruto). Kasutamata jäänud

puhkusetasu hüvitamise nõue on 357,91 eurot (bruto). Kuivõrd hageja ütles lepingu üles

tööandja poolse olulise rikkumise tõttu, siis nõuab hageja hüvitist kolme kuu keskmise

töötasu ulatuses 9411,58 eurot.

10. Hageja nõuab VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise eest viivist novembrikuu tasult 1550,34 eurot alates 6.detsembrist 2017,

detsembrikuu tasult alates 9.detsembrist 2017 ning erakorralise ülesütlemise hüvitiselt,

kasutamata puhkuse hüvitiselt alates 7.detsembrist 2017 ehk lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast.

11. 9.märtsi 2018 avalduse täiendustes märkis hageja, et leping on tema poolt esitatud

ülesütlemisavalduses märgitud kuupäeval ja alusel lõppenud, kuna kostja seda ei

vaidlustanud, Eesti Töötukassa on aktsepteerinud temapoolset erakorralist ülesütlemist ning

vaidlus puudub, et hageja isiklikud asjad on kostja valduses, 2.aprilli 2018 avalduses loobus

hageja isiklike asjade nõudest, kuna on need suuremas osas kätte saanud ja kättesaamata asju

ei nõua.

12. 16.oktoobril 2019 põhjendas hageja nõude suurendamist töötasu 1782,15 euro (bruto) ja

viivise väljamõistmiseks käesoleva tsiviilasja menetluse kestel aset leidnud asjaoludega,

mille järgi toimus ühelt hageja poolt kostjale toodud kliendilt, S AS-lt, täiendav laekumine

11 076 eurot, mis annab hagejale õiguse lepingu p 7.4 mõistes lisatasule ja lepingu p 7.2

mõistes täiendavale kutsetegevuse tasule, sest tasumine on toimunud valdavalt hageja poolt S

AS-le tehtud töö eest (v.a. 50 minutit G. S. ajakulu) ning kõik arvetel kirjeldatud toimingud

on tehtud ajal, mil hageja töötas Advokaadibüroos. Antud toiminguid ei ole hageja seni

kostja vastu esitatud nõude formuleerimisel arvesse võtnud, kuna kostja ja S AS vaidlesid

arvete õiguspärasuse ja nende tasumise kohustuse üle tsiviilasjas nr 2-18-180 ning arved olid

S AS poolt varasemalt tasumata.

Kostja vastuväited

13. Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Vastuväidete kohaselt ei

reguleeri poolte vahelist õigussuhet töölepingu seadus, vaid advokatuuriseadus, mis

kehtestab advokaadi tegevuse õiguslikud alused. Advokaadibüroo pidaja ja advokaadi suhted

määratakse lepinguga ning advokaat on õigusteenust osutades sõltumatu. Advokaat ei tee

advokaadibüroole tööd ega allu talle, vaid osutab büroo klientidele büroo nimel õigusteenust.

14. Pooled sõlmisid 22.septembril 2017 käsunduslepingu, välistasid kokkuleppel töölepingu

seaduse kohaldamise ning mõistsid kokkulepet ühtmoodi, millest hageja sai aru õigusalaste

eriteadmiste tõttu. Lepingu projekt saadeti hagejale 15.septembril 2017 elektronposti teel,

seejärel arutasid pooled lepingupunkte telefoni teel ning kohtumistel enne lepingu

allkirjastamist. Läbirääkimiste käigus ei väljendanud hageja kahtlust lepingu p-de 1.5, 1.6 ja

1.9 kehtivuse osas ega avaldanud soovi neid muuta. Asjaolu, et lepingus on punkte, mis

sarnanevad töösuhtele, poolte kokkulepet ei väära. Lepingu tühisusele tuginemine on

vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja saatis 6.detsembril 2017 kostjale elektronkirja, milles

avaldas soovi leping VÕS § 631, § 196 lg-te 1 ja 2 ning § 116 lg 2 p 1-4 alusel üles öelda.

Antud sätted reguleerivad käsunduslepingu lõpetamist. Alles hiljem saatis ta uue kirja, kus

lisas ülesütlemise õigusliku alusena töölepingu seaduse sätted.

15. Hageja ei allunud kostja juhtimisele ja kontrollile, ta valis ise tööaja ja -koha. Töökorralduse

kokkulepe piirdus sellega, et väljaspool tavapärast tööaega töötamine ega ületunnitöö eraldi

tasustamisele ei kuulunud. Ainus kokkulepe oli õigusteenuse kuumahu alampiir 60 tundi

kalendrikuus. Hageja otsustas ise, kellele ja mis õigusteenust osutada, tema valida olid nii

kliendid kui ka konkreetsed kliendiülesanded. Advokaadi otsustusõigust piiras vaid seadusest

tulenev huvide konflikti vältimise kohustus. Nõuet, et advokaat peab kindlal ajal saabuma

büroosse, viibima seal kindlaksmääratud aja ja võib lahkuda vaid kindlaks lõunaperioodiks,

ei olnud. Advokaadibüroos sisekorraeeskirju kasutusel ei ole, kehtinud juhendid ei

reguleerinud poolte vahelist (alluvus)suhet. Kuna advokaadi vigade eest vastutab ka

advokaadibüroo, on lepingus ettenähtud kontroll asjakohane ja möödapääsmatu.

16. Hagejat ei koheldud ebaväärikalt ega rünnatud, tasu maksmisega ei viivitatud. Puudused

hageja õigusteadmistes olid tõsised ja sisulised, need avaldusid koostöö alguses ja nendele

juhiti hageja tähelepanu nii suuliselt kui kirjalikult ning varem kui eelmise aasta detsembris.

17. Hageja tõlgendab tasunõudeid avalduses valesti. Lepingus sisaldunud tasukokkuleppel oli

kolm osa - põhitasu 2400 eurot, mille väljamaksmise eeldus oli kalendrikuus advokaadibüroo

klientidele 60 tunni õigusteenuse osutamine, kui advokaat osutab klientidele rohkem kui 60

tundi teenust kalendrikuus, on tal õigus täiendavale tasule 50 eurot iga tunni eest ning

advokaadil on õigus lisatasule, kui ta toob büroosse kliendi, kellele osutavad teenust teised

büroo advokaadid. Töö tooja lisatasu kuulub väljamaksmisele siis, kui üks advokaat toob

büroosse kliendi, kellele teine advokaat osutab teenust. Teave tasu kohta oli kättesaadav

ajaarvestusprogrammis Law Time. Kuna hageja ei täitnud novembris 60 tunni alampiiri, siis

ei olnud advokaadibürool kohustust maksta kogu põhitasu välja, lisatasu väljamaksmise

olukorda ei esinenud. 6.detsembril 2017 võttis hageja omaalgatusliku tervisepäeva ja

õigusteenust ei osutanud, 1-5. detsember 2017 oli kolm tööpäeva, mille eest enam kui 1800

euro nõue ei ole põhjendatud. Hageja väitel muutusid kõik nõuded sissenõutavaks

6.detsembril 2017, laekumine kliendilt büroole toimus 9.detsembril 2017. Pärast lepingu

lõppemist toimunud laekumised ei mõjuta hageja tasu suurust. Kostja ei vaidle vastu, et

hagejale oli lepingujärgselt tagatud tasustatud puhkuse kasutamise võimalus, kokkulepet, et

kasutamata puhkus hüvitatakse rahas, advokaadiga ei olnud. Lepingu lõpetamisele

kohaldatakse p 9.1 kohaselt võlaõigusseaduse ja advokatuuriseaduse sätteid, millest ei tulene

kasutamata puhkusepäevade rahas hüvitamise kohustust. Hageja 9441.58 euro suuruse

hüvitise nõue olukorras, kus ta tegutses advokaadibüroos kuus nädalat, rikkus kutsetegevuse

lepingut ega üritanud 6.detsembril 2017 tekkinud olukorda rahumeelselt lahendada, vaid

võimendas seda, on ebaproportsionaalselt suur. Kostja taotleb hüvitise vähendamist nullini.

Hageja keskmise tasu arvutus tugineb valeandmetel.

18. Kostja ei nõustu nõude suurendamisega, kuna lepingu kohaselt kaotab advokaat õiguse

tasule, kui klient arved vaidlustab. S AS vaidlustas arved ega olnud nõus neid tasuma. Kuna

arved väljastati pärast hagejaga sõlmitud kutsetegevuse lepingu lõppemist, ei lähe need ühegi

kuu arvestusse. Kutsetegevuse leping lõppes 2017.aastal ning hageja ei korraldanud kliendile

arvete esitamist enne büroost lahkumist. Isegi kui pidada võimalikuks, et advokaadil tekib

pärast kutsetegevuse lepingu lõpetamist tasunõue, siis esitati vaidlusalused arved

7.detsembril 2017, arveldatud tunnid saaksid teoreetiliselt minna vaid 2017.a detsembrikuu

arvestusse sõltumata sellest, mis kuul toimingud tehti. Hageja on nõude suurendamise

avalduses asunud eristama toiminguid nende tegemise aja alusel, mis ei ole senise nõudega

ega kutsetegevuse lepinguga kooskõlas. Tähtsust omas toimingu arveldamise kuu, mitte

toimingu tegemise kuu.

Kohtuotsuse põhjendused

19. Vaidlust ei ole selle üle, et pooled sõlmisid 22.septembril 2017 lepingu, mille kohaselt asus

hageja samal päeval kostja juures tegutsema vandeadvokaadina, et lepingus oli kokku lepitud

põhitasus ja lisatasudes, et hagejale maksti 2017.a oktoobrikuu tasu 637,14 eurot

(netosumma), novembrikuu tasu 1469,82 eurot (netosumma), et detsembrikuu tasu ei ole

hagejale makstud ning, et leping lõppes 06.12.2017.

20. Pooled vaidlevad selle üle, kas sõlmitud leping on tööleping või käsundusleping, lepingu

lõppemise aluse, töö- ja lisatasude suuruse, väljamaksmata tasude, puhkusehüvitise, lepingu

lõpetamise hüvitise ja viiviste üle.

21. TLS § 1 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule

(tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest

tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata

üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. TLS § 1 lg 4 järgi töölepingu kohta

sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö

tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev.

22. VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule

osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma

talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Peamised käsundisaaja kohustused on

reguleeritud VÕS §-s 620, milles on sätestatud käsundiandjale lojaalsuse ja hoolsuse

kohustus käsundi täitmisel, tegutsemine parima kasuga, käsundiandja varale kahju tekkimise

ärahoidmine, VÕS §-s 621 käsundiandja juhiste järgimise kohustus ja käsundi täitmine oma

erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, kusjuures käsundiandja ei või anda

üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes, VÕS §-s 622 sätestatud

eeldus, et käsundisaaja peab täitma käsundi isiklikult, kuid võib käsundi täitmisel kasutada

kolmanda isiku abi.

23. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.06.2005 otsusest nr 3-2-1-3-05 tuleneb, et otsustamaks selle

üle, kas tegemist on töösuhtega, tuleb kaaluda eelkõige töötaja ja tööandja vahelist

sõltuvussuhet, millisel määral on töötaja vaidlusaluses suhtes allutatud tööandjale ehk milline

on vaadeldavas suhtes töötaja iseseisvuse määr, et just töötaja ja tööandja sõltuvussuhte

suurem määr eristab töölepingut teistest tsiviilõiguslikest lepingutest ning, et õigussuhte

vastavust tuleb vaadelda kogumis. Samuti on Riigikohus märkinud, et juhul, kui

pooltevahelisel kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui mõne muu tsiviilõigusega

reguleeritava lepingu tunnused, nii et lepingulise suhte olemust ei ole võimalik üheselt

määratleda, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte vahel

sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Riigikohus on sarnaseid seisukohti avaldanud korduvalt

ka lahendites 3-2-1-9-05, 3-2-1-26-10, 3-2-1-41-11.

24. Eelnevast tulenevalt ei saa lepingu olemuse üle otsustada pealkirja või lepingus deklareeritu

järgi, vaid tuleb lähtuda sellest, kes korraldab ja juhib tööprotsessi, kes määrab töö tegemise

aja, koha ning viisi, kas töö tegija allub tööandja sisekorrale, kas ta kasutab tööandja

töövahendeid, kellel lasub töö tegemisega kaasnev riisiko jms.

25. Poolte vahel sõlmitud lepingu (I kd lk 21-23) punktidest 1.4, 1.5, 2.1, 2.2, 3.4, 4.1, 5.2, 5.3.1

nähtuvad alljärgnevad töölepingule iseloomulikud tunnused nagu lepingu sõlmimine

tähtajatult; advokaadi juhindumine advokaadibüroo töökorraldust reguleerivatest juhenditest

ja

väljakujunenud

praktikast,

nendega

tutvumine,

suhtlemisoskus

ja

täitmine

advokaadibüroos kehtestatud nõuete tasemel; õigusteenuse osutamine üldjuhul tööajal;

kokkulepped selle kohta, et töötamist väljaspool tavapärast tööaega, nädalavahetustel või

riigipühadel ei loeta ületunnitööks ning selline töö ei kuulu eraldiseisvalt austamisele ega

kompenseerimisele vaba ajaga; et hagejale on tagatud advokaadibüroo poolt tegutsemiseks

kõigi

vajalike

ressursside

s.o

töökoht,

töövahendid,

õigusaktide

andmebaasid,

infotehnoloogia vahendid, õigusalane kirjandus, teenindav/tehniline personal ja büroo poolt

sellega seonduvate kulutuste kandmine, et advokaadi tegutsemiskoht on advokaadibüroo

pidaja asukoht. Lepingu punktidest 6.2, 6.4.1, 6.5.3, 6.5.4, 7.2 - 7.5 nähtub, et hageja oli

muuhulgas kohustatud arvestama kliendile õigusteenuse osutamisel advokaadibüroo pidaja

sisuliste juhistega, mis ei ole vastuolus advokaadi sõltumatuse ja kutse-eetika nõuetega; et

hagejal oli ette nähtud 28 kalendripäevane puhkus ja õigus saada selle eest tasu; et hageja

pidi täitma ilma erikorraldusteta ülesandeid, mis tulenevad advokaadibüroo töökorraldusest,

kinni pidama töökorraldust reguleerivatest juhenditest; et hagejale oli kindlaks määratud

igakuise põhi- ja lisatasu arvestuse alused ja kord.

26. Eelnevate lepingu sätetega on tõendatud, et pooled olid kokku leppinud TLS § 5 lg-tes 1 ja 2,

TLS § 9 lg 1, TLS § 15 lg 2 p 3, TLS § 28 lg 1 ja lg 2 p 7, TLS § 29 lg 3, TLS § 33 lg 1, TLS

§ 43, TLS § 44, TLS § 54, TLS § 55 sätestatud tööle asumise ajas, lepingu tähtajas,

töökohustustes, töökorralduses, töö eest perioodiliselt makstavas tasus, selle arvutamise

viisis, maksmise korras ning sissenõutavaks muutumise ajas (palgapäevas), kinnipeetavates

maksudes ja maksetes, tööajas, töö tegemise kohas, puhkuse kestuses 28 päeva, tööandja

kehtestatud reeglites. Igakuist töötasu, tööaega ja ületunnitööd reguleeriti väga täpselt, s.o

lepingust nähtuvalt pidi hageja põhitasu saamiseks töötama arvestuskuul vähemalt 60 tunni

ulatuses vähemalt hinnaga 130 eurot, lisatasu saamise arvestamise kord oli samuti täpselt

reglementeeritud ning ületunnitööks loeti töötamist väljaspool tavapärast tööaega,

nädalavahetustel või riigipühadel, mida eraldiseisvalt ei tasustatud.

27. Seega vastab poolte vahel sõlmitud leping olemuslikult TLS § 1 lg-d 1 ja 2 töölepingule,

mitte VÕS § 619 alusel sõlmitud käsunduslepingule. Seejuures on oluline, et

käsunduslepingu alusel hageja poolt õigusteenuse osutamine kostja kui käsundiandja

klientidele vastavalt advokatuuriseadusele 22.septembril 2017 sõlmitud kutsetegevuse

lepingu punkti 3.2 järgi, ei oleks eeldanud regulaarset töötamist käsundiandja tööruumides ja

asukohas, tema antud töövahendite ja/või abipersonaliga, teenuse osutamist käsundiandja

juures väljakujunenud töö- ja puhkeajal, allumist käsundiandja mistahes töö- või muudele

reeglitele või korraldustele, teenuse eest tasu maksmise sidumist ja arvestust kohustusliku

töötundide arvuga ja kindlaksmääratud palgapäeva või ka teenuse osutamist ilma kolmanda

isiku abi kasutamata.

28. Kohus on seisukohal, et sõltumata lepingu nimetamisest kutsetegevuse lepinguks, lepingus

kasutatud terminoloogiast, kostja viidetest lepingu sätetele 1.1, 1.5, 1.6, 4.1, 7.2, 7.4, 9.1,

millest tulenevalt oleks lepingul justkui advokatuuriseadusega ja võlaõigusseadusega

reguleeritava käsunduslepingu tunnused ning kinnitusest, et pooled välistavad töösuhteid

reguleerivate õigusaktide kohaldamise, ei ole kostja ümber lükanud TLS § 1 lg-s 2 sätestatud

eeldust, et poolte vahel sõlmitud leping oli tööleping, sest üksnes töölepingule omaseid

tunnuseid ja kohustuslikke elemente on lepingus oluliselt enam.

29. Kostja väide, et hageja poolt lepingu osalisele tühisusele tuginemine on vastuolus hea usu

põhimõttega ei ole asjakohane, sest TLS § 2 kohaselt on töötaja kahjuks kõrvalekalduvad

kokkulepped tühised. Järelikult ei saa need olla ka vastuolus hea usu põhimõttega.

30. Kohus on seisukohal, et kostja viidatud advokatuuriseaduse sätted ei ole asjakohased poolte

vahelise töövaidluse lahendamisel, kuivõrd AdvS § 43 lg 1 reguleerib advokaadi ja

advokaadibüroo kliendi, mitte advokaadi kui töötaja ja advokaadibüroo kui tööandja vahelisi

suhteid. Poolte vahel sõlmitud lepingu p-st 3.2 nähtub, et hageja pidi osutama õigusteenust

advokaadibüroo klientidele vastavalt advokatuuriseadusele jt õigusaktidele, mitte kostjale kui

tööandjale endale.

31. Tunnistajate A. F., G. S. ja J. G.i ütlused kostja juures kehtestatud töösisekorra eeskirja

olemasolu kohta on vastuolulised, kuna tunnistaja A. F., kes töötas enne hagejat kostja

juures, ütlustega on tõendatud, et tema allkirjastas töösisekorra eeskirja ning pidi väga täpselt

järgima töö- ja puhkeaega, lõunapausi kestust, töö tegemist büroos ja allumist kostja juhatuse

liikmele, kuid tunnistajad G. S. ja J. G. eitasid töösisekorra kui dokumendi olemasolu

advokaadibüroos. Tunnistajate G. S. ja J. G. ütlustega kogumis saab kohus lugeda

tõendatuks, et kostja juures töötav hageja täitis tööülesandeid advokaadibüroos, kasutas

kostja töövahendeid, õigusalast jm dokumentatsiooni, tööaja arvestusprogrammi LawTime ja

sekretäri abi arvete koostamisel, pidi büroost eemal viibimisest sekretäri informeerima,

kooskõlastama puhkuse ajagraafiku, ei saanud teha kaugtööd.

32. Tunnistajate G. S. ja J. G. eeltoodud ütlused hageja tööprotsessi kohta, vastavad töölepingu

alusel töötamisele TLS § 1 lg 1 mõttes. Vähetähtis on seejuures vaidlus selle üle, kas hageja

allkirjastas kostja juures töötamise ajal kirjaliku dokumendina sisekorra eeskirjad või mitte,

sest lepingus on sisekorra reeglitele allumise kohustus sätestatud, mistõttu võivad need olla

kehtestatud ka suuliste korralduste, juhiste või tavana.

33. Kohus on seisukohal, et lisaks eelpool käsitletud 22.septembril 2017 sõlmitud lepingule ja

tunnistajate ütlustele on poolte vahel töölepingule omase töösuhte olemasolu tõendatud veel

poolte e-kirjavahetusega 6.detsembrist 2017, millest nähtub, et hageja tööaeg ja lõunapausid

olid reguleeritud, et advokaadibüroo ruumidest lahkumine pidi eelnevalt kooskõlastatama, et

kostja konkreetselt antud tööülesandeid tuli täita advokaadibüroo ruumides tööandja

määratud tähtajaks, et kliendile tehtava töö osas andis kostja väga täpseid juhiseid, et hageja

kasutas tervisepäeva (I kd lk 25-26, 135, 140 pöördel).

34. Samuti toetab töölepingule omase suhte olemasolu tööandja tehtud töötamise registri kanne,

mille kohaselt on kostja märkinud hageja töötamise liigiks „tööleping“, töötamise alguseks

22.12.2007 ning töötamise lõpuks ehk töölepingu lõpetamiseks 06.12.2017 ning palgatulu

deklareerimine Maksu- ja Tolliametile (EMTA) ja hagejale tehtava väljamakse liigitamine

palgatuluks, kuigi nii töötamise registrisse kui ka EMTA-le on võimalik märkida ka teisi

lepingu liike nt võlaõiguslik leping (I kd lk 30 – 32, 141). Järelikult on kostja kinnitanud

Eesti Vabariigile EMTA kaudu poolte vahel töölepingulise suhte olemasolu.

35. Võttes arvesse eeltoodud tõendeid kogumis asub kohus seisukohale, et hageja hagiavalduses

toodud asjaolu, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping, on põhjendatud ja tõendatud ning

esitatud nõue 22.septembril 2017 sõlmitud lepingu tuvastamiseks töölepinguna TLS § 1 lg 1

tähenduses, kuulub rahuldamisele.

36. Hageja e-kirjaga 06.12.2017 kell 17:30 on tõendatud, et hageja esitas kostjale töölepingu

erakorralise ülesütlemise avalduse ning täiendas ülesütlemisavaldust samal päeval kell 19:35

(I kd lk 27-28). Asjaolu, et avaldaja põhjendas lepingu ülesütlemist esmalt võlaõigusseaduse

sätetele tuginedes, ei oma tähtsust, kuna TLS § 95 lg-st 3 tulenevalt ei mõjuta see

ülesütlemise kehtivust.

37. TLS § 105 lg 1 kohaselt peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse

saamisest. TLS § 105 lg 2 järgi kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi

või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping

on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval.

38. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-52-14 p-s 13 avaldanud seisukohta, et kuna töölepingu

ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava

kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks

kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause).

39. Kuivõrd kostja ei ole hageja poolset töölepingu ülesütlemist vaidlustanud, on lepingu

ülesütlemine hageja avalduse alusel kehtiv. Kostja ei ole avalduse kättesaamist vaidlustanud.

Seega loeb kohus tuvastatuks, et pooltevaheline tööleping lõppes 06.12.2017 hageja poolt

esitatud ülesütlemisavalduses toodud TLS § 91 lg 2 p 1-3 alusel ja avalduses toodud

põhjustel, mille tuvastamine ei ole täiendavalt vajalik.

40. Kostja saatis omalt poolt vastuseks hageja 06.12.2017 saadetud ülesütlemisavaldusele kell

18:07 avalduse lepingu ülesütlemiseks. Kuna leping lõppes hageja esitatud avalduse

kättesaamisega kostja poolt, siis esitas kostja oma avalduse hilinenult ning see ei too enam

pooltele kaasa õiguslikke tagajärgi. Järelikult ei oma tähtsust ja kohus jätab tähelepanuta

kostja ülesütlemisavalduses toodud põhjendused ja lepingu ülesütlemise aluse. Seega jätab

kohus tähelepanuta poolte esitatud tõendid töölepingu lõpetamise asjaolude tõendamiseks.

41. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 252 lg 2 sätestab, et tööd võimaldav isik on kohustatud

töötamise registris registreerima MKS § 251 lõikes 4 või 5 nimetatud isikutöötamise

alustamise, peatumise ja lõpetamise ning töötamise liigi. Lepingu lõppemise alusena on

kostja töötamise registrisse märkinud “muud põhjused” (I kd lk 32). Hageja nõue töötamise

registrisse korrektse kande tegemiseks kuulub rahuldamisele, kuivõrd kohus tuvastas eelpool,

et poolte vahel oli sõlmitud tööleping, mis lõppes 06.12.2017 hageja poolt esitatud

ülesütlemisavalduses toodud TLS § 91 lg 2 p 1-3 alusel ning hageja on põhjendanud oma

tuvastushuvi tegelikkusele vastava kande tegemiseks, mis seisneb töötuskindlustushüvitise

väljamaksmises.

42. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustuseks maksta töö eest töötasu kokkulepitud

tingimustel ja ajal.

43. Poolte vahel sõlmitud lepingu punktid 7.2 – 7.5 on sõnastatud järgmiselt: „7.2 Kutsetegevuse

põhitasu makstakse Advokaadile alates 23. oktoobrist 2017 brutosummas 2400 (kaks tuhat

nelisada) eurot. Kutsetegevuse põhitasu maksmise eelduseks eelnimetatud summas on

Advokaadi poolt arvestuskuul vähemalt 60 (kuuekümne) töötunni ulatuses vähemalt

tunnihinnaga 130 eurot (summa käibemaksuta) Advokaadibüroo klientidele osutatud

õigusteenuse arveldamine (arve esitamine kliendile ja selle mittevaidlustamine kliendi poolt).

Igakuiselt alla 60 (kuuekümne) arveldatava töötunni ulatuses Advokaadibüroo klientidele

õigusteenuse osutamist loetakse Advokaadipoolseks oluliseks Lepingu rikkumiseks

tingimusel, et Advokaadibüroo pidaja on Advokaadile andnud tööd, mis võimaldavad 60

tunni ulatuses arveldamise, kuid Advokaat pole õigusteenust osutanud. Advokaadi täiendav

kutsetegevuse tasu samade kriteeriumite alusel alates 61. ja järgmiste arveldatud töötundide

eest on 50 eurot ühe töötunni eest brutosummas. 7.3. Kutsetegevuse tasu makstakse eelmise

kalendrikuu eest järgneva kalendrikuu 5. kuupäeval Advokaadi arveldusarvele. Kui

kalendrikuu 5. kuupäev langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, teostatakse tasuülekanne

Advokaadile hiljemalt puhkepäevale või riiklikule pühale järgneval esimesel tööpäeval. 7.4.

Lisaks

Kutsetegevuse

tasule

on

Pooled

leppinud

kokku,

et

Advokaadi

poolt

Advokaadibüroosse uue kliendi toomisel makstakse Advokaadile tasu brutomääras ehk kõiki

makse ja makseid, välja arvatud sotsiaalmaks sisaldavas määras 30% (kolmkümmend

protsenti) kliendi poolt Advokaadibüroo teiste advokaatide poolt kliendile osutatud

õigusteenuse eest laekunud summalt (summa käibemaksuta). Samuti kohaldatakse 30%-lise

tasu osa mahaarvamist Advokaadibüroo klientidelt laekunud tasude eest, mille aluseks on

Advokaadi poolt osutatud õigusteenus.

44. Tunnistaja G. S. ütlustega on tõendatud, et lepingu tingimusi, sealhulgas tasu tingimusi

arutati hagejaga läbi korduvalt, et M. L. joonistas tasude struktuuri tahvlile ja tõsetunud

küsimused said läbi räägitud, et üks tasu põhines tehtud tundide alammääral, et alammäärast

üle tehtud tundide eest oli ette nähtud eraldi tasu ja lisatasu 30% oli ette nähtud selle eest, kui

advokaat toob büroosse kliendi, kuid ei osuta kliendile teenust, et tasu arvestus toimus Law

Time programmi alusel, milles oli ülevaade kõikidest klientidest, asjadest, toimingutest ja

ajakulust, et hageja tõi kaasa kümneid kohtuvaidlusi ja kliendi Xxxx, kelle asjadega ta

tegeles, et töö tooja tasu hagejale ei rakendunud, kuna ta tegi ise seda tööd, et töö tooja puhul

oli oluline, et raha laekuks (II kd lk 113-114).

45. Poolte kirjavahetusega on tõendatud, et pooled pidasid lepingu tingimuste üle läbirääkimisi

ja hagejal oli võimalik lepingu projektiga eelnevalt tutvuda mõistliku aja jooksul (I kd lk

181-190, II kd lk 9).

46. Eelnevate tõenditega on tõendatud kostja vastuväited, et lepingus sisaldunud tasu

kokkuleppel oli kolm osa - põhitasu 2400 eurot, mille väljamaksmise eeldus oli kalendrikuus

advokaadibüroo klientidele 60 tunni õigusteenuse osutamine ja osutatud õigusteenuse

arveldamine (arve esitamine kliendile ja selle mittevaidlustamine kliendi poolt), täiendav tasu

50 eurot iga tunni eest kui advokaat osutab klientidele rohkem kui 60 tundi teenust

kalendrikuus ning lisatasu, kui advokaat toob büroosse kliendi, kellele osutavad teenust

teised büroo advokaadid ning, et hagejaga arutati tasustamise tingimused korduvalt läbi ja tal

oli aega lepingu tingimustega tutvuda. Kohus on seisukohal, et kostja selgitused tasu

maksmise kohta on vastavuses lepingus sätestatud tasu kokkulepetega. Kuivõrd lepingu

tingimuste läbi arutamine on tõendatud, siis ei ole tegemist tüüptingimustega lepinguga.

47. Hageja konto väljavõttega on tõendatud, et oktoobrikuu eest sai hageja tasu 637,14 eurot

(netosumma) ning oktoobrikuu eest hageja tasunõuet kostja vastu ei esitanud. Novembrikuu

eest on hageja kontole üle kantud kokku 1469,82 eurot (netosumma) (I kd lk 24).

48. Töötamise registri väljavõttega on tõendatud, et hageja kohta EMTA-le deklareeritud

palgatulult on arvestatud üldine maksuvaba tulu, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks ja

tulumaks (I kd lk 141). Hageja oktoobrikuu palgatulu brutosummas oli 763,64 eurot ja

novembrikuu palgatulu brutosummas oli 1821,42 eurot.

49. Väljavõttega Law Time programmist on tõendatud, et hageja tegi 2017.a novembrikuus tööd

kokku 44 tundi ja 10 minutit ning valdavalt oli kliendiks tema toodud Xxxx, kellele hageja

tegi tööd ja esitati arveid kokku 42 tundi ja 10 minuti eest (I kd lk 33). Maksekorraldusega on

tõendatud, et 02.11.2017 laekus S AS-ilt 2483,00 eurot ja 14.11.2017 1404,00 eurot arvete

eest, mis kajastuvad hageja tehtud tööde arvestuses (I kd lk 34 ja pöördel).

50. 16.oktoobril 2019 suurendas hageja novembrikuu tasude nõuet paludes mõista kostjalt tema

kasuks täiendavalt välja saamata jäänud töötasu 1782,15 eurot (bruto), mis koosnes lepingu

punkti 7.4 alusel arvestatud lisatasust 1377,99 eurot ja täiendavast kutsetegevuse tasust

404,16 eurot. Hageja põhjendas seda asjaoluga, et õigusteenust osutati S AS-ile

novembrikuus.

51. Kohus on seisukohal, et nii esialgses avalduses kui ka 16.10.2019 novembrikuu nõude

suurendamise avalduses toodud tasude nõuded tuleb jätta rahuldamata, kuna need ei põhine

lepingu punktides 7.2 - 7.4 sätestatul. Kohus tõi eelnevalt esile, et lepingu p-s 7.2 sätestatud

põhitasu 2400 eurot väljamaksmise eeldus oli kalendrikuus advokaadibüroo klientidele 60

tunni õigusteenuse osutamine ja osutatud õigusteenuse arveldamine (arve esitamine kliendile

ja selle mittevaidlustamine kliendi poolt). Väljavõttega Law Time programmist on tõendatud,

et hageja töötundide arv jäi novembrikuus alla 60 tunni ning ta osutas ise tema toodud

kliendile S AS õigusteenust.

52. Kohtuotsusega, arvetega ja maksekorraldusega on tõendatud, et S AS-ilt mõisteti kostja

kasuks välja esitatud arvete alusel võlgnevus 5538 eurot ja viivis 5538 eurot, mille S AS ka

tasus kostjale 02.09.2019. Arvetest nähtuvalt olid need esitatud hageja töötamise ajal S AS-

ile osutatud õigusabi teenuste eest, kuid pärast hagejaga töölepingu lõppemist 7.detsembril,

järelikult saaksid need olla lepingu p-dest 7.2 ja 7.4 tulenevalt väljamaksmiseks

detsembrikuu, mitte novembrikuu eest (II kd lk 64-76). Kohus võttes arvesse, et S AS

keeldus kostja esitatud arveid tasumast alusetult, mis on tõendatud kohtuotsusega, on

seisukohal, et hagejale tuleb tehtud töö eest tasu välja mõista lepinguga kooskõlas

detsembrikuu tasuna.

53. Arvete nr 201712008, 201712009, 201712010, 201712011, 201712012, 201712013,

201712014, spetsifikatsioonide järgi osutas hageja S AS-ile kokku 34 tundi ja 50 minutit.

Järelikult oli hagejal õigus saada tasu 2017.a detsembrikuus brutosummas kokku 1360,33

eurot (2400 / 60 x 34 h 50 min).

54. Hageja toodud kliendile - S AS-ile, tegi tööd advokaat G. S. arvetelt nr 201712011,

7.12.2017 nähtuvalt 30 minutit, summas 65,00 eurot ja nr 201712013, 7.12.2017 nähtuvalt 20

minutit, summas 43,33 eurot, seega on hagejal vastavalt lepingu p-s 7.4 sätestatule õigus töö

tooja tasule 30% summast 108,33 eurot ehk 32,50 eurot.

55. Maksekorraldusega on tõendatud, et 08.12.2017 laekus S AS-ilt 5749,00 eurot, mis on 4791

eurot (käibemaksuta). Kuna hageja on väitnud, et maksekorralduses tasutud töö ei ole tehtud

tema poolt ning kostja ei ole tõendanud vastupidist, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista detsembrikuus hageja toodud kliendilt S AS-ilt advokaadibüroole laekunud summast

vastavalt lepingu punkti 7.4 järgi tehtud arvestusele 30% (4791 x 30/100) ehk 1437,30 eurot

(brutos) (I kd lk 37). Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et detsembrikuus 2017.a kliendi

laekumised ei mõjuta hageja tasu suurust, kuivõrd antud summa on laekunud tasu

arvestuskuul.

56. Vaidlus puudub, et 2017.a detsembrikuu eest hagejale töötasu makstud ei ole. Hageja töötas

1-5 kuupäevani, 6.detsembril 2017 oli tervisepäev, seega kokku 3 tööpäeva. Vastavalt arvete

spetsifikatsioonidele ja maksekorraldustega tõendatud laekumistele, tuleb detsembrikuu eest

kostjalt hageja kasuks eelpooltoodud tasud, kokku 2830,13 eurot (1360,33 eurot, 32,50 eurot

ja 1437,30 eurot) välja mõista.

57. Kohus on seisukohal, et kostja e-kirjavahetus E. P.iga ja teises tsiviilasjas nr 2-18-180

esitatud menetlusdokumendid ei välista hageja töötasu nõude rahuldamist, kuivõrd

kolmandate isikute hageja kohta esitatud väiteid, mida hageja ei ole omaks võtnud, ei saa

omistada hagejale (II kd lk 80-96).

58. TLS § 71 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale

kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Pooled ei vaidle selle üle, et avaldaja

lepingu kehtivuse ajal puhkusel ei viibinud. Järelikult kuulub hagejale TLS §-de 70 ja 29 lg

8 alusel kostjalt väljamõistmisele põhipuhkuse hüvitis 3,4 kalendripäeva eest brutosummas

eurot (763,64+1821,42/39x3,4). Seega on puhkusetasu nõue osaliselt põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele 225,36 eurot (brutosumma).

59. TLS § 100 lg 4 on sätestatud, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et

tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu

keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta,

arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus on seisukohal, et

arvestades töösuhte kestust (44 päeva), töölepingu lõppemise alust (TLS § 91 lg 2 p 1-3),

tööandja poolt osaliselt välja maksmata jäetud töötasu detsembrikuus ning välja maksmata

jäetud puhkuse kompensatsiooni, kostja vastuväiteid hüvitise suurusele ja taotlust selle

vähendamiseks nullini, tuleb hageja taotletud hüvitise nõue rahuldada osaliselt ja kostjalt

hageja kasuks välja mõista hüvitis 2000 euro (bruto) ulatuses.

60. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel

on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 järgi

toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.

61. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-56-06 p-s 14 märkinud, et kui pooled esitavad

kohtumenetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded

täielikult või osaliselt rahuldab, tuleb kohtul poolte nõuded rahuldatud osas omal algatusel

tasaarvestada. Seega peaks kohus hageja nõude ja kostja vastunõude kohta võtma seisukoha

otsuse resolutsioonis ja ise tasaarvestama poolte rahuldatud nõuded. Tasaarvestuse

tulemusena lõppevad poolte kohustused kattuvas osas. Sellest tulenevalt mõistab kohus

kohtuotsusega välja vaid summa, mida pool on kohustatud maksma pärast nõuete

tasaarvestamist.

62. Kostja esitas kohtule tasaarvestusavalduse paludes hagi rahuldamise korral tasaarvestada

hageja eest tasutud 2017.a liikmemaks 60.72 eurot. Kolme advokaadi, s.h hageja eest

liikmemaksu kokku 182.72 tasumine on tõendatud maksekorraldusega nr 1477, 14.12.2017

Eesti Advokatuuri 15.11.2017 arve alusel (II kd lk 191, 192). Kuna kostja ei ole määranud,

millised nõuded tasaarvestada, siis kohus tasaarvestab vastavalt VÕS § 201 lg 1 p-le 1 kostja

nõude töölepingu lõpetamise hüvitise nõudega. Järelikult tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista töölepingu lõpetamise hüvitis 1939.28 eurot.

63. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 esimese lause

kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

64. Kuna kohus tuvastas, et hagejale on nii töötasu kui ka lõpparve osaliselt jäetud välja

maksmata, siis vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg-le 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt

viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral, arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Võttes arvesse hageja avaldusi, lepingus kokkulepitud

palgapäeva, milleks oli 5.kuupäev või kui see langes puhkepäevale, siis järgnevat tööpäeva,

töölepingu lõppemise aega, TLS § 84 lg-t 1, mille alusel muutuvad töölepingu lõppemisega

kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks ja kostja viivitust tasunõuete täitmisel on

kohus seisukohal, et viivise nõuded kuuluvad osaliselt rahuldamisele ning need hakkasid

kulgema järgmiselt - puhkusehüvitiselt ja lepingu lõpetamise hüvitiselt 7.detsembrist 2017,

detsembrikuu tasult 1437,30 eurot alates 09.detsembrist 2017 ja detsembrikuu tasult 1392,83

eurot 3.septembrist 2019 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

65. Kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste poolt esile toodud väited või vastuväited ja nende

tõendamiseks esitatud tõendid ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust, mistõttu ei pea

kohus oluliseks neid kohtuotsuses analüüsida.

Menetluskulude jaotus

66. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse ka TsMS

§ 163 lg-s 2 sätestatut, asjaolu et menetluskulude nimekirja esitas ainult hageja ning et kohus

rahuldas hagi osaliselt sarnases ulatuses, mida kostja pakkus hagejale kompromissina, kes

kompromissi sõlmimisest keeldus, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Eelneva tõttu

puudub vajadus määrata kindlaks menetluskulude suurus, sealhulgas hinnata menetluskulude

vajalikkust, põhjendatust ja vastavust tehtud toimingutele.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2020 kohtuotsusega tühistati osaliselt Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja 02.03.2020 kohtuotsus.