1-15-1657/73 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-15-1657

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2020, Narva kohtumaja

Kohtuasja number

1-15-1657 (14230110282)

Kohtunik

Heili Sepp

Kohtuistungi sekretär

Marju Palm

Kaitsja

Sergei Politšev

Kriminaalasi

Viru Vangla materjalid Günther Ridbecki (Ridbeck)

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

elektroonilise valve kohaldamisega

Süüdimõistetu

Günther Ridbeck (isikukood 38803260340, viibimiskoht

Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht: XXX)

Karistuse kandmise algus 23.10.2014 ja lõpp 23.04.2025

Kohtuistungi toimumise aeg 5.02.2020, videokohtuistung

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras:

Vabastada Günther Ridbeck Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 15.05.2015 otsusega

mõistetud

karistuse

kandmisest

tingimisi

enne

tähtaega

elektroonilise

valve

kohaldamisega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata Günther Ridbeckile katseaeg alates käesoleva

kohtumääruse jõustumisest kuni 23.04.2025, millest esimeseks 24 (kahekümne neljaks)

kuuks allutada Günther Ridbeck kriminaalhooldaja käitumiskontrollile.

Kohustada Günther Ridbecki järgima KarS § 75 lg 1 p-de 1-6 ja § 75 lg 2 p-de 2, 4, 7, 8

ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas - XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

1-15-1657

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7) mitte tarvitama alkoholi;

8) mitte suhtlema S B ja teiste kriminaalkorras karistatud isikutega ilma

kriminaalhooldusametniku loata;

9) asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale

ennetähtaegselt vabastamise kohtumääruse jõustumist;

10) läbima kriminaalhooldusametniku poolt vajalikuks peetav sotsiaalprogramm;

11) alluma elektroonilisele valvele.

Vastavalt KarS § 751 lg-tele 3 ja 4 määrata Günther Ridbecki elektroonilise valve

pikkuseks 12 (kaksteist) kuud alates päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse

süüdimõistetu keha külge.

KarS § 78 p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest, mil

Günther Ridbeck tuleb koheselt vangistusest vabastada.

Välja mõista KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel Günther Ridbeckilt menetluskuluna

riigituludesse 100 (ükssada) eurot kaitsjatasu riigi õigusabi osutamise eest, mis tuleb

tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada Günther Ridbeck osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes

osa kaitsja Sergei Politševi tasust osutatud õigusabi eest summas 140 (ükssada nelikümmend)

eurot ja 72 senti riigi kanda.

Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele

nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 99915700035578. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Määruse

ärakiri

edastada

süüdimõistetule,

kaitsjale,

prokurörile,

süüdimõistetu

elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ning Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla esitas 20.01.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Günther Ridbecki

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

2. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 15.05.2015 otsusega tunnistati G. Ridbeck süüdi KarS

§ 121 järgi (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p-de 1, 3 järgi) ja talle mõisteti karistuseks 1

aasta ja 2 kuud vangistust. G. Ridbeck tunnistati süüdi ka KarS § 113 järgi (alates 01.01.2015

KarS § 113 lg 1 järgi) ning talle mõisteti karistuseks 10 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1

alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel talle liitkaristuseks 10 aastat ja 6

kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati G. Ridbecki karistusaja algust tema

kinnipidamisest, s.o 23.10.2014.

3. Kinnipidamisasutuses G. Ridbecki kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla ei

toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, kuna

G. Ridbeck on ohtlik avalikkusele. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises ja tapmises.

Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes ja tekib konflikt. Kahe aasta jooksul on

1-15-1657

vangla hinnangul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 48% ning vägivaldse

kuriteo toimepanemise tõenäosus 38%.

4. Kriminaalhooldaja leiab, et kui kohus otsustab G. Ridbecki vabastada enne tähtaega,

määrata talle käitumiskontroll 24-ks kuuks ja katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o 23.04.2025.

Lisaks tuleb G. Ridbeckile määrata KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4 ja 9 ettenähtud kohustused.

Kriminaalhooldaja on lisana märkinud ka, et teostas 15.11.2019 elukohakontrolli aadressil

XXX, et kontrollida G. Ridbecki elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete

paigaldamiseks. Kontrollinud seda elukohta, kinnitas kriminaalhooldaja, et elektroonilise

valve kohaldamine on võimalik.

5. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta G.

Ridbecki ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

6. G. Ridbeck, kes saatis enne istungit kohtule ka omakäelise „motivatsioonikirja“ neljal

lehel, rääkis 05.02.2020 kohtuistungil, et tema esimeseks prioriteediks vabanemisel oleks oma

laste kasvatusest osa võtta ja edaspidi sooviks tööle minna. Ta teadvustab alkoholiprobleemi,

mistõttu tahab vabanedes alkoholist täielikult kõrvale hoida ja ühtlasi tegeleda ka

alkoholiraviga. Nii kirjas kui kohtuistungil väljendas ta kahetsust kuriteo pärast. Ta on valmis

alluma kõigile katseaja tingimustele, mis on vangla iseloomustuses kirjeldatud –

elektrooniline valve, alkoholikeeld, tööleasumine, ja loodab, et kohus annab talle võimaluse.

7. Kaitsja osutas sellele, et G. Ridbeck on võimeline keelduma alkoholi tarbimisest, seda

enam, et käesolevaks ajaks viibib ta vanglas rohkem kui 5 aastat ja vabanemise korral hakkab

viibima kriminaalhoolduse all pika aja jooksul. Kaitsja pööras tähelepanu sellele, et G.

Ridbeck kannab käesoleval ajal vanglakaristust vägivaldsete kuritegude toimepanemise eest,

ent samas on iseloomustuses märgitud, et vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 2

aasta jooksul 38%. Kaitsja arvamusel ei ole see protsent niivõrd kõrge, mis takistaks

kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Kaitsja hinnangul on G. Ridbecki näol tegemist

inimesega, kes on vangistuse ajal teinud õiged järeldused oma õigusvastasest tegevusest ja

asunud kindlalt paranemise teele ning omab tugevat motivatsiooni enda varasemat käitumist

muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Kaitsja hinnangul on mõistlik anda kinnipeetavale

võimalus tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu ka siis, kui ta viibib

vabaduses, kriminaalhoolduse järelevalve all. Kaitsja palub G. Ridbecki vangistusest tingimisi

enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastada.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, leiab, et G.

Ridbecki võib vabastada tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla.

9. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 isikule vähemalt

kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile. Käitumiskontroll eeldab isiku elamist kindlas elukohasa.

10. KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise

sisuliste

eelduste

hindamisel

ulatusliku

otsustusruumi.

Tingimisi

ennetähtaegseks

vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama

mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab pärast KarS § 76 lg-s 1 või 2 ettenähtud tähtaja

1-15-1657

möödumist sama paragrahvi 4. lõikes nimetatud asjaolude kaalumisel hindama eri- ja

üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi

saavutamise võimalikkust üksikjuhul. KarS § 76 lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel

vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata

isikul toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda

uute kuritegude toimepanemisest. KarS § 76 lg 6 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 1

punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabastatavale süüdlasele võib

kohus tema nõusolekul panna täiendavalt kohustuse alluda käesoleva seadustiku § 75 lõike 2

punktis 9 sätestatud elektroonilisele valvele.

11. Antud juhtumi puhul on iseäranis asjakohane joonduda Riigikohtu 07.03.2019

kohtumääruses 1-09-14104 väljendatu järgi, kuna sarnaselt käesoleva juhuga oli küsimuseks,

kas ja mis tingimustel on lubatav tapmise (vmt väga raske kuriteo) eest pikaajalise

vangistusega karistatud isiku ennetähtaegne vabastamine. Sarnaselt G. Ridbeckile karistati

tolles asjas varem karistatud isikut KarS §-de 113 ja 121 järgi 10-aastase vangistusega.

Riigikohus toonitas, et juba KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tähtaegades väljendub

seadusandja abstraktne kriminaalpoliitiline hinnang sellele, et teatud karistusaja ärakandmise

järel on vastuvõetav ka pikaajalise vangistuse kandmisest ennetähtaegne vabastamine,

mistõttu toimepandud kuriteo ja selle eest mõistetud karistuse raskusel on ennetähtaegse

vabastamise kontekstis eraldi kaal vaid küsimuses, millal tekib süüdimõistetul subjektiivne

õigus nõuda ennetähtaegset vabastamist puudutava taotluse menetlemist. Kuriteo raskusele

antakse karistusega hinnang süüdimõistva otsuse tegemisel ning ennetähtaegse vabastamise

menetluse raames pole õigustatud veel kord osutada sellele, et raskete kuritegude eest

mõistetav karistus peab andma ühiskonnale signaali, et õiguskord taunib niisugust käitumist

otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil. Sellisele argumendiga ennetähtaegne

vabastamata jätmine irduks KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 väljendatud seadusandja tahtest.

12. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku

edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle

kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud

individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase

resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse

vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud

asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on

käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on

head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku

varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab

vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged

põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema

elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles

süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi

viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise

elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei

saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega

ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda.

Kuritegude toimepanemise asjaolud G. Ridbecki isiku ja elukäigu kontekstis

13. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus G. Ridbeckile etteheidetud tegusid ja tema varasemat

elukäiku ja isikut üksnes niivõrd ja neis küsimustes, mis on vajalik selleks, et tuvastada

ohutegurid, mille mõjul ta võiks panna ka edaspidi kuritegusid toime. Olles need tuvastanud,

saab kohus hiljem hinnata, kas need ohud on maandatud ja seega viidud uute kuritegude oht

minimaalseks juba tänaseks. Kohus saab siis ka hinnata, kas vabastamata jätmise korral looks

1-15-1657

edasine vangistus mingisugust reaalset lisaväärtust (peale nö kättemaksuefekti) ja parandaks

G. Ridbeckile õiguskuulekust või pigem mitte.

14. G. Ridbecki iseloomustus näitab, et ta on käitumisprobleemide tõttu olnud koolist välja

visatud, kuid selle tõttu erikoolis ei ole käinud. Põhihariduse omandas 2005. a Viljandi

Vanglas. Väidetavalt tuli ta kooliajal õppimisega toime, aga lihtsalt ei viitsinud seda teha.

Lõpetas 2018 kevadel Viru Vanglas 12. klassi, õppetöös osalemise ja edasijõudmisega

probleeme ei olnud, edaspidi soovib omandada eriala, võimalusel ehitusega seonduvat (nt.

XXX). 2019. oktoobrist alustas õpinguid XXX erialal.

15. Iseloomustuses tuuakse esile, et G. Ridbeck tarvitas enda sõnul kinnipidamisele eelnevalt

alkoholi igapäevaselt, nii üksinda kui ka seltskonnas olles. Tarvitamist alustas 14. aastaselt.

Teadvustab endale, et alkohol on talle probleemiks. On varasemalt püüdnud abi otsida, kuid

see piirdus arstil käimise ja lühiajalise tabletiraviga. Samuti on saanud süste. Alkoholi

tarvitatuna muutub kergesti ärrituvaks, agressiivseks, võib käituda vägivaldselt. Kõigis

käesoleva süüdimõistmise episoodides on ta olnud alkoholijoobes, leitakse vangla

iseloomustuses ja Ridbeck on seda ka ise kinnitanud. Kinnipeetava sõnul on ta väga ammu

(2009) proovinud kanepit, amfetamiini ja ecstasyt seltskonnas olles. Igapäevaelu ei olnud

seotud narkootikumide hankimise ja tarvitamisega. Narkootikume süstinud ei ole.

Narkootikumide tarvitamisega seotud vägivaldset käitumist ei ole täheldatud. Kuna puuduvad

viited narkootikumide tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel, siis narkootikumide

tarvitamisest tulenevalt uue kuriteo riski vangla hinnangul pole. Füüsilist puuet ega kroonilisi

haiguseid G. Ridbeckil ei esine. Vangla iseloomustuse kohaselt märkimisväärseid

emotsionaalseid ja psühholoogilisi probleeme ei ole täheldatud, suitsiidimõtteid ei ole ning

enesehinnang on adekvaatne.

16. Vangla iseloomustuses kirjutatakse Ridbecki perekondliku tausta kohta järgmist.

Lähedastest pereliikmetest on G. Ridbeckil head suhted emaga. Isa jõi palju, oli vägivaldne ja

lahkus pere juurest kui Günther oli 4-aastane. Praeguseks on suhted paranenud, peamiselt

suheldakse telefoni teel, vanemad on käinud ka G. Ridbecki 12. klassi lõpuaktusel.

Süüdimõistetul on mitmeid õdesid-vendi, kellega ta ei suhtle. Isikul on kahest erinevast

kooselust kaks last, kes on sündinud 2007.a ja 2010.a. Kinnipeetava põhilise suhtlusringkonna

moodustasid iseloomustuse kohaselt enne vangistust isikud, kellega ta koos alkoholi tarbis,

nendest enamus ka kriminaalkorras karistatuid ehk suhtlusringkond soodustas kuritegude

toimepanemist, ning tema elustiil on olnud seotud alkoholi kuritarvitamisega.

17. Karistusregistri andmetel on G. Ridbeck kriminaalkorras karistatud 1-l korral (st 2015.a

mõistetud karistus, mida ta praegu kannab) ning väärteokorras 3-l korral (KarS § 218

(pisivargus) ja LS § 259 (liiklusnõuete muu rikkumine) järgi aastail 2011-2013). Vangla

märgib oma iseloomustuses, et Ridbeck on kolmel korral süüdi mõistetud vägivalda sisaldava

kuriteo eest, samas tuleb arvestada, et kehtiv karistus on tal siiski üksainus. Vangla

iseloomustuse kohaselt on üldjoontes isiku käitumine sarnane varasema käitumisega,

kuritegusid ette ei kavanda, alkoholijoobes olles kaotab kergesti enesevalitsuse ning käitub

vägivaldselt,

seega

soodusteguriks

alkoholi

kuritarvitamine.

Kuna

varasemad

kriminaalkaristused peale 15.05.2015.a mõistetu on tänaseks kustunud, ei saa kohus neile

õiguslikku tähendust omistada, küll aga kinnitas ka Ridbeck ise vangla järeldust, et kuriteod

on ta pannud toime alkoholijoobes ja just alkoholi mõju on see, mis viib ta seisundisse, kus ta

on vägivaldne ja teeb muid lollusi.

18. Praegu karistuse kandmise aluseks oleva 15.05.2015.a kohtuotsuse kohaselt pani ta

02.09.2014 koos S B toime A U tapmise KarS § 113 järgi, pekstes kannatanut käte ja

jalgadega. Otsusest nähtuvalt toimus tapmine seltskondliku joomingu käigus, kakluse

tagajärjena, valgel ajal õhtupoolikul. Tapmiskohaks oli nö istumiskoht XXX (kohtulahendites

1-15-1657

nimetatud ka joomakohaks), kus tarvitasid alkoholi süüdistatavad, kannatanu ja hulk muid

isikuid. Samuti mõisteti Ridbeck sama otsusega süüdi KarS § 121 järgi 15.06.2013 M K

rusikaga näkku löömises XXX ja XXX 31.08.2013 R J rusikaga oimu piirkonda löömises.

Viimasel juhul lõi sama kannatanut lisaks teinegi mees. Mõlemale kannatanule põhjustati

kergemaid tervisekahjustusi, mis K puhul vajasid operatsiooni (sarnaluu murd). Kohtuotsusest

nähtuvalt toimus K juhtum Ridbecki elukohas, kuhu kannatanu tuli kutsumata külla, ja

Ridbeck põhjendas tegu sellega, et kannatanu läks loata tema sauna. Tõenditest nähtuvalt

algatas kallaletungi Ridbeckiga koos olnud sõber (kes elab kohtu andmetel tänagi endiselt

XXX) ja seda põhjusel, et talle ei meeldinud kannatanu soeng ja riided. Süüdimõistava otsuse

teinud kohtu järeldusega, iseloomustamaks Ridbecki kuritegeliku käitumise tekkeprotsessi, on

väga täpne: “Ridbeck ei pea vajalikuks väljendada oma seisukohta verbaalselt või enne

füüsilist kontakti midagi selgitada. Talle ebameeldivas (kannatanu viibib ebasobivas kohas –

15.06.2013 episood) või arusaamatus (kannatanu seletab midagi sõbraga 31.08.2018 episood)

olukorras ründab ta koheselt. Füüsiline rünne on tema jaoks arvestatav ja eelistatud alternatiiv

olukordade verbaalsele lahendamisele.“ Samas tuvastas kohus Ridbecki puhul erinevalt B

puhtsüdamliku kahetsuse kui karistust kergendava asjaolu.

19. Selleks, et saada maksimaalselt täielikku pilti G. Ridbecki isiksusest, kujunemisest ja

võimalikest mõjuritest tema elus, tutvus kohus G. Ridbecki varasema kriminaalse elukäiguga,

tuvastamaks, millises kontekstis ta kuriteod toime pani. Kohus tutvus ka Ridbecki varasemate

süüdimõistmistega, et panna mainitud kohtu järeldused konteksti ja eristada Ridbecki puhul

peamised riskikohad. Kohtu eesmärk oli tuvastada psühholoogilisi ja mitte otsese õigusliku

tähendusega (sh süüdismõistetule ebasoodsaid) faktoreid. Seetõttu leiab kohus, et taoline

andmete hindamine on kooskõlas KarRS § 5 lg-ga 1, mis näeb ette, et registrisse kantud isiku

karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse

arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Kohus ei hinda antud juhul mitte kuritegude

korduvust ega karistatuse fakti, vaid üritab niigi väheste andmete pinnalt tuvastada

süüdistatava psüühilise dünaamika seisukohast olulisi eluloolisi andmeid. Kohus soovib

seeläbi kontrollida, kas vangla iseloomustusele ja süüdimõistetuga peetud vestlusele tuginev

järeldus, et kuritegelikud riskid on maandatud, on õige. Kohus ei kasuta varasemate karistuste

andmeid Ridbecki huvide vastaselt, vaid tema huvides.

20. Selliselt tuvastas kohus, et enne 2015.a otsust karistati Ridbecki 06.03.2009 otsusega

kokkuleppemenetluses tingimisi vangistusega selle eest, et ta tungis koos sõpradega ühel

2007.a oktoobriööl lubamatult ühte bussi ja oli seal pool tundi ning tarvitas erinevate

kannatanute suhtes kergemat vägivalda erinevatel kordadel ajavahemikul 22.10.2007 –

22.08.2008. Kui kõrvutada kannatanute nimesid Ridbecki isikliku toimiku materjalidega, oli

vähemalt osadel juhtudel tegu lähisuhtevägivallaga. Kohtuotsuses seostati tema tegevust

alkoholitarvitamisega, sest kohus määras läbida vajadusel alkoholiravi.

21. Viidatud otsusest nähtuvalt oli Ridbeck varem karistatud järgmiselt: 31.05.2004.a. Harju

Maakohtu poolt varguste eest ja 11.11.2004.a. Harju Maakohtu poolt samuti varavastaste

kuritegude eest vangistusega 2 aastat ja 2 kuud, vabanedes 06.12.2005.a. tingimisi enne

tähtaega. Arvestades, et Ridbeck sündis 26.03.1988, pani ta need kuriteod toime alaealisena;

06.03.2009.a otsuses nimetatud teod 19-20-aastasena, 2015.a otsuses etteheidetavad KarS §

121 teod 25-aastasena ja tapmise 26-aastasena. Nii palju kui 2009.a otsuses etteheidetud

tegude kirjeldusest ja otsusest saab järeldada, oli neil tegudel kõigiti sarnane muster ja ajend

nende tegudega, mis ta pani toime 2013-2014.a. 23.10.2014 peeti G. Ridbeck kahtlustatavana

kinni ja ta on sellest ajast peale olnud kinnipidamiskohas. Kinnipidamise ajal tal polnud tööd;

tööd polnud tal ka 2009.a otsuse tegemise ajal.

22. Elulooliselt joonistub välja järgmine pilt. Ridbeck, kes ise on pärit probleemsest ja kohati

vägivallaprobleemiga

perest,

pani

alaealisena

toime

varavastaseid

kuritegusid

1-15-1657

(kuriteokvalifikatsioonist nähtudes sattus ta kuritegelikku gruppi) ja jõudis lõpuks vanglasse.

Ta vabanes vanglast, olles endiselt alaealine; varavastased kuriteod lõppesid, aga noormees

ise muutus inimsuhetes vägivaldseks, mida saab seostada nii alkoholitarvitamise kui ka

tõdemusega, et ta oli õppinud reageerima kõikvõimalikele ebameeldivustele ja pingetele

lihtsa, jõhkra vägivallaga. Selles võis olla oma osa nii lapsena perekonnas nähtud vägivallal

kui ka alaealisena vanglas viibitud ajal, kus paratamatult tuli õppida end kehtestama. Paraku

ei pruukinud õpitu olla kõige õiguspärasem, sest õpetajateks olid teised kurjategijad.

23. Kohus tuvastab kokkuvõttes neli erinevat ohutegurit, mis on mõjutanud G. Ridbecki

kuritegusid (sh 2015.a otsuses nimetatud kuritegusid) toime panema ja viinud asjad selleni, et

ta pani toime tapmise.

24. Esiteks on üheks selliseks põhjuseks kindlasti G. Ridbecki suhe alkoholiga – ta on seda

kuritarvitanud ja selle mõju talle on halb: ta muutub agressiivseks, reageerib brutaalse

vägivallaga ja kaotab hoolivuse kaasinimeste suhtes. Seda probleemi toob esile nii vangla kui

ka süüdimõistetu ise.

25. Teiseks on kohtu arvates vähemalt sama oluline ka probleem, millele osutas süüdimõistev

kohus: G. Ridbecki oskamatus väljendada negatiivseid emotsioone verbaalselt ja kalduvus

väljendada oma frustratsiooni kohe vägivallaga; teisisõnu – teatav psühholoogiline oskamatus

isikutevaheliste pingetega toime tulla.

26. Kolmas faktor on nö halva seltskonna valimine ehk seltsimine inimestega, kes

soodustavad alkoholi tarvitamist ja õigusvastaste valikute tegemist. See nähtub nii

noorpõlvekuritegudest kui ka 2015.a kohtuotsusest, mille saab kokku võtta järeldusega, et

Ridbeck eelistas aega veeta joomalembeses ja/või õiguskorda hoolimatult suhtuvas

seltskonnas, kus oli kombeks võtta rusikad kiiresti käiku.

27. Neljandaks mõjuriks peab kohus seda, et Ridbecki elus puudus mõtestatud tegevus. Iga

inimene vajab võimalust suhestuda ühiskonna ja inimestega (lisaks vahetule perele). Kohtul

olevatest materjalidest saab järeldada, et Ridbecki puhul tekkis teatud surnud ring – ta tegi

küll vabaduses juhutöid, aga pidev alkoholi tarvitamine avaldas negatiivset mõju tema

majanduslikule olukorrale. Joodik pole usaldusväärne töötaja ja usutavasti mõjutas

töövõimalusi

ka

varasem

korduv

kriminaalkaristatus

ja

hariduse

puudumine.

Lõppkokkuvõttes veetiski Ridbeck selle asemel, et töötada, aega joomakaaslaste seltsis.

Sellest saab järeldada, et kui Ridbeckil oleks tööturul osalemiseks paremad eeldused,

vähendaks see alkoholiga seotud riski.

G. Ridbecki käitumine vangistuses

28. Kuigi kogujäreldusena vangla G. Ridbecki vabanemist ei toeta, on tegelikult kõik tema

vanglakäitumist puudutavad hinnangud iseloomustuses positiivsed, isegi kiitvad.

29. Vangla iseloomustusest nähtub, et G. Ridbeckile on koostatud individuaalne täitmiskava,

millest tulenevalt on ta tähtajatult majandustöödele sise- ja väliskoristajana tööle vormistatud,

töötab probleemideta alates 2018. aastast. Alates 15.11.2019.a on ta lubatud tööle R K AS-i.

2019 aasta septembris alustas G. Ridbeck XXX XXX omandamist. 2016 aastal läbis

sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ja selle järeltegevused 2017 aastal. Vestlused suhete ja

nende mõju analüüsimiseks, prosotsiaalse suhtevõrgustiku kujundamise võimalustest,

vestlused ühiskonnanormidest ja teistega arvestamisest läbis 2017 aastal. Ta läbis

sotsiaalprogrammi Eluviisitreening 2019 jaanuaris-märtsis. Vangla iseloomustuses tõdetakse,

et isik teadvustab oma probleemi, saab aru alkoholi tarvitamise tagajärgedest endale ja teistele

ning on motiveeritud sellega tegelema.

30. Märkides varasema elukäigu kohta, et Ridbeckil on alkoholijoobes olles raske oma

emotsioone kontrollida, tõdetakse, et ta on vangistuse jooksul muutunud tasakaalukamaks

1-15-1657

ning on öelnud, et kaine peaga seda tegu poleks juhtunud. Eesmärgid on vanglaametnike

hinnangul reaalsed ja teostatavad - töö, eluga edasiminek, majanduslik sõltumatus. On

alustanud eesmärkida saavutamisega juba vangistuse ajal - omandanud keskhariduse ja

alustanud kutseõppes, töötab. Peamine areng positiivses suunas on toimunud viimase 1,5

aasta jooksul. Kuritegelikke ja vaenulikke hoiakuid viimase 1,5 aasta jooksul täheldatud ei

ole. Isiku eelnev karistatus näitab, et varem ei ole isik väärtustanud ühiskonnas kehtivaid

reegleid ja norme. Ametiisikute suhtes salliv, kuid mitte abivalmis. Varasemalt on esinenud

mõningasi probleeme kriminaalhoolduse nõuetest kinni pidamisega, kuid kokkuvõttes on

tulnud rahuldavalt toime. Käesolevalt on väljendanud soovi muutuda, ka tegudega on seda

näidanud (kooli lõpetamine, osalemine majandustöödel, eriala omandamine paralleelselt

töötamisega, samuti õiguskuulekas käitumine vangistuse ajal).

31. Iseloomustuses rõhutatakse sedagi, et pärast 2015.a pole distsiplinaarrikkumisi olnud.

Iseloomustus on kohtule edastatud isikliku toimikuga selles osas pisut vastuolus, sest

iseloomustuse kohaselt oleks justkui Ridbeckil olnud 2015.a kaks distsiplinaarkaristust.

Tegelikkuses kohus üle ühe ei tuvastanud, aga kehtivaid distsiplinaarkaristusi pole tal üldse.

32. Kuna kohtul on väga napp materjal kinnipeetava vangistusaegse käitumise hindamiseks,

pidas kohus võimalikuks ja vajalikuks lugeda läbi kogu Ridbecki isiklik toimik. Arvestades

juba ülal punktides 13 ja 19 öeldut, on kohtu hinnangul süüdimõistetu huvides, kui kohus saab

ka isiklikust toimikust kinnitust, et ta on end tõesti hästi üleval pidanud. Kohus peab

vajalikuks rakendada antud juhul materjalidega tutvumisel äärmist põhjalikkust, arvestades, et

põhjendada tuleb tapmise eest pikaajalise vangistusega karistatud isiku ennetähtaegset

vabastamist, mis peab olema maksimaalselt läbinähtav otsus.

33. G. Ridbecki isiklikust toimikust nähtub, et teda karistati distsiplinaarkorras selle eest, et ta

üritas 15.05.2015 tuua kambrisse suitsu (peitis pükste vöö vahele 4 sigaretti „Bond“), mida ta

ise seletas sellega, et tuli just kohtust, sai teada otsuse ja üritas närve rahustada; seletuskirjas

kahetses ta oma tegu. Nähtuvalt materjalidest kuulutati sel päeval tõesti tema kohtuotsus,

millega teda karistati 10,5 aastase vangistusega. Isiklikust toimikust nähtuvalt ei ole tal

rohkem distsiplinaarkaristusi olnud.

34. Kohus uuris ka neid intsidente, mis lõppesid nö tõendamatuse tõttu ilma karistuseta. Nii

näiteks oli distsiplinaarkorras uurimisel etteheide, et Ridbeck alustas 08.09.2015 koridoris

vanemvalvuriga liikudes möödudes vestlust teise kinnipeetavaga ja ulatas talle tervituseks

käe, samas kui kinnipeetaval on saatmise ajal keelatud suhelda kõrvaliste isikutega. Samuti

lõpetati menetlus tema suhtes selles, et ta keeldus 01.08.2019 tööle minemast; tuvastati, et

Ridbeck ei saanud tõesti tööle minna, kuna ta vajas arstiabi ja oli ka varem palunud arstiabi

seoses korduvate peavaludega. Selle juhtumi kohta on Ridbeck kirjutanud ka põhjaliku

seletuskirja, kus rõhutab, kui tähtis on talle tema tervis, väljendab ilmset muret korduvate

peavalude pärast ja märgib mh, et on käinud nendega seoses uuringutel.

35. Eelnevast saab kohus teha järelduse, et kuigi vangla on möönnud, et G. Ridbecki

käitumine on olnud vanglas probleemitu viimased 1,5 aastat, siis tegelikult ei ole andmeid ka

selle kohta, et ta oleks üldse vanglas mingil väga vaenulikul, teisi kahjustaval või selgelt

provokatiivsel moel käitunud. Loomulikult on sigarettide vanglasse vedu taunitav, aga samas

on inimlikult mõistetav see olukord, milles süüdimõistetu seda tegi. Sellest on nüüd ka juba

aastaid möödas. Võimalike õigusrikkumiste skaalale asetatuna ei ole G. Ridbeck oma 5,5-

aastase vangistuse jooksul midagi märkimisväärselt pahatahtlikku teinud. See asjaolu tõendab

paraku ka seda, et kui G. Ridbeckil ei ole juurdepääsu alkoholile ja ta elu on korrastatud, siis

käitub ta täiesti mõistliku ja tasakaaluka inimesena.

36. Kokkuvõttes peab kohus G. Ridbecki käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks.

Mistahes vastupidised argumendid sisuliselt puuduvad ja ka vangla iseloomustuses rõhk

1-15-1657

positiivsetel arengutel. Lisaks sotsiaalprogrammides ja vangla tööhõives osalemisele ning

eriala omandamisele pole tal ka kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Täitmiskava täitmisega

probleeme pole. Hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse

vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud.

G. Ridbecki eluolu vabanemisel

37. Vangla iseloomustusest nähtub, et G. Ridbeck elas kinnipidamisele eelneva aasta jooksul

XXX koos oma ema ja väikese vennaga. Talu kuulub süüdimõistetu emale. Enne vangistust

olid elutingimused head ja tõenäoliselt eluasemega seonduvaid riske vabanemisjärgselt ei teki.

38. G. Ridbeck on nõustunud elektroonilise valvega 30.10.2019. Vabanemisjärgseks

elukohaks on ta märkinud XXX. 07.11.2019 tehtud e-kinnistusraamatu päringu järgi kuulub

elukoht tema emale L R . Tegemist on kolmetoalise korteriga, mis vajab sanitaarremonti,

kuid ema sõnade kohaselt on G. Ridbeck vähenõudlik ja kui ema materjalid toob, teeb ta

korteris remondi ära. Viimast soovi kinnitas ta ka kohtule saadetud „motivatsioonikirjas“. G.

Ridbeck hakkaks korteris elama üksinda. 15.11.2019 tehtud kodukülastusel andis ema

kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks ning ütles, et G. Ridbeck võib seal

elada elektroonilise valve perioodil ja ka edaspidi. Korter vastab elektroonilise valve

kohaldamise tingimustele. Koduvalveseadme saab paigaldada suurde tuppa, kus on olemas

tühi arvutilaud. Vajalik on pikendusjuhe ja europistiku vahelüli - need olid olemas. Korteris

on olemas Telia levi.

39. Majandusliku toimetuleku osas nähtub iseloomustustest, et G. Ridbeckil on enda sõnul

umbes 8-aastane töökogemus üldehituse valdkonnas. Isiku sõnul on ta töötanud nii Eestis kui

ka Soomes, Rootsis ja Norras. Töötanud nii ametlikult kui ka juhutöid tehes. Oma sõnul

töötas ta vangistusele eelneva aasta jooksul ametlikult Rootsis. On omandanud teatavaid

tööoskusi, mis võivad kaasa aidata töökoha leidmisele. Vanglas on olnud tööle määratud

majandustöödele, on töötanud XXX, hetkel töötab XXX (R K AS) XXX, teostab vanglas

hooldustöid. Samaaegselt õpib XXX eriala. Töösse suhtumisega probleeme ei ole, kinnitab

vangla oma iseloomustuses. Isikul on vabaduses olnud raskusi tulude ja kulude tasakaalus

hoidmisega, olenemata sissetuleku suurusest, raha kasutas mõtlematult ja hetkelise heaolu

tagamiseks (nt alkoholi tarbimiseks). Võimalikul vabanemisel on G. Ridbeck oma töökohaks

märkinud H C , XXX. 08.11.2019 tehtud telefonivestlus H C personalijuhi H K , kes

kinnitab, et kinnipeetaval on võimalik vabanedes nende juures tööd saada. H K sõnul

soovitas kinnipeetavat tööle üks praegustest töötajatest. Firma tegeleb moodulmajade

ehitusega ning kinnipeetaval oleks võimalik tööd saada tehase poole peal üldehituses. Alguses

oleks tunnitasu 5 - 7 eurot. H K sõnul soovivad nad kinnipeetavaga pidada läbirääkimisi, et

saada teada, millised on kinnipeetava oskused ja teadmised.

40. Vangla andmetel on G. Ridbeckil tasumata rahalisi nõudeid 09.12.2019 seisuga 20 445,92

eurot, millest enamuse moodustab elatis. Võlgnevusi tasub G. Ridbeck saadavast töötasust ja

on motiveeritud seda tegema ka edaspidi, mida ta kinnitas ka kohtuistungil. Vangla on

pidanud vajalikuks rõhutada, et praegune kuritegu ei olnud seotud töö ja majandusliku

toimetulekuga ega pandud toime varalise kasu saamise eesmärgil, vargused on toime pandud

alaealisena ning ei ole hilisemalt, täiskasvanueas enam kordunud.

41. Rahaliste nõuete kontekstis tuleb mainida ka seda, et 15.05.2015 kohtuotsusega mõisteti

G. Ridbeckilt välja 5000 eurot kannatanu M K kasuks mittevaralise kahju katteks. Viru

Vangla vastas 19.12.2020 kohtule, et selle tsiviilhagi osas ei ole kinnipeetav teostanud ühtegi

makset, s.t kogu tsiviilhagi summa on täielikult tasumata. Vanglaametnik vestles kinnipeetava

Günther Ridbeckiga 19.02.2020 ning viimase sõnul on ta motiveeritud tasuma nimetatud

tsiviilhagi nagu ka muid rahalisi nõudeid. Isiku sõnul teadvustab ta, et maksmata nõudeid on

palju, kuid kindla töökoha olemasolul soovib igal juhul nõuded tasuda.

1-15-1657

42. Günther Ridbeckil on kaks poega – K (s. XXX) ja F (s. XXX), kellest ta hea meelega

kohtuistungil rääkis. Vangla iseloomustuse kohaselt on tal suhted laste emadega head.

Suuliselt rääkis ta, et ta on lastega läbi telefoni rääkinud, aga näinud ei ole, pilte on saadetud.

Vanema pojaga suhtleb iga nädal. Noorema pojaga kord kuus. See on lapse emaga kokku

lepitud, et teda mitte traumeerida. Vanem poeg elab hetkel XXX linnas ja noorem poeg elab

XXX koos emaga. Tal on plaanis suhelda mõlema pojaga, üks isegi osaks ajaks enda juurde

elama võtta. Rahvastikuregister kinnitab nii seda, et tal on kaks poega (noorema suhtes on

küll hooldusõigus vaid emal) kui ka seda, et vanem poeg elab XXX ja noorem XXX Kohtul

pole alust kahelda ka muudes Ridbecki sõnades, mis puudutab tema lapsi. Oli selge, et lastega

suhte säilitamine on talle oluline, aga samuti isa ja emaga, kellega ta jätkuvalt suhtleb (kuigi

isa elab uue perega XXX).

43. Kuigi G. Ridneck, kellel on Eesti Vabariigi kodakondsus, möönis, et isikut tõendav

dokument tal puudub (see kaotas kehtivuse 2017. vanglas oles), siis selgitas ta, et tal on

vangla kontaktisikuga kokkulepe, et kui kohus peaks ta vabastama, tehakse ID kaart kohe ära.

44. Kohtu hinnangul toetavad isiku elutingimused pigem G. Ridbecki vabastamist kui tema

edasist kinnipidamist. Olemas on nii elukoht, väljavaated töötamiseks (nii kindlad, kui need

veel vanglas olijal saavad olla), perekondlikud sidemed, mida ta väärtustab, kui ka haridus.

Vabastamise võimalikud tagajärjed

45. Kohus hindab järgmiseks võimalike uute kuritegude ning muude õiguserikkumiste ohtu.

Esmalt ei saa mööda asjaolust, et vangla ja prokuratuur on vabastamise vastu. Prokuratuuri

seisukoht pole kommenteerimisväärne, kuna sellel polegi põhjendusi. Vangla nimetab

Ridbecki kõrgohtlikuks ja täpsustab, et tema ohtlikkus (risk ühiskonnas) seisneb füüsilise

vägivalla kasutamises ja tapmises ning oht on kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes ja

tekib konflikt. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla

väitel 48% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 38%. Kohtu jaoks on vangla

„kõrgohtlikkuse“ hinnang paljasõnaline ning ebaveenev nagu ka protsentuaalsed

ohuhinnangud. Siinkohal ei korda kohus täies mahus üle Riigikohtu kohtumääruses nr 1-09-

14104 nimetatud põhjendusi, miks sellisele riskihinnangule ennetähtaegse vabastamise

otsustamisel tugineda ei saa. Ennekõike pole võimalik kontrollida, missugust metoodikat

vangla hinnangu andmiseks kasutas ja missuguseid asjaolusid ning miks arvesse võttis, selleta

aga pole arusaadav, miks väljendub uue kuriteo toimepanemise risk just sellistes tõenäosuse

määrades. Samuti pole kohtul võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel võeti

arvesse kõiki olulisi andmeid. Samas lahendis rõhutab Riigikohus, et enne isiku

ennetähtaegselt vabastamata jätmist tuleb ka kaaluda põhjalikult, kuidas oleks uue kuriteo risk

maandatav käitumiskontrolli kohaldamise ja kontrollkohustuste määramisega, millist

mõttekäiku vangla hinnangust ei nähtu. Samas, isegi kui uskuda riskihinnangus kajastuvaid

tõenäosusi, tuleb asuda seisukohale, et uute kuritegude tõenäosus on alla 50 % ehk ka vangla

on jõudnud järeldusele, et Ridbeck pigem ei pane uusi kuritegusid toime kui et paneb. Kohus

ei näe põhjust, miks ta peaks tõlgendama sellist tulemust G. Ridbecki kahjuks.

46. Kui kohus süveneb vangla iseloomustusse, siis ilmneb, et ainsad kaks valdkonda, kus

vangla on tuvastanud ohu olemasolu (nagu nad on vastava ploki pealdises märkinud) on

alkohol ning mõtlemine/käitumine. Ülejäänud analüüsitud valdkondades pole ka vangla

hinnangul tänase seisuga ohtu. Kohus analüüsib neid kahte vangla poolt osundatud ohukohta

järgnevalt nende nelja ohufaktori lõikes, mille kohus tuvastas ülal määruse p-des 23-27 ehk:

alkohol, emotsioonide juhtimine, halb seltskond ja mõtteka tegevuse puudumine.

Alkoholiga seotud riskid

1-15-1657

47. Vangla iseloomustuse vastavas punktis tõdetakse: „Teadvustab endale, et alkohol on talle

probleemiks. On varasemalt püüdnud abi otsida, kui see piirdus arstil käimise ja lühiajalise

tabletiraviga. Samuti on saanud süste. /…/ 2019 aasta jaanuar - märts läbinud Viru Vanglas

sõltuvuskäitumise

muutmisele

suunatud

sotsiaalprogrammi

Eluviisitreening.“

Eluviisitreeningu läbimise tulemuse kohta on märgitud: „Isik teadvustab oma probleemi, saab

aru alkoholi tarvitamise tagajärgedest endale ja teistele ning on motiveeritud sellega

tegelema.“ Asjakohane on siinkohal esile tuua ka see, et plokis „Tervis ja emotsionaalne

seisund“ riski ja ohtlikkust eitatakse, sest märkimisväärseid emotsionaalseid ja

psühholoogilisi probleeme ei ole täheldatud.

48. Kohtu arvates on väga oluline, et Ridbeck saab aru, kui halvasti alkohol talle mõjub ja

milliseid tagajärgi see võib talle (ja tema võimalikele ohvritele) tuua. Oma nn

motivatsioonikirjas ja vestluses kohtuga kinnitas ta, et on saanud aru, et tema puhul on

lahendus alkoholist hoidumine üleüldse. Kohtu erinevatele kontrollküsimustele vastas ta

läbimõeldult ja adekvaatselt. Oma kirjas ja istungil rõhutas Ridbeck, et on avastanud enda

jaoks tervisliku elustiili (sport ja õige toitumine) ning talle on oluline seda jätkata, kuna see

annab elus vajaliku distsipliini. Ridbecki vastused ei kõlanud naiivselt ega liigentusiastlikuna,

vaid ta väljendas neid mõistlikult. Elamiseks on tal vabaduses ema korter, kus on

elementaarsed asjad olemas.

49. Kohtu arvates annavad kõik need tingimused ja Ridbecki maailmavaate muutus kokku

piisavalt hea baasi selleks, et tervisliku ja alkoholivaba elustiiliga jätkata. Seejuures ütles

Ridbeck, et ta tahab vabaduses tegeleda alkoholiraviga. Kohtu hinnangul on see ning

tõdemus, et õige on üldse mitte alkoholi tarvitada, alkoholiprobleemi lahendamiseks

tõenäoliselt kõige edukam lähenemine. Pole sugugi haruldane, kui sarnases olukorras olev isik

ütleb, et kuna ta pole vangis aastaid alkoholi tarvitanud, siis oskaks ta nüüd alkoholi

mõistlikult tarvitada ning enam mingit ravi ei vaja. Ridbecki puhul on aga tuvastatav, et ta

teadvustab alkoholi tegelikku salakavalat mõju ja soovib seda aktiivselt vältida.

50. Vangla dokumentatsioonis soovitatakse uute kuritegude vältimiseks määrata Ridbeckile

vabastamise korral KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustus mitte tarvitada alkoholi.

Riigikohus on lahendis nr 1-09-14104 märkinud, et selliste süütegude puhul, mille

toimepanemise tõenäosust on suurendanud või suurendab alkoholi tarbimise risk, saab KarS §

75 lg 2 p 8 kohaselt süüdlasele kohustuseks määrata ka sotsiaalprogrammi(de) läbimise, ning

ei saa välistada, et niisuguste meetmete rakendamise kaalumine aitaks tagada ennetähtaegse

vabastatava resotsialiseerumise ja edasise õiguskuuleka käitumise.

51. Kohtu hinnangul võiks alkoholi tarvitamise keeld koostoimes kriminaalhooldaja valitava

sotsiaalprogrammiga olla piisav, et viia G. Ridbecki puhul alkoholi tarvitamise risk

miinimumini ja välistada seeläbi sellega seotud kuriteod. Samuti tuleb arvestada, et praegusel

juhul peaks Ridbeck olema vabastamisel mõnda aega elektroonilise valve all, mis tähendab, et

kohalduvad

ka

elektroonilise

valvega

kaasnevad

alkoholi

tarvitamise

keelu

kontrollimehhanismid. Kokkuvõttes on alkoholi tarvitamisest tingitud risk hallatav ka

ennetähtaegsel vabastamisel. Nagu vangla iseloomustuses kirjas, on süüdimõistetu

motiveeritud alkoholiprobleemiga tegelema. On aeg anda talle selleks võimalus.

Emotsioonide juhtimine ja agressiivsus

52. Vangla iseloomustuses sisaldub järgmine plokk: „Mõtlemine ja käitumine: risk - olemas,

ohtlikkus – olemas. Korduvalt on käitunud vägivaldselt, käesolevalt kannab karistust tapmise

eest. Eelistab tegutsemist planeerimisele. Isikul on alkoholijoobes olles raske oma emotsioone

kontrollida. Vangistuse jooksul on muutunud tasakaalukamaks ning on öelnud, et kaine peaga

seda tegu poleks juhtunud. Läbis programmi Viha Juhtimine 07.10.2016 - 25.11.2016 ja

jätkutegevused 2017 aastal. Vangistuse jooksul olnud 2 distsipliinirikkumist 2015 aastal

1-15-1657

Tallinna Vanglas. /Nagu kohus p-s 31 tuvastas, ei vasta see tõele/ Pärast seda rikkumisi pole

olnud. Eesmärgid reaalsed ja teostatavad - töö, eluga edasiminek, majanduslik sõltumatus. On

alustanud eesmärkida saavutamisega juba vangistuse ajal - omandanud keskhariduse ja

alustanud kutseõppes, töötab. Peamine areng positiivses suunas on toimunud viimase 1,5

aasta jooksul.“ Teisal iseloomustuses on toonitatud: „Käesolevalt on väljendanud soovi

muutuda, ka tegudega on seda näidanud (kooli lõpetamine, osalemine majandustöödel, eriala

omandamine paralleelselt töötamisega samuti õiguskuulekas käitumine vangistuse ajal).“

Samuti tuleb pöörata tähelepanu sõnale „varasemalt“ iseloomustuse järgmises lauses:

„…varasemalt isik ei ole väärtustanud ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme.“

53. Tegelikult ei ole võimalik iseloomustusest ega ka kinnipeetava isiklikust toimikust leida

vähemalt viimase nelja aasta kohta midagi käitumuslikus mõttes etteheidetavat, mis viitaks

agressiivsusele ja läbimõtlematusele. Tuleb nõustuda vangla hinnanguga G. Ridbecki

varasemale käitumisstiilile (planeerimatu

tegutsemine, emotsioonide kontrollimatus,

vägivaldsus), mis on omakorda seotud ülal määruse p-des 18 ja 25 käsitletud kalduvusega

asendada verbaalne selgitamine kohese füüsilise rünnakuga. Nii palju kui kohtule esitatud

materjalidest saab järeldada, on G. Ridbeck aga vanglas oldud aastatega kõvasti muutunud ja

seda paistab jaatavat ka vangla ise.

54. Kõigepealt peab tunnustama, et Ridbeck kirjutas omakäelises ja korralikus „essees“

kohtule oma nägemuse sellest, kuidas ta vabaduses hakkab elama, kuidas oma kuritegudesse

suhtub ja kuidas on muutunud. Pole välistatud, et ta kirjutas selle kellegi teise dikteerimise

järgi, aga samas langes sisu kokku sellega, mida ta rääkis kohtuistungil. Ta tegi seda

kaalutletult, tunnistas süüd, möönis raskusi, ja tõi esile seda, et psühholoogi juures käimine ja

oma elust/probleemidest rääkimine on teda aidanud. Nii motivatsioonikirjas kui istungil

märkis Ridbeck, et ta on abi saanud raamatutest ja teadis nimetada loetud raamatutest

Hemingway loomingut. Taaskord, isegi kui ta neis asjaoludes liialdab (ja näiteks pole

Hemingwayd lugenud), näitab selliste asjade esiletoomine vähemalt seda, et teab, millest ja

kuidas on oluline rääkida. Ta oli ilmselgelt mõelnud läbi, mida ta kohtule räägib. Lisaks on

oluline, et ta on vahepealsel ajal teinud haridusliku hüppe, omandades keskhariduse.

55. Kohtu jaoks on tähelepanuväärne ka see, kui väga süüdimõistetu rõhutas head läbikäimist

lähedastega. Kuigi iseloomustuses tõi vangla esile süüdimõistetu isa negatiivse rolli ta

lapsepõlves (hülgas pere, tarvitas alkoholi, oli vägivaldne), märkis süüdimõistetu ise, et ta on

isaga alati hästi läbi saanud ega öelnud tema kohta ühtki halba sõna. Tal oli võimalus ajada

kõik nö raske lapsepõlve ja hoolimatute vanemate kaela, aga ta ei üritanudki seda teha, vaid

keskendus enda vastutusele. Samuti on oluline iseloomustuses märgitu, et kui Ridbeck

vanglas 2018.a keskkooli lõpetas, käisid lõpetamisel mõlemad vanemad. Emal on toetav roll

vabastamise kontekstis. Lisaks on Ridbeck hoidnud suhteid mõlema poja ja nende emadega.

Kuivõrd Ridbeck suhtleb tihedamalt oma vanema (13-aastase) pojaga, küsis kohus temalt, kas

ta on temaga ka oma kuriteost rääkinud. Ridbeck vastas, et ta on temaga rääkinud, aga ei ole

öelnud täpselt mille pärast ta istub: „Olen öelnud, et kui ma kunagi välja saan, siis istume

maha ja siis räägime. Läbi telefoni ei hakka seda rääkima.“ Oli aru saada, et ta soovib siiralt,

et poega ei tabaks sama saatus, ja üritab omalt poolt selle nimel ka tegutseda. Kohtu

küsimusele: „Kas olete mõelnud, kuidas te talle selgitate enda olukorda, säilitades suhteid

temaga, aga ikkagi niimoodi, et ta saaks aru, et see oli vale?“ vastas ta mõistlikult: „Mina

olengi ehtne näide sellest, et mis võib juhtuda, kui alkoholi kuritarvitada.“

56. Psühholoogi (ja võimalik, et raamatute abil) tehtud vaimse töö tulemuslikkust näitas ka

süüdistatava suhtumine oma kuriteosse/tegudesse. Muuhulgas küsis kohus: „Kas te selle

peale, et olete inimese tapnud, mõtlete vahel või mis mõtteid see fakt teis tekitab?“ ja Ridbeck

vastas emotsionaalselt väga asjakohaselt: „Hirmu.“ Ta selgitas seda järgmiselt: „See teadmine

lihtsalt, et kuidas ma olin suuteline niimoodi tegema.“ Kohtu hinnangul on G. Ridbeck

1-15-1657

jõudnud praegu muuhulgas vanglas pakutavate programmide ja psühholoogiteenuse, aga ka

raamatute ja mõtlemise tulemusel oma teo ja olemuse parema teadvustamiseni. Ta teab oma

probleeme ja oskab nendega toime tulla. Ta ei jäta mainimata ka seda, et vangla on talle selles

osas kasulik olnud. Isegi kui ta seda tõsiselt ei mõtle, siis on selline argumenteerimisviis pikk

samm edasi sellest, kui ta diskussiooni asemel lihtsalt rusikaga näkku lõi.

57. Kohus sai veenduda nii temaga vesteldes kui ka kirja lugedes, et ta on jõudnud võrreldes

kuriteo toimepanemise ajaga vaimselt ja emotsionaalselt küpsuselt hoopis uuele tasemele. See

on omal moel ka loogiline, sest kinnipidamise hetkel oli Ridbeck 26-aastane, täna aga 31-

aastane. Neuropsühholoogilised uuringud näitavad, et inimese aju areneb veel ka peale 20.

eluaastat, mis mõjutab inimese otsustusvõimet ning impulsside kontrollimise ja käitumise

põhjendamise oskusi. Mingi osa tema muutumises mängib seega loomulik küpsemine, aga

praegusel juhul on näha, et Ridbeck on kasutanud vahepealseid aastaid mõistlikult ja

konstruktiivselt, ennast arendades, õppides ja töötades igal võimalikul juhul, vähendades

seeläbi kõiki kuritegelikke riske.

58. Kokkuvõttes leiab kohus, et Günther Ridbeck on kuriteo toimepanemise ajaga võrreldes

nii palju küpsenud ja psühholoogiliselt arenenud, et oskab vabanedes lahendada olukordi

oluliselt intelligentsemalt ja vägivallatumalt, kui seda on kirjeldatud käesoleva määruse p-s

18. Selleks aga, et see nii ka püsiks ja vabanemisega seotud frustratsioon ei muudaks

Ridbecki emotsionaalselt ebastabiilseks, on ette nähtud kontrollnõuded ja kriminaalhooldaja,

kes toimib teatud toena. Samuti aitab tasakaalukana püsida keeld tarvitada alkoholi ning pole

välistatud, et emotsionaalset küpsust aitab süvendada mõne sotsiaalprogrammi abil. Kohtu

hinnangul on seega siinkohal käsitletud risk maandatav ka ennetähtaegsel vabastamisel.

Vangla iseloomustusest ega mujalt materjalidest ei nähtu midagi vastupidist.

Halb seltskond

59. Vangla iseloomustuses siin olulist probleemi ei nähta. Oht on nende arvates maandatud:

„Kinnipeetava põhilise suhtlusringkonna moodustasid enne vangistust isikud, kellega ta koos

alkoholi tarbis, nendest enamus ka kriminaalkorras karistatuid ehk suhtlusringkond soodustas

kuritegude toimepanemist. /…/ Praegune kaine eluviis ja isoleeritus ühiskonnas, samuti isiku

vanemaks saamine, küpsemine, on teinud korrektiive ka tema suhtlusringkonnas väljaspool

vanglat - paljud endised suhtluskaaslased on kaugenenud, suhted on katkenud.“ Kohtu arvates

tuleks siiski vabanemise kontekstis seda potentsiaalset probleemi teadvustada.

60. Kohtule teadaolevalt on tapmise kaastäideviija B hetkel vangistuses, aga ka tema

ennetähtaegne vabastamine on küsimuse all. Samas rõhutas Ridbeck, et tal pole Bulakile

enam midagi öelda, nad ei suhtle enam ja kui viimane ta ukse taha ilmuks, lööks ta ukse tal

nina all kinni. Kohtule tundus usutav, et nende suhted pole enam soojad. KarS § 121 teo koos

Ridbeckiga toime pannud isik on vabaduses, aga kohtule teadaolevalt ei ela ta samas asulas,

kuhu Ridbeck kavatseb minna.

61. Arvestades seda, et Ridbeck kavatseb vabaduses töötada, alkoholist hoiduda ja elada

tervislikult ja sportlikult, on piisavalt eeldusi vältida uuesti nii madalale langemist, et ta leiab

end kohalikus joomakohas joodikutega aega veetmas. See oleks vastuolus tema plaaniga

osaleda oma kahe tundlikus eas poja kasvatamises ja võita tagasi lähedaste usaldus. Siiski,

arvestades küll Ridbecki motivatsiooni, võimaldab seadus kehtestada talle keelu suhelda

teatud isikutega – näiteks kriminaalkaristusega inimestega, kui just kriminaalhooldaja seda ei

luba. Ka alkoholikeeld seab piirid suhtlusringkonna valikule. Kokkuvõttes on kohtu arvates

võimalik ka ennetähtaegse vabastamise korral maandada need võimalikud ohutegurid, mis

tulenevad nö halva seltskonnaga suhtlemisest.

Mõtestatud tegevuse probleem

1-15-1657

62. Kohtu hinnangul on olukord võrreldes p-s 27 kirjeldatuga, mis iseloomustas Ridbecki

eluolu 2014. aastal ja varem, oluliselt muutunud. Ta on saanud tükkmaad küpsemaks; nagu ta

oma kirjas kirjutas, on vahepealne endasse süvenemine psühholoogi, programmide ja

raamatute abil õpetanud teda ennast rohkem väärtustama ja elu mõtestama. Ta on saanud

vahepeal keskhariduse, samuti on ta alustanud 2019.a õpinguid XXXerialal. Kohus küsis

vanglalt 27.02.2019 nimetatud õppe lõpptähtaja kohta ja sealt vastati, et õpe peaks lõppema

kevadel, praegu on juba peamiselt praktika ning Ridbeck saab õpet jätkata ka siis, kui ta peaks

ennetähtaegselt vabastatama. Sellest vastusest sai kohus kindluse, et ennetähtaegne

vabastamine ei kahjusta Ridbeckil ka erihariduse omandamist. Ta on seega tööturul oluliselt

väärtuslikum kui varem ja see annab ka enesekindlust.

63. Nagu määruse p-s 39 kirjeldatud, on Ridbeckit vangla kinnitusel ootamas vabaduses

konkreetne töö. Ta on näidanud end ka vanglas tööka inimesena, kes on teinud erinevaid töid

alates koristamisest kuni XXX hooldustöödeni. Ridbecki enda sõnul on hetkel käsil

vanglaruumi ehitamine. Töötamisel näeb Ridbeck selget mõtet – ta soovib nii oma poegi

toetada kui ka võlgu tasuda. Siinkohal puutub asjasse seegi, et vabanedes on Ridneckil plaanis

remontida ema korterit, kuhu ta elama läheb. Samuti soovib ta aega veeta poegadega ja

osaleda nende kasvatamises. Võiks ju väita, et kõik see, sh pojad, oli ju päevakorral ka enne

vangistust ja siis ei suutnud lapsed talle piisavalt mõttekat tegevust pakkuda. Tuleb siiski

tõdeda üldteada fakti, et isadel on siiski tavaliselt lihtsam leida poegadega ühiseid tegevusi

siis, kui nad on pisut vanemad. Praegusel juhul on vanem poeg 13-aastasena just sellises eas,

et kui isa on valmis temaga tegelema ja õpetada teda (kasvõi oma elukogemuse näitel) õigel ja

valel vahet tegema, võib sellest olla palju kasu mõlemale. Lisaks nähtub Ridbecki kirjast ja

sõnadest, et ta on õppinud vanglas hindama distsipliini ja loodetavasti suudab ta seda uut

korrastatust oma vanglavälisesse ellu kaasa viia (mh korrapäraste treeningute ja töö näol).

64. Sellele, et G. Ridbeck sisustaks oma aja vabanedes asjalikult ja korrastatult, aitaks

vähemalt vabaduse algul kaasa ka piirangud ja ajakavad, mis käivad kaasas elektroonilise

valvega. Samuti on vangla iseloomustuses soovitatud kehtestada kohustus asuda kohtu

kindlaks määratud ajal tööle või võtta end töötuna arvele. Kokkuvõttes on riskid, mis

tulenesid sellest, et Ridbeckil polnud piisavalt mõttekat tegevust, nüüd maandatavad.

Seejuures on paradoksaalne, et ennetähtaegne vabanemine ja Ridbeckile aktiivsema töötamise

võimaluse andmine on kasulik ka kannatanu(te)le, kellele kasuks on temalt tsiviilhagi välja

mõistetud. On ülimalt ebatõenäoline, et vanglas töötamine looks võimaluse väljamõistetud

5000-eurose mittevaralise kahju hüvitamiseks, küll aga muutub see oluliselt võimalikumaks

siis, kui Ridbeck saab vabaduses töötada – mida varem, seda parem.

Kokkuvõte

65. Kohus möönab, et keskmisel inimesel võib olla raske mõista, miks teise inimese tapja, kes

mõisteti enam kui kümneks aastaks vangi, võiks vabaneda „üksnes“ 5,5 aasta järel. Samas on

see olnud seadusandja soov. Kohus on eelnevalt põhjalikult käsitlenud kõiki riske, mis võiks

Ridbecki uue kuriteoni viia ja on jõudnud järeldusele, et kõik need riskid on maandatavad ka

vabaduses, arvestades katseaja ja käitumiskontrolliga kaasnevaid võimalusi. Uue kuriteo

toimepanemine on kohtu arvates välditav. Vangla arvamusest ei tulene ühtegi sisulist

argumenti, mis selliseid järeldusi ümber lükkaks. Prokuratuuri arvamusest ei tulene ühtegi

argumenti üheski suunas. Mõlemast arvamusest võib järeldada, et pigem ei soovita vastutust

võtta tapja vangistusest vabastamisega nõustumise eest, aga tegelikud vastuväited puuduvad.

Silma torkab seegi, et vangla arvamuses ei ole isegi soovitatud maksimaalset elektroonilise

valve tähtaega, vaid on leitud, et piisab mõnevõrra lühemast.

66. Võib küsida, kas ennetähtaegne vabastamine oleks praegusel juhul õiguskorra kaitse

huvides ehk üldpreventiivsest ja negatiivsest eripreventiivsest aspektist õigustatud. Kohtu

1-15-1657

hinnangul on. Esiteks ei ole vaidlust, et seadusandja on pidanud õigustatuks ka tapja

vabastamise poole karistusaja kandmise järel, nägemata selles mingit põhimõttelist probleemi.

Praeguses asjas tuleb arvestada aga ka seda, et süüdimõistetu on noor mees, kes vabaneks

niikuinii 2025. aastal 37-aastasena. See tähendab, et tal tuleks niikuinii naasta Eesti Vabariigi

ühiskonda ja inimeste sekka ja viibida seal eelduslikult kaua. Ühiskonna huvides on, et ta

naaseks ühiskonda võimalikult heade taasühiskonnastamise eeldustega. On ilmselge, et 10

aastat vangis olnud inimese taasühiskonnastamine on olulist keerukam kui 5 aastat vangis

olnu naasmine. Pole vaidlust, et ta on käitunud mitu aastat vangis igati eeskujulikult ja ennast

arendanud. On raske vaielda vastu sellele, et ta on nüüd valmis järgmiseks sammuks ehk

kõige õpitu rakendamiseks vabaduses ja iseseisvas elus. Teda ootavad seal lähedased ja ta

soovib panustada tundlikus eas laste ellu. Kohtu arvates ei saa karistuse ainsaks eesmärgiks

jääda lihtsalt inimese panetamine. Vanglakaristus on väga kulukas teenus (nii rahalises mõttes

kui ka põhiõiguste aspektist) ja selle kuluka teenuse kasutamine peab olema seetõttu

õigustatud ultima ratio tasemel ja väga argumenteeritult. Selles asjas pole kohtuni selliseid

argumente jõudnud isegi prokuratuurilt ega vanglalt.

67. Kohus arvestab vabastades ka muuhulgas süüdistatava laste huve. Eeskätt mõeldes

süüdimõistetud 13-aastasele pojale on praegu oluline aeg selgitada talle isa vangistusega

seonduvat nii, et see mõjutaks ta elu pigem positiivses kui negatiivses suunas. Kohus järeldab

Ridbecki selgitustest ja vangla iseloomustusest, et praegu on Ridbeck jõudnud oma

karistusajal konstruktiivsesse punkti, kus ta on valmis senist vangistust väärtustama. Ta on

teinud edusamme ja on nüüd valmis selleks, et teda omakorda usaldataks. Kohtu hinnangul

võib see usaldus G. Ridbeckile positiivselt mõjuda. Ei saa välistada, et kui kinnipeetava

ilmselgeid pingutusi tähele ei panda ega hinnata, võib sellele järgneda pettumus ja

motivatsioonilangus, mille tulemusena võib karistusaja ärakandmise järel vabadusse pääseda

juba selline paadunud isik, kes kannab õigussüsteemi peale viha ja ei kavatsegi õiguskuulekalt

käituda. Lisaks, nagu ülal mainitud, on vabaduses viibimine just nende kannatanute huvides,

kes ootavad tsiviilhagi hüvitamist.

68. Kohtu arvates on korduvkurjategija ja alkoholisõltlase taustaga inimese katseajale

lubamine võimalik vaid siis, kui ta on selleks ühemõtteliselt valmis. Niivõrd-kuivõrd on

vanglast saadetud materjalide ja ühe kohtumise põhjal võimalik hinnata, leiab kohus, et G.

Ridbeck on just praegu vabanemiseks valmis. Kohtu arvates on Ridbeckil võimalik tegeleda

käitumiskontrolli ja muude katseaja tingimuste abil enda parandamisega efektiivsemalt kui

vanglas. Ridbeck suutis kohut veenda, et tema teadlikkus alkoholisõltuvusega võitlemise

probleemidest ja raskustest on realistlik ning ta on läbi mõelnud, kuidas kaasnevaid riske

maandada. Kõik ei suuda enda elus teadlikult kardinaalseid muudatusi ellu viia ega

pikaaegsest sõltuvusest sihikindlusega jagu saada, aga kohtu hinnangul võib Ridbeckil see

õnnestuda. Sellele viitavad Ridbecki senised tegevused sõltuvusega töötamisel. Kohtu arvates

on G. Ridbeck jõudnud oma otsingute ja tegevustega praegu sellesse faasi, kus riik saab talle

abi anda suurema usalduse ja vabaduses osutatava toe näol.

69. Kohus leiab, et G. Ridbeckile tuleb anda võimalus näidata, et tema väärtushinnangud on

vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt

käituda. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada

asumist paranemise teele ning seda, et ta on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat

eluviisi. Samuti on katseajal võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel

ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Just selline monitoorimisele allutamine räägib

Ridbecki ennetähtaegse vabastamise kasuks. Kriminaalhooldusosakonna järelevalvele

allutamise eesmärk on aidata isikul toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate

raskustega, et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.

1-15-1657

70. Ka tuleb arvestada, et ennetähtaegse vabastamisega karistus ei lõppe. Esiteks allub G.

Ridbeck käitumiskontrolli nõuetele ning teiseks, nii nagu kriminaalhooldaja arvas ja G.

Ridbeck nõustus, tuleb talle määrata järgmised kohustused: KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustus

mitte tarvitada alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 4 alusel asuda tööle või võtta ennast Töötukassas

töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist. Esimene kohustus aitab kaasa

enesekontrolli säilitamisele, mis on edasiste kuritegude vältimiseks vajalik. Tööhõivega

seotud kohustus on abiks sotsiaalse kindlustunde saavutamisel. Ridbeck oli nõus

elektroonilisele valvele allumisega. Kohus leiab, et tal tuleb alluda KarS § 75 lg 2 p 9 alusel

elektroonilisele valvele pikkusega 12 kuud. Vangla iseloomustus-arvamuses sisalduv

kriminaalhooldaja soovitus oli küll 11 kuud, aga sellele polnud antud mingit mõistlikku

selgitust. Kohtu arvates on maksimaalne 12 kuud praegusel juhul igati põhjendatud ja on

proportsioonis nii katseaja kogupikkusega kui ka karistuse enda raskusega. Samuti vajab

kohtu hinnangul G. Ridbeck süvendatud kontrolli ja järelevalvet seepärast, et niipalju kui

kohus vangla edastatud materjalidest saab välja lugeda, ei ole Ridbeck otseselt olnud üheski

programmis, mis aitaks pikka aega vangistatuid vabanemiseks ette valmistada (mingil määral

soodustab seda tavaliselt programm „Õige hetk“ vms). Samal põhjusel määrab kohus ka

maksimaalse ehk kaheaastase käitumiskontrolli. Katseajal on kriminaalhooldajal võimalus

reageerida erakorralise ettekandega kohe, kui G. Ridbeck kaldub kontrollnõuetest kõrvale.

Seega juhul, kui G. Ridbeck kuritarvitab kohtu usaldust, pööratakse tema vangistus täitmisele

ja tal tuleb naasta vanglasse.

71. Lisaks eelmainitule leiab kohus, et G. Ridbekile tuleks kehtestada KarS § 75 lg 2 punktide

7 ja 8 alusel kohustused mitte suhelda ilma kriminaalhooldusametniku loata kriminaalkorras

karistatud isikutega ning osaleda kriminaalhooldusametniku valitud sotsiaalprogrammis.

Kohus on oma põhjendused esitanud ülal punktides 50, 51 ja 61. On kriminaalhooldaja

valida, kas ta peab vajalikuks, et sotsiaalprogramm puudutaks alkoholitarvitamist, ühiskonnas

vabanemisel kohanemist, emotsioonide juhtimist või midagi muud Ridbeckile vajalikku.

72. Kohtuistungil osales kinnipeetava G. Ridbecki taotlusel kaitsj. Kohus rahuldas kaitsja

tasutaotluse 240, 72 eurot. Vastavalt KrMS §-le 180 mõistab kohus G. Ridbeckilt

menetluskuluna välja osa kaitsjatasust, s.o summas 100 eurot ning vabastab G. Ridbecki

ülejäänud osa tasumisest, jättes kaitsjatasu summas 140.72 eurot riigi kanda. Kohus arvestab,

et G. Ridbekil on vabanedes hulk kohtu hinnangul prioriteetsemaid rahalisi kohustusi, sh

kannatanule hüvitamata hagi, ja tema sissetulek on samas mõõdukas või olematu. Seepärast

jätab kohus osa kaitsjatasu riigi kanda. Kohus leiab, et G. Ridbeckile võib tema piiratud

majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa ühe aasta

jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Kohus juhindub seda määrates KrMS § 180

lg-st 3, mis käsib kohtul menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit

ja resotsialiseerumisväljavaateid ning võimaldab määrata menetluskulud ositi tasumisele.

Kohus ei määratle küll konkreetseid osi, mille kaupa peaks menetluskulusid tasuma, kuid

leiab, et ei lähe osi määramata vastuollu KrMS §-s 180 lg-s 3 öelduga. Erinevalt KarS §-st 66,

mis näeb ette karistuse kandmise ositi, ei nõua KrMS § 180 lg 3 menetluskulude konkreetsete

osade määratlemist kohtu poolt. Seetõttu leiab kohus, et õige on lugeda KrMS § 180 lg-t 3

ilma kunstliku ja süüdistatava huvide vastase kitsenduseta. Osade määramata jätmine kohtu

poolt ei lähe vastuollu sätte mõttega ja on süüdistatava resotsialiseerumise ja toimetuleku

aspektist paindlikum. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg

saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

73. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS §-st 76 ja KrMS §-dest 426 ja 432, vabastab

kohus G. Ridbecki temale Viru Maakohtu 15.05.2015 otsusega mõistetud vangistuse

kandmisest enne tähtaega katseajaga ja käitumiskontrollile allutamisega kuni karistusaja

1-15-1657

lõpuni, s.o 23.04.2025 ning 12-kuulise elektroonilise valve kohaldamisega. G. Ridbeckil tuleb

asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist, ta

ei tohi käitumiskontrolli ajal suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja

loata ja tal tuleb kriminaalhooldaja äranägemisel läbida sotsiaalprogramm. Samuti ei tohi ta

tarvitada alkoholi.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heili Sepp

Kohtunik