2-19-20492/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2020, Pärnu

Tsiviilasja number

2-19-20492

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R. S. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

981,85 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn),

lepinguline

esindaja

Marjana

Šestel

(e-post:

menetlus@plusplus.ee)

Kostja: R. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxx xx, xxxxx xxxxx xxxx, e-post xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista R. S.lt (S.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Elisa Eesti AS ja kostja

vahel liitumislepingu (kliendinumber 8186624) alusel 01.10.2016 väljastatud arvest nr

2016579216, 01.11.2016 väljastatud arvest nr 2016842502 ja 01.12.2016 väljastatud

arvest nr 2017061377 tulenev võlgnevus summas 610,76 eurot (millest 471,52 eurot

põhivõlgnevus, 25,00 eurot sissenõudekulu ja 114,24 eurot põhivõlalt kuni 20.12.2019

(kaasa arvatud) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud ja

sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista R. S.lt (S.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 21.12.2019 kuni

põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse

tegemise seisuga 471,52 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

(s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub

8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas ehk 0,0219%

päevas), kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhivõla summa.

4. TsMS § 162 lg 4 alusel jätta R. S. kanda hageja menetluskuludest riigilõiv 125,00

eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

5. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 125,00 eurot (riigilõiv).

Tsiviilasi nr 2-19-20492

2 (7)

6. Mõista R. S.lt (S.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude

katteks 125,00 eurot (riigilõiv).

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on R. S. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile

PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

SWEDBANK AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank

AS, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa

andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 20.12.2019 Pärnu Maakohtusse hagi R. S. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus 08.01.2020 määrusega jättis esitatud hagi

puuduste kõrvaldamiseks käiguta. 17.01.2020 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse.

23.01.2020 määrusega kohus võttis hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule

kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 31.01.2020 allkirja vastu üleandmisega

kostjaga samas eluruumis elavale isale, H. S.le. TsMS § 322 lg 1 alusel loetakse sellega

Tsiviilasi nr 2-19-20492

3 (7)

dokumendid kostjale kättetoimetatuks. Seega lõppes kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14

päeva 14.02.2020 kell 24.00.

2. Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust

hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on

hagiavalduses esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks

esinevad seaduses sätestatud alused.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

3. Hagiavalduse kohaselt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmiti liitumisleping kliendinumbriga

8186624. 17.01.2020 kohtule esitatud hagiavalduse tekstis on hageja nõude asjaoludes ekslikult

märkinud liitumislepingu numbriks 2353349 ja kliendinumbriks 8265496. Tegemist on ilmse

eksimusega, sest esialgsest hagiavaldusest ning asja juurde lisatud tõenditest nähtub, et R. S.

kliendinumber on 8186624.

Teenuse osutaja esitas kostjale järgmised arved:

- perioodil 01.-30.09.2016 osutatud teenuste kasutamise eest 01.10.2016 arve nr 2016579216

summas 38,36 eurot, tasumise tähtaeg 18.10.2016

- perioodil 01.-31.10.2016 osutatud teenuste kasutamise eest 01.11.2016 arve nr 2016842502

summas 54,98 eurot, tasumise tähtaeg 18.11.2016

- perioodil 01.-30.11.2016 osutatud teenuste kasutamise eest 01.12.2016 arve nr 2017061377

summas 378,18 eurot, tasumise tähtaeg 18.12.2016.

18.11.2016 esitas Elisa Eesti AS kostjale teatise lepingu lõppemisest ja palus kostjat tasuda

võlasumma hiljemalt 25.11.2016. Kuna kostja ei tasunud võlasummat eelnimetatud tähtajaks,

luges Elisa Eesti AS liitumislepingu üles öelduks alates 26.11.2016.

01.02.2018 Elisa Eesti AS loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista:

1) 471,52 eurot põhivõlgnevus: arvest nr 2016579216 summas 38,36 eurot, arvest nr

2016842502 summas 54,98 eurot ja arvest nr 2017061377 summas 378,18 eurot;

2) 364,86 eurot viivised arvutatud määraga 0,070% päevas: arvest nr 2016579216 tulenev viivis

perioodil 19.10.2016 kuni 20.12.2019 summas 31,09 eurot, arvest nr 2016842502 tulenev viivis

perioodil 19.11.2016 kuni 20.12.2019 summas 43,37 eurot ja arvest nr 2017061377 tulenev

viivis perioodil 19.12.2016 kuni 20.12.2019 summas 290,40 eurot;

3) 25,00 eurot sissenõudmiskulud.

Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 3, § 100, § 101 lg

1-2; § 88 lg 8; § 113 lg 1, § 158, § 159 lg 1, § 164 lg 1-2.

5. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse esitamise ajal on hageja

menetluskuludeks riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 420 eurot (3,5 tundi, tunnihind 100 eurot,

millele lisandub käibemaks). Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja märkida

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

Tsiviilasi nr 2-19-20492

4 (7)

TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava

osaga.

7. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi 6.lõikega hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

8. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud

osaliselt.

Hageja nõue kostja vastu tuleneb Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud telefoniteenustega

liitumislepingust kliendinumbriga 8186624. Hageja õiguseelneja on kostjale teenuseid

osutanud ning väljastatud kostjale perioodil 01.-30.09.2016 osutatud teenuste kasutamise eest

01.10.2016 arve nr 2016579216 summas 38,36 eurot, perioodil 01.-31.10.2016 osutatud

teenuste kasutamise eest 01.11.2016 arve nr 2016842502 summas 54,98 eurot ja perioodil 01.-

30.11.2016 osutatud teenuste kasutamise eest 01.12.2016 arve nr 2017061377 summas 378,18

eurot. Kostja ei ole arveid tasunud, liitumisleping on üles öeldud.

Elisa Eesti AS on lepingust tulenevad nõude loovutanud hagejale. Kostja ei ole lepingustest

tulenevat rahalist kohustust siiani täitnud.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 96 lg 1 p 4 ja

liitumislepingu kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt

ostetud kaupade eest tasu.

Kostja ei ole Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi täitnud. VÕS §

101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist.

10. Hageja on nõude omandanud sideteenuse osutajalt loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164

lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel

tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et

nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

11. VÕS § 113² lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500

eurot.

Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 471,52 euro ja

sissenõudmiskulu summas 25,00 eurot väljamõistmiseks kostjalt.

12. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta hageja nõue kostjalt viivise väljamõistmiseks määraga

0,070% päevas.

Kohus on hagejale 08.01.2020 hagiavalduse käiguta jätmise määruses selgitanud, et hageja

poolt märgitud viivisemäära kokkulepe lepingus võib olla tühine.

Tsiviilasi nr 2-19-20492

5 (7)

VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse

ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale

ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist

või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju

suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole

sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges

määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku

suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa

„ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18.

detsembri 2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Ebaproportsionaalselt suure viivise

või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja

võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu

14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Seega juhul, kui lepingus kokkulepitud

viivisemäär on tühine, saab viivist nõuda üksnes seaduses sätestatud viivisemääras (VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär).

13. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on Elisa Eesti AS üldtingimuste punktis 7.10 kokkulepitud

viivisemäär 0,070% päevas. Kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära

rohkem kui 3 korda (seadusjärgne viivise määr VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt oli lepingu

tegemise hetkel ja ka käesoleval hetkel 8% aastas, see on 0,022% päevas. Seega kolmekordne

seadusjärgne viivisemäär on 0,066% päevas). Kohus märgib, et viivisemäära 0,07% päevas ei

saa lugeda ümardatud kolmekordseks seadusjärgseks viivisemääraks. Kohtu hinnangul ei ole

põhjendatud ega seadusega kooskõlas viivise arvutamisel ümardada sendi täpsuseni (kahe

komani pärast koma) viivise päevamäära. VÕS § 113 lg 1 teine lause järgi on viivise arvutamise

aluseks aasta-, mitte päevamäär. Hageja nõutud päevamäära 0,07% järgi kujuneb aastaseks

viivisemääraks 25,55%, kolmekordne praeguse seadusjärgne viivise aastamäär on aga 24%.

Kohtu hinnangul on hageja näidatud määras lepingus sisalduv viivise kokkulepe kostjat kui

tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ning viivisemäära kokkulepe on seega tühine.

Leping on sõlmitud tüüptingimustel, kostjal ei ole lepingu sõlmimisel võimalik mõjutada

viivise määra ning viivisemäära tingimust ei ole kostjaga läbi arutatud.

14. Kuna lepingus märgitud viivise määr on tühine, rahuldab kohus hageja viivisenõude

osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Põhivõlalt 38,36 eurolt perioodil 19.10.2016 kuni 20.12.2019 (kaasa

arvatud). VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga arvestatud viivise summa on 9,73

eurot. Põhivõlalt 54,98 eurolt perioodil 19.11.2016 kuni 20.12.2019 (kaasa arvatud) VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määraga arvestatud viivise summa on 13,58 eurot. Põhivõlalt 378,18

eurolt perioodil 19.12.2016 kuni 20.12.2019 (kaasa arvatud) VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määraga arvestatud viivise summa on 90,93 eurot. Seega viivised kuni 20.12.2019

(kaasa arvatud) kokku on summas 114,24 eurot.

Kuna kohus mõistab viivise välja vähendatud määras, on tegemist hagi osalise rahuldamisega.

15. Hageja taotleb viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist protsendina põhivõlast, kuni põhivõla 471,52 euro täieliku tasumiseni.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohust mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja taotlusel kohus mõistab viivise hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud osas

summaliselt ja edasi protsendina põhivõla tasumata osast kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Tsiviilasi nr 2-19-20492

6 (7)

Kohus ka siin kohaldab VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra, kuna lepingus sätestatud

viivisemäära kokkulepe on tühine.

MENETLUSKULUD

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos

kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud

menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2).

Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud

ning maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 1; p 7).

17. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Arvestades, et kostja ei ole menetluses faktiliselt osalenud ning tal ei saa olla tekkinud

menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda, jäävad kostja võimalikud menetluskulud

tema enda kanda.

Hageja menetluskuludest kohus jätab kostja kanda riigilõivu osas, milles hageja pidanuks

riigilõivu tasuma juhul, kui oleks esitanud hagiavalduses kohtu poolt rahuldatud suuruses

nõuded. Ülejäänud hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

18. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

19. Hageja on märkinud tsiviilasja hinnaks 981,85 eurot ja tasunud riigilõivu summas 175 eurot.

Kohus rahuldab hagi osaliselt ning osaliselt rahuldatud tsiviilasja hind on 648,48 eurot (471,52

+ 25,00 + 114,24 + 471,52*8%), millelt riigilõiv riigilõivuseaduse § 59 g 1 ja lisa 1 kohaselt on

125 eurot. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud riigilõivu osas summas 125

eurot.

20. Hageja õigusabikulud on põhjendamata ja jäävad täielikult hageja enda kanda. Hageja on

sama liitumislepingu alusel kohtule esitanud 27.03.2019 hagi nõudega mõista kostjalt välja

perioodi 01.-31.07.2016 teenuste kasutamise eest 01.08.2016 arve nr 2015925720 tasumata

jätmisest tekkinud võlgnevus (tsiviilasi nr 2-19-4654). Selles tsiviilasjas kohus 12.11.2019

tagaseljaotsusega rahuldas Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi R. S. vastu osaliselt ning määras

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 123 eurot (s.h

75 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 48 eurot lepingulise esindaja tasu), millest 90,35

eurot mõistis R. S.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja.

Kohus leiab, et hageja oleks saanud esitada septembrikuu 2016, oktoobrikuu 2016 ja

novembrikuu 2016 teenuste arvetest tulenevad nõuded koos ühes menetluses juulikuu 2016

teenuste arvest tulenevate nõudega. 27.03.2019, kui hageja esitas esimese hagiavalduse, olid ka

septembrikuu 2016, oktoobrikuu 2016 ja novembrikuu 2016 arvetest tulenevad teenuste

võlgnevuse nõuded hagejale loovutatud (kõik nõuded kostja vastu loovutati hagejale ühe

korraga 01.08.2018).

Arvete kohta eraldi hagide esitamisel ei kasutanud hageja oma menetlusõigusi heauskselt ja on

ise põhjendamatult suurendanud enda menetluskulusid. Hageja esitas ühest liitumislepingust

tuleneva nelja erineva kuu teenuse arvete võlgnevused kahes erinevas hagiavalduses. Mõlemas

hagiavalduse eest tasus hageja riigilõivu, mille väljamõistmist taotles kostjalt. Lisaks palus

Tsiviilasi nr 2-19-20492

7 (7)

hageja kummaski hagiavalduses menetluskuludena mõista kostjalt välja lepingulise esindaja

kulud summas 420 eurot.

Hageja on erinevate arvete kohta mitme eraldi hagiavalduse vormistamise ja esitamisega

kunstlikult suurendanud menetluskulusid. Selline käitumine on vastuolus tsiviilkohtumenetluse

ökonoomsuse põhimõttega ning tsiviilsuhetes kehtiva hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatakse, et õiguste teostamisel

ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel

viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärk on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS §

6 lg 1 kohustab võlausaldajat ja võlgnikku käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest

lähtuvalt. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või

tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. VÕS § 7 lg-te

1 ja 2 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad

isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust

ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- ja kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.

TsMS § 200 lg 1 kohustab menetlusosalisi kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Ühest

lepingust tekkinud nõuete kohta mitme erineva hagiavalduse esitamine ja sellega kunstlikult

kulude suurendamine on menetlusõiguste kuritarvitamine.

Kohus on 12.11.2019 kohtulahendiga tsiviilasjas 2-19- 4654 hageja kasuks kostjalt välja

mõistnud menetluskulud summas 90,35 eurot (sealhulgas õigusabi kulud). Eelkirjeldatud hea

usu põhimõtte rikkumise tõttu kohus leiab, et äärmiselt ebaõiglane oleks kostja kanda jätta

menetluskulusid, mis on hagejale tekkinud hageja enda ebamõistliku tegevuse tõttu.

Hagiavalduse vormistamisel on hageja kasutatud enda välja töötatud tüüpteksti, milles on

vahetatud ainult nimesid, lepingute ning arvete numbreid ja summasid.

Kui hageja oleks kõigi nelja kuu arvest tulenevad nõuded esitanud ühes hagiavalduses, oleks

lepingulise esindaja kulud olnud üksnes ühe hagiavalduse koostamise eest. Lepingulise esindaja

töömaht ja ajakulu ei suurene kordades, kui kahe arve asemel tuleb hagiavaldusse märkida nelja

arve numbrid ja summad.

21. Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

selles asjas rahuldatud nõuetega hagiavalduse esitamisel tasuda tulnud riigilõivu 125,00 eurot

ning mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.

22. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik