2-20-706/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kohtujurist Anu Talu Egert Übner Tsiviilasja number 2-20-706 Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2020, Pärnu kohtumaja Tsiviilasi

O. A. hagiavaldus T. A. vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1971 eurot Menetlustoiming Hagiavalduse läbivaatamata jätmine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: O. A. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxx x-xx, xxxxxxxx xxxxxx, xxxxx xxxxxxx), seaduslik esindaja H. K. (e-post xxx) lepinguline esindaja Andrus Post (e-post: andrus@juristaitab.ee) Kostja: T. A. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxx xxx x, xxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx; e-post: xxx) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada O. A. taotlus hagiavalduse tagasivõtmiseks.

2. Jätta läbi vaatamata O. A. hagiavaldus T. A. vastu elatise nõudes.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Kohtumäärus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast määruse tegemist viie kuu möödumist (TsMS § 427, § 661 lg 1 ja 2). Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 14). AVALDUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O. A. esitas 15.01.2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse T. A. vastu elatise nõudes. Pärnu Maakohus võttis 17.01.2020 määrusega O. A. hagiavalduse menetlusse. Hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud AET-is 17.02.2020. a.

2. Hageja edastas 21.02.2020 kohtule e-kirja, milles teatas, et vanemad otsustasid elatise osas sõlmida kohtuvälise leppe notaribüroos ning kui tulevikus ilmneb, et notaris sõlmitud leppeid eiratakse, saadetakse juhtum uuesti kohtusse. Kohus palus 25.02.2020 nõudes hagejal täpsustada, millisel alusel hageja menetlust lõpetada soovib.

Tsiviilasi nr 2-20-706

3. Hageja esitas 27.02.2020 kohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks ning palub hagi jätta läbi vaatamata. KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 424 lg 2 kohaselt hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Tsiviilasi on eelmenetluse staadiumis, mistõttu ei ole kostja nõusolek hagi tagasi võtmiseks vajalik.

5. Tulenevalt PKS § 123 lg-st 1 kohus teeb kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. TsMS § 561 lg 1 sätestab, et last puudutavas menetluses peab kohus nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Kuivõrd hageja seaduslik esindaja on kohtule avaldanud, et alaealise lapse vanemad soovivad lapse ülalpidamiseks sõlmida kohtuvälise kokkuleppe ja hageja ei loobunud hagiavaldusest, vaid võttis hagiavalduse tagasi, siis kohus asub seisukohale, et puuduvad alused O. A. taotluse hagiavalduse tagasivõtmiseks rahuldamata jätmiseks.

6. TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi vaatamata. TsMS § 425 lg 1 esimese lause kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Kohus selgitab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1).

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS §

162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et põhjendatud on jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtule teadaolevalt ei ole menetlusosalistel asjas menetluskulusid tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik