Legislator Case Law & Legislation
2-20-2010/6 AI generated

2-20-2010/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-20-2010/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel

Legislator headnote

AI generated

2-20-2010/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: K O H T U O T S U S /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel

Keywords

AI generated
threshold value maximum and minimum prices minimum benefits insufficiently substantiated grievance right to minimum subsistence professional fee
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 28 veebruar 2020, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 2-20-2010 Kohtuasi E. M. hagi R. M. vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E. M., ik xxx, elukoht xxx Hageja seaduslik esindaja: J. M., ik xxx, elukoht xxx Kostja: R. M., ik xxx, hagis märgitud elukoht xxx, e-post xxx

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E. M. hagi R. M. vastu elatise nõudes õigeksvõtuotsusega. 2. Välja mõista kostjalt R. M.lt E. M. (ik xxx) kasuks elatis alates 01.01.2020 summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni E. M. täisealiseks saamiseni so. xxx. 3. Elatis kanda hageja esindaja J. M. arveldusarvele iga kuu 10.ndaks kuupäevaks. 4. Kohtuotsuse täitmisel arvestada R. M. poolt alates 19.02.2020 kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni lapsele elatisena makstud summasid. 5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 6. Õigeksvõtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 - § 474 ettenähtud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

E. M. esitas 06.02.2020 Viru Maakohtule seadusliku esindaja kaudu hagi R. M. vastu elatise nõudes, et mõista välja elatis alates 01.01.2020 miinimummääras so 292 eurot kuus. Kohus võttis hagi menetlusse 10.02.2020.

R. M. esitas 27.02.2020 e-posti aadressilt xxx hagile vastuse, et tunnistab hagi. Kohtule esitati ka maksekorraldus, et kostja tasus 19.02.2020 hageja seadusliku esindaja arvele 2 kuu elatise 584 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

Hageja esitas kohtusse hagi kostja vastu, et välja mõista elatis alates 01.01.2020 miinimummääras so 292 eurot kuus.

Kostja esitas 27.02.2020 e-posti aadressilt xxx hagile vastuse, et tunnistab hagi. Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtub, et kostja on tasunud 19.02.2020 hageja seadusliku esindaja arvele 2 kuu elatise 584 eurot. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

TsMS § 3 lg 2 kohaselt seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. PKS § 120 lg 1 kohaselt hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus.

Rahvastikuregistrist nähtub, et E. M. isa on R. M. ja ema J. M., kes on seega lapse seaduslik esindaja.

Vanemate õigused on sätestatud PKS 8-ndas peatükis. Vastavalt PKS § 96 ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). PKS § 100 lg 1, 2, 4 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 alusel on alates 1. jaanuarist 2020 tunnitasu alammääraks 3,48 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot, millest pool on 292 eurot.

Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa ja rahuldab hagi õigeksvõtul põhineva otsusega TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1, § 108 toodud õiguslikel alustel. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates 01.01.2020 summas 292 eurot kuus, kuid mitte alla perekonnaseaduse § 101 lg 1 ette nähtud elatise alammäära kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Elatis kanda hageja esindaja J. M. arveldusarvele iga kuu 10.ndaks kuupäevaks. Kohtuotsuse täitmisel arvestada R. M. poolt alates 19.02.2020 kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni lapsele elatisena makstud summasid.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

Kohus jätab poolte menetluskulud nende enda kanda.

Viivitamatu täitmine

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson Kohtunik