2-20-455/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-455

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2020, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-20-455

Tsiviilasi

R. Z. hagid M. Z. ja R. Z. vastu elatise

vähendamiseks

Tsiviilasjade hind

1503 eurot ja 1503 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja R. Z. , ik XXX, elukoht XXX; e-post XXX ;

Kostja I M. Z. , ik XX; elukoht XXX;

Kostja II R. Z. , ik XXX; elukoht XXX;

Kostjate seaduslik esindaja I. S. , ik XXX; elukoht

XXX; e-post XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

Protokollija

20. veebruar 2020

Istungisekretär Tiia Lepp

RESOLUTSIOON

1. R. Z. i hagid M. Z. i ja R. Z. i vastu rahuldada osaliselt.

2. Vähendada

Tartu

Maakohtu

27.04.2015

kohtuotsusega

tsiviilasjas

nr 2-15-4682 R. Z. ilt M. Z. i kasuks välja mõistetud elatise suurust ja mõista

R. Z. ilt alates 10. jaanuarist 2020 välja elatis 150 eurot kuus kuni M. Z. i

täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.

3. Vähendada Tartu Maakohtu 27. aprilli 2015 kohtuotsusega tsiviilasjas

nr 2-15-4682 R. Z. ilt R. Z. i, ik XXX, kasuks välja mõistetud elatise suurust

ja mõista R. Z. ilt alates 10. jaanuarist 2020 välja elatis 150 eurot kuus R. Z.

i täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX

4. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. R. Z. (hageja) esitas 10. jaanuaril 2020 Tartu Maakohtule hagiavalduse M. Z. i ja R. Z.

i (kostjad) vastu elatise vähendamiseks. Tartu Maakohtu 27. aprilli 2015 tagaseljaotsusega

tsiviilasjas nr 2-15-4682 on mõistetud hagejalt välja kummagi kostja kasuks elatis 195 eurot

kuus. Maakohtu otsuse kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Hagiavalduse kohaselt on hagejale määratud osaline töövõime, mistõttu on tal keeruline

leida tööd ning samal ajal kasvab elatisevõlg. Hageja väitel on ta võimeline maksma elatist

kokku 250 eurot kuus.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Hageja on käinud Soomes tööl ja teeninud palka, kuid on

teadlikult elatise maksmise kohustusest hoidunud. Ebaõige on hageja väide, et tal on raske

tööd leida. Kostjate seaduslikul esindajal on samuti osaline töövõime, samas käib ta tööl ja

kasvatab XXX alaealist last. Kostjatele on elatist maksnud osaliselt hageja ema L. Z..

Elatist on makstud 2017-2019 ca 100 eurot kuus. Täituri juures on elatisevõlg.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.

4. Hageja on esitanud jõustunud kohtuotsuse muutmise nõude korduvate kohustuste osas.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 järgi võib kohtus nõuda perioodiliselt

tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete

suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja

hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille

kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Kohus peab elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma üldjuhul aluseks eelmise

kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust

elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude

muutumist, millele tema väited tuginevad (Riigikohtu 28.10.2015 otsus nr 3-2-1-124-15, p

11).

Hagejalt on kostjate kasuks elatis välja mõistetud tagaseljaotsusega. Tagaseljaotsuses ei ole

toodud asjaolusid, mis olid otsuse tegemise ajal nõude ning nõude rahuldamise aluseks.

Riigikohtu praktika järgi kui kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise

aluseks olevaid asjaolusid, on elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks vaja tuvastada,

kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (Riigikohtu

19.10.2015 määrus nr 3-2-1-119-15, p 12). Järelikult tuleb elatise vähendamise nõude

lahendamiseks välja selgitada, millised on kostjate vajadused ning millises ulatuses on

hageja võimeline kostjatele elatist maksma.

5. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja on kohustatud kostjatele PKS § 96 ja §

97 p 1 alusel ülalpidamist andma. Kohtuotsusega väljamõistetud elatist saab vähendada

TsMS § 459 lg 1 alusel koosmõjus PKS § 102 lg-ga 2 alla seaduses sätestatud

miinimummäära, kui vastavalt asjaoludele esineb selleks mõjuv põhjus. Olukorras, kus

vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, ei vabane vanem oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest. Vanem peab PKS § 102 lg 2 järgi kasutama tema käsutada

olevaid rahalisi vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Sellisel juhul võib

kohus mõjuval põhjusel alaealisele lapsele elatise välja mõista alla seaduses sätestatud

alammäära, sh võib mõjuvaks põhjuseks olla vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes miinimumelatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps.

6. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et hageja majanduslik olukord on muutunud, talle on

määratud osaline töövõime, mistõttu tal on raske tööd leida. 20.02.2020 kohtuistungil

hageja selgitas, et on alustanud 03.02.2020 töötamist XXX-eurose tunnitasuga. R. Z.

arveldusarved on kohtutäituri poolt arestitud. Hageja väitel ei võimalda tema sissetulek

maksta kostjatele miinimumelatist, sest ta on osalise töövõimega, tal puudub piisav

sissetulek ja muu vara elatise tasumiseks.

Kohus tegi järelepärimised registritesse, Töötukassasse ja Sotsiaalkindlustusametile.

Hagejale registritesse kantavat kinnis- või vallasvara ei kuulu. Äriregistri järgi puuduvad

tal seosed äriühingutega. Täitemenetluse registri väljatrüki kohaselt on R. Z. seotud

menetlusi 13. Suurima nõude jäägiga on Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-15-4682

kohtuotsuse alusel alustatud täitemenetlus täiteasjas nr 186/2017/405, nõude sisuks on

elatise võlg märtsist 2017 kuni oktoobrini 2019 ning nõude jääk on 6761.21 eurot.

Eesti Töötukassa 24.02.2020 vastuse kohaselt on R. Z. asunud alates XX.XX.XXXX tööle,

tal on osaline töövõime ja talle makstakse töövõimetoetust perioodil XX.XX.XXXX-

XX.XX.XXXX päevamääraga 11,7137 eurot päevas, st ca XXX eurot kuus. Töötukassa

Sotsiaalkindlustusameti 25.02.2020 vastuse kohaselt makstakse R. Z. puudega tööealise

isiku toetust XXX eurot.

Kohus leiab, et elatise vähendamine alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 alusel on

põhjendatud. Mõjuv põhjus elatise vähendamiseks on hageja osaline töövõime alates

XX.XX.XXXX .

Riigikohtu praktika järgi on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise

kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel.

Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning

vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut

või et tema sissetulek on liiga väike (Riigikohtu 13.02.2018.a otsus nr 2-16-2343, p 13).

Kohus on tuvastanud, et hageja sissetuleku moodustavad sotsiaaltoetused ca XXX eurot

kuus. Toetustele lisandub tulevikus töötasu, kuid kuna hageja alustas töötamist alles

XX.XX.XXXX, siis kuutöötasu suurus on käesoleval ajal teadmata. Kohus märgib, et ei

saa eeldada, et osalise töövõimega hageja peab suutma teenida sellist sissetulekut, millega

saaks katta kahele lapsele miinimumelatise tasumise ja millest jääks raha ka tema tavaliste

vajaduste katteks. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatav, et hageja ei ole

võimeline tasuma temalt kohtulahendi alusel väljamõistetud elatist, mis 2020. aastal on

kahele lapsele kokku 584 eurot ilma, et saaks kahjustada tema tavaline elulaad.

Kostjate seadusliku esindaja igakuine sissetulek on XXX eurot ja sotsiaaltoetused XXX

eurot, kokku XXX eurot. Jagades selle nelja isiku vahel (kostjate seadusliku esindaja

leibkonnas on veel üks alaealine laps), jääb igaühele XXX eurot. Registrisse kantavast

kinnis- ja vallasvarast kuulub kostjate emale korteriomand ja mopeed. Kostjate ema arvele

laekub lasterikka pere toetus XXX eurot.

Kohus leiab, et elatise vähendamiseks alla miinimumi saab riiklike toetuste maksmist

arvestada koostoimes muude asjaoludega. Riigikohtu praktika järgi lapse vajaduste

rahuldamiseks mõeldud toetuse ulatuses saab lugeda lapse vajadused rahuldatuks ning see

võib olla mõjuvaks põhjuseks, et vähendada vanemalt väljamõistetavat elatist alla seaduses

sätestatud miinimummäära või jätta elatis välja mõistmata, kui toetus katab kõik lapse

eluvajadused (Riigikohtu 28.10.2015 otsus nr 3-2-1-124-15, p 16).

Arvestades peretoetuse suurust, on toetuse saamine täiendavaks asjaoluks, mis annab aluse

vähendada hageja poolt makstavat elatist alla miinimummäära. Kummagi kostja

vajadustest on riiklike toetustega kaetud 173 eurot. Vanemate kanda jääks 411 eurot kuus

(584-173) lapse kohta, s.o 205.50 eurot. Käesoleval juhul kostjate ema sissetulekust selleks

piisab, kuid hageja omast mitte.

Riigikohtu praktika järgi peavad vanemad PKS § 105 lg 3 järgi võrdväärse sissetuleku ja

varalise olukorra korral andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades. Käesoleval juhul ei

ole vanemate varaline seisund samaväärne, mis annab aluse ülalpidamise kohustuse

võrdsusest kõrvale kalduda. Kohus on seisukohal, et tõendatud on asjaolu, et hagejal

puuduvad rahalised vahendid ja muu vara igakuise elatise maksmiseks kostjatele nõutavas

ulatuses käesoleval ajal.

Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et

vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla elatist

maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus

tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime

ilma riigi abita (Riigikohtu 17.05.2011 otsus nr 3-2-1-33-22, p 20). Sellest tulenevalt ei ole

põhjendatud välja mõista elatist, mille tasumine paneb kohustatud isiku olukorda, kus tal

ei ole võimalik toime tulla ning kuhjuva võla tõttu muutub ise abivajajaks.

7. Hageja on palunud vähendada elatist selliselt, et elatise suurus oleks 125 eurot kuus ühele

lapsele. Kohtu hinnangul on hageja suuteline maksma kummalegi kostjale elatist 150 eurot

kuus.

8. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus Tartu Maakohtu 27.04.2015 tagaseljaotsusega

nr 2-15-4682 R. Z.lt M. Z.i ja R. Z.i kasuks välja mõistetud elatist ja mõistab R. Z.lt M. Z.

ja R. Z.i kasuks alates hagi esitamisest, s.o alates 10.01.2020 välja elatise kummalegi

lapsele 150 eurot kuus kuni M. Z.i ja R. Z.i täisealiseks saamiseni.

9. Kostjate vajaduste ja/või hageja majanduslike võimaluste muutumisel saavad nii kostjad

kui ka hageja pöörduda kohtusse elatise suuruse muutmiseks TsMS § 459 lg 1 alusel.

10. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel hagide osalise rahuldamise tõttu menetluskulud

poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik