2-20-885/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Ilona põld

Määruse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2020. a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-885

Tsiviilasi

A. V. avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Kohtuistungi toimumise aeg

Pankroti väljakuulutamine

11.02.2020

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine pankrotihaldur

Avaldaja/võlgnik: A. V. (isikukood xxx; viibimiskoht:

xxx);

Ajutine

pankrotihaldur:

Martin

Krupp

(e-post:

martin@cavere.ee).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. V. (isikukood xxx) avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja A. V. (isikukood xxx) pankrot 28.02.2020 kell 14:00.

3. Nimetada A. V. (isikukood xxx) pankrotihalduriks Martin Krupp (e-post:

martin@cavere.ee).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 18.03.2020 kell

10:00. Üldkoosolek toimub Lubja 4, Tallinn saalis 2021.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude tähtajast (PankrS § 93 lg 1).

Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus

(PankrS § 153 lg 1 p 3).

6. Avaldada pankrotimääruse kohta viivitamata teade väljaandes Ametlikud

Teadaanded (pankrotiteade).

7. Määrata ajutisele pankrotihaldurile Martin Krupp tasuks 900 eurot, millele

lisandub käibemaks 180 eurot ja kulutuste hüvitiseks 40,81 eurot (sh käibemaks),

kõik kokku 1120, 81 eurot, mis tuleb välja mõista võlgnikult.

8. Ajutise pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40

eurot, kokku 476,40 eurot hüvitada riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa

Saneerimismenetluse OÜ arveldusarvele EExxx Swedbank Aktsiaseltsis.

Ülejäänud summa ajutise halduri tasust ja ajutise halduri kulud kokku summas

644,41 eurot mõista välja võlgnikult ajutise halduri kasuks ja kanda see summa

Saneerimismenetluse OÜ arveldusarvele EExxx Swedbank Aktsiaseltsis.

9. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

10. Toimetada kohtumääruse ärakiri kätte Rahandusministeeriumile, avaldajale ja

pankrotihaldurile.

11. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata täitmiseks

Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku

nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS §

32). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad

võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud

isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist

(PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta

pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Maakohtu või

ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi

määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti

Vabariik Rahandusministeeriumi või

valdkonna eest

vastutava

ministri määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse (TsMS § 191 lg 1).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg

6).

ASJAOLUD

17.01.2020 esitas A. V. Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse

kohaselt on võlgnik maksejõetu, kuna ei ole võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid.

Riigilõiv on seaduses sätestatud määras avaldaja poolt tasutud.

21.01.2020 kohtumäärusega võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas

ajutiseks halduriks Martin Krupi. Ajutine haldur esitas 10.02.2020 kohtule kirjaliku aruande

pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit

kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt 36 343,59

eurot. Võlgniku varaks on raha arvelduskontodel 0,01 eurot ja 91.809 LHV Pensionifond L

osakut väärtusega 159,28 eurot, millele tulenevalt Täitemenetluse seadustiku § 130 lg 4 ei ole

võimalik sissenõuet pöörata. Ajutine haldur leiab, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on

võlgniku (seadusliku) sissetuleku puudumine pikema aja jooksu, oma kohustuste täitmisest

kõrvalehoidmine ning kriminaalkuriteod ja muu ebaseaduslik tegevus, mille tulemusena on

temalt täiendavalt väljamõistetud kahjuhüvitised ja kohtukulud.

Martin Krupp on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või

võlausaldaja. A. V. esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab

kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse

on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis

hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et

võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt 36 343,59 eurot. Võlgniku varaks on raha

arvelduskontodel 0,01 eurot ja 91.809 LHV Pensionifond L osakut väärtusega 159,28 eurot,

millele tulenevalt Täitemenetluse seadustiku § 130 lg 4 ei ole võimalik sissenõuet pöörata.

Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõetus ei ole ajutine. Ajutise halduri hinnangul

on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku ebaseaduslik ning kuritegelik tegevus ja

seadusliku sissetuleku puudumine pikema aja jooksul. Ebaseadusliku tegevuse tulemusena on

võlgnik kohustatud hüvitama tema poolt tekitatud kahju ning sellega on täiendavalt kaasnenud

menetluskulude ja ekspertiisitasude hüvitamise kohustus. Võlgnik viibib hetkel vangistuses ega

teeni mitte mingisugust sissetulekut. Võlgnik on olnud makseraskustes vähemalt alates 2006

aastast, mil tema vastu alustati kohtutäiturite poolt esimesed siiani menetluses olevad

täitemenetlused. Seoses suutmatusega tasuda kohustusi on sissenõudjad algatanud

täitemenetlused ning sellega on kaasnenud võlgniku kohustuste mahu suurenemine kohtutäiturite

tasu ja kulude nõuete näol.

Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul ei ole piisavalt vara, mille arvelt

võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgnikul on märkimisväärsed

kohustused, kuid vara puudub, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline

seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks. PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti

välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku

vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka

siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute

vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui

esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik

on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei

esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid.

Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks, seega tuleb võlgniku pankrot

välja kuulutada. Kohtu hinnangul PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid ei esine. Kohus

kuulutab välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise aeg on 28.02.2020 kell 14:00.

Pankrotihaldur Martin Krupp on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks

käesolevas tsiviilasjas. Martin Krupp vastab PankrS § 56 nõuetele ning on põhjendatud nimetada

käesolevas asjas pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5).

Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus võlgniku ebaseadusliku ning

kuritegeliku tegevust ja seadusliku sissetuleku puudumist pikema aja jooksul.

PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest

ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse

viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).

PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes

Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates

märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata

teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 10 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 900 eurot (1 h on 90 eurot), mille

lisandub käibemaks180 eurot. Ajutine haldur palub määrata tehtud kulutuste hüvitiseks 40,81

eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on tasu

suurus põhjendatud. Samuti on põhjendatud ajutise halduri kulud. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5

kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud

kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus

rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

Ajutise halduri aruandest nähtuvalt ei ole võlgnikul pankrotimenetluse kulude katmiseks

piisavalt vara. Kohus kuulutas sellele vaatamata välja võlgniku pankroti PankrS § 171 lõike 11

alusel. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast, kui

pankrotiavaldus rahuldatakse. PankrS § 65 lg 11 kohaselt on pankrotihalduril võimalik sellises

olukorras pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks esitada taotlus menetlusabi saamiseks.

PankrS § 23 lg 4 näeb ette ajutise halduri tasu ja kulutuste osalise hüvitamise riigi vahenditest

üksnes siis, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti

välja kuulutamata. Eeltoodust tulenevalt ei näe seadus ette võimalust hüvitada ajutise halduri tasu

ja kulutusi riigi vahenditest, kui võlgniku pankrot kuulutatakse välja PankrS § 171 lõike 11

alusel. Kui võlgnik ei oleks esitanud avaldust enda kohustustest vabastamiseks, oleks kohus

lõpetanud pankrotiavalduse menetluse ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning

ajutisel halduril oleks tekkinud PankrS § 23 lg 4 alusel võimalus tasu osaliseks hüvitamiseks riigi

vahenditest. Kohtu hinnangul esineb seaduses lünk, sest puudub regulatsioon, mis võimaldaks

ajutisel halduril saada tasu oma töö eest olukorras, kus võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude

katmiseks piisavalt vara, kuid kohus kuulutab pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel. Kohus

täidab lünga seadust tõlgendades. Kohtu hinnangul tuleb PankrS § 23 lg-d 4 tõlgendada selliselt,

et kohtul on võimalik määrata nimetatud sätte alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste osaline

hüvitamine ka siis, kui võlgniku avalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot PankrS §

171 lõike 11 alusel, kuid võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katmiseks vajalikeks

väljamakseteks. Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus

ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise

riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 järgi riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks).

Ajutine haldur taotleb hüvitada ajutise pankrotihalduri kohustuste täitmise eest 397 eurot, millele

lisandub käibemaks riigi vahenditest. Kohus määrab ajutise pankrotihalduri tasu summas 397

eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,49 eurot hüvitamise riigi vahenditest.

Ajutine haldur Martin Krupp on palunud ajutise halduri tasu ja kulude väljamakse teostada

Saneerimismenetluse OÜ arveldusarvele EExxx Swedbank AS-is.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik