4-19-6198/20 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-19-6198

1 (6)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2020.a Pärnu Väärteoasja number 4-19-6198 Kohtunik Kohtuistungi sekrteär Teet Olvik Anneli Kaljula Väärteoasi

Istungil osalenud isikud: Kaebuse esitaja

Kaebuse esitaja kaitsja

Kohtuvälise menetleja ametnik

Kohtuväline menetleja

A.Z ’i kaebus Politseija Piirivalveameti

Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna

menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aime Kase

20.11.2019.a otsuse väärteoasjas nr 2670,19,006480 tühistamiseks (LS § 227 lg 2 järgi).

A.Z, ik: XXX

Advokaat Hannes Toodu

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aime Kask

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuur (registrikood: 70008747, aadress: Pikk tn 18, Pärnu, epost: laane@politsei.ee)

RESOLUTSIOON

Juhindudes LS § 227 VTMS § 2, § 132, § 133 ; -135, kohus otsustas:

Jätta A.Z-i kaebus rahuldamata ja Politsei ja Piirivalveameti Lääne - prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aime Kase 20.11.2019.a otsus väärteoasjas nr 2670,19,006480 muutmata.

A.Z-i kaitsja kulud jätta A.Z-i kanda.

Lisakaristuse kohaldamise algust arvatakse alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse

§ 127 kohaselt on menetlusalune isik kohustatud 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

4-19-6198

2 (6) Rahatrahv 200 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB

Pangas, a/a- -le le EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a

EE701700017001577198 Luminor pangas. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber 10220195127891. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse.

Kui süüdlane ei tasu nõuet täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab kohtuväline menetleja vastavalt VTMS § 204 lg le 3 kümne päeva jooksul alates -

kohtulahendi jõustumisest kohtutäiturile lahendi koopia ning järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord VTMS § 156 lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon

esitatakse Riigikohtule kirjalikult päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 28.02.2020.a.

Asjaolud 25.10 kella 11:00 ajal juhtis A.Z X .2019.a koostati väärteoprotokoll selle kohta, et mnt x. km mootorsõidukit kiirusega 119 km/h +/8km/h, kus suurim lubatud sõidukiirus oli

90km/h. Sellega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui A.Z km/h. Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aime Kase 20.11.2019.a otsusega väärteoasjas nr 2670,19,006480 määrati A.Z-ile LS § 227 lg 2 rikkumis

0 trahviüh e eest rahatrahv 5 ikut ehk 200 eurot ning lisakaristusena kohaldati juhti ks. misõiguse äravõtmist kaheks kuu

09.12.2019.a esitas A.Z-i kaitsja kaebuse eelmärgitud väärteoasja otsusele, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist või lisakaristuse tüh istamist.

06.02.2020.a toimunud kohtuistungil jäid kaebuse esitaja ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist või lisakaristuse

kohaldamata jätmist. Kohtuväline menetleja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud, taotledes otsuse muutmata jätmist.

Maakohtu seisukoht

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suuri ma

sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 227 lg 5 p 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühes kuust kuni kolme kuuni.

Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a määruse nr „Nõuded kiirusmõõturi ja

kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“(edaspidi

4-19-6198

3 (6) „Määrus“) lisa 1 kohaselt kui suunas sõitva sõiduki kiirus on km/h ning mõõtja vastas 101-133 kiirus on 61-80 km/h, siis on

liikuvast sõidukist vastassuunas sõitva sõiduki kiiruse mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatus 8 km/h.

Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning tutvunud kohtumenetluse poolte seisukohtadega, leiab

7 lg 2 A.Z-i , et LS § 22 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine

25.10.2019.a poolt on leidnud tõendamist. Toimepandud väärtegu on tõendatud väärteoprotokolli, kiirusemõõturi kasutamise protokolli ütlustega. ja politseiametnike

25.10 A.Z juhtis X mnt x

.2019.a koostatud väärteoprotokollist nähtub, et km

mootorsõidukit reg. märgiga , mille kiiruseks mõõdeti 119 km/h +/ X xxxXXX

- 8km/h.

Sellega ületas d sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Samuti nä A.Z lubatu

htub kiirusmõõturi, mis on taadeldud 14.06.2019.a, kasutamise protokollist, et 25.10.2019.a kell 11:00 vastassuunas liikunud A.Z-i mõõdeti patrullautoga juhitud sõiduki kiiruseks 90

km/h alas 119

76 km/h. Arvestades km/h ning patrullauto kiirus oli mõõtmise hetkel

Määruses sätestatud laiendmääramatust, mõõdeti juhitud sõiduki kiiruseks A.Z-i

90 km/h alas, seega mitte vähem kui 1 Seega ületas A.Z lubatud suurimat

11 km/h.

sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Lisaks kinnitasid kohtuistungil politseiametnikud

Mariliis Rood ja Tauno Vä juhitud sõiduki ljaots, et 25.10.2019.a tuvastati A.Z-i

kiiruseks 119 km/h, milles tuleb maha arvata laiendmääramatus. Kohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et kiiruseületamine omistati ekslikult kaebaja juhitud sõidukile, kuna politseisõidukis olnud kiirusemõõtur fikseerib kiiruse ületanud sõiduki täpselt koos sõiduki väliste tunnuste ning numbrimärgiga. Antud juhul viis mõõtmisprotseduuri läbi politseiametnik Mariliis Rood. Kaitsja väitis kohtus, et puuduvad andmed selle kohta, et mõõtmist teostanud ametnik oleks läbinud mõõtmiste teostamiseks koolituse. Kohtuistungil kinnitas ametnik, et ta on läbinud vastava koolituse. Ka kohtuväline menetleja selgitas, et ametnik on läbinud vastava koolituse, mis on politsei sisekoolitus ning nende kohta paberkandjal tõendeid ei väljastata. Käesoleval juhul ei ole kohtul mingit alust kahelda politseiametnike selgitustes. Kaebuse esitaja püüab vastavasisulise väitega üksnes pääseda vastutusest. 06.02.2020.a esitas politsei ka tõendi ametniku koolituse läbimise kohta. una antud teatis on esitatud pärast seda, kui kohus läks K

nõupidamiste tuppa otsust tegema, ei saa kohus tõendit arvestada. Samas on ametniku seda pädevus mõõtmisi teostada kinnitust leidnud ametniku enda ütluste ja kohtuvälise menetleja selgitustega. Käesoleval juhul ei ole kohtul mittemingisugust alust neis kahelda. Kohtu hinnangul on ilmselge, et mõõtevahendite, sh kiirusmõõturi kasutamine, koolitus on oma olemuselt selline, mis kuulub politseiniku baasõppesse ega ole spetsiifilist laadi koolitus, mille puhul võiks tekkida kahtlus, kas kõigil politseiametnikel on ikka vastav koolitus läbitud. Kohus on seisukohal, et k

äesoleval juhul on täidetud MõõteS § 5 nõuded. Nimelt antud juhul on mõõtmised teostanud pädev mõõtja ( kasutas mõõtevahendit, mis on Mariliis Rood), kes

taadeldud ning järgis asjakohast mõõtemetoodikat. Seega mõõtmistulemused ehk 25.10.2019.a kiirusmõõturi kasutamise protokoll ja usaldusväärne tõend. on lubatav

Kohus on seisukohal, et mitte ükski kaitsja väide ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Seetõttu poolt kiiruse ületamine on tõendamist leiab kohus, et A.Z-i

leidnud kiirusmõõturi kasutamise protokolli, politseiametnike ütluste ning väärteoprotokolliga.

Eeltoodust tulenevalt on käesoleval juhul leidnud vastuvaidlematut tõendamist, et

25.10.2019.a kell 11:00 X mnt x. ületas kaebuse esitaja km suurimat lubatud sõidukiirust

mitte vähem kui km/h. Märgituga on täidetud LS § 227 lg sätestatud väärteo -s 2 objektiivne koosseis. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja ületas lubatud suurimat sõidukiirust vähemalt kaudse tahtlusega. A.Z, omades juhtimisõigust ja olles seega läbinud autokooli, pidi ilmselgelt

4-19-6198

4 (6)

võimalikuks pidama, et ületades lubatud suurimata sõidukiirust paneb ta toime väärteo või vähemalt möönis seda. Seega on tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eelnevast järeldub, et käesoleval juhul on leidnud täielikku ja vastuvaidlematut tõendamist A.Z-i poolt LS § 227 lg järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemine.

Ka leiab kohus, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ning ei esine menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid otsuse tühistamise aluseks.

Karistusest

Kaebuse esitajat karistati LS § 227 lg 2 järgi 200-eurose trahviga ning lisakaristusena kohaldati LS § 227 lg 5 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmist kaheks kuuks. LS § 227 lg 2 näeb maksimaalse karistusena ette 100 trahviühikut ehk 400-eurose trahvi ning

LS § 227 lg 5 p 1 alusel on sellise rikkumise eest õigus kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks kuuks. KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus on seisukohal, et karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja.

Ka leiab kohus, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ning ei esine menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid otsuse tühistamise aluseks. Kohtuväline menetleja on LS § 227 lg 2 alusel määranud rahatrahvi 50 trahviühikut, s.

o 200 eurot, milline karistus on sanktsiooni keskmises määras. Rahatrahvi määramisel on arvestatud sellega, et isikul on kehtivad karistused samalaadsete rikkumiste eest. A.Z-ile on LS §

227 lg 2 järgi otsusega mää 08.06.2019.a ratud rahatrahv 23 eurot ning trahviühikut ehk 92 29.07.2019.a o eurot. tsusega on määratud rahatrahv 95 trahviühikut ehk 380 Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, A.Z-i puhul esineb karistust kergendava asjaoluna kahetsus. Raskendavad asjaolud puuduvad.

Vaatamata sellele, et antud juhul on väärteo koosseis täidetud minimaalselt, tuleb A.Z-i pidada keskmisest suuremaks. Esiteks on tegemist korduva rikkujaga, süüd kusjuures eelmisest rikkumisest on möödas vaid veidi enam kui kolm kuud. Süüd tuleb pidada keskmisest suuremaks ka seetõttu, et kiiruse ületamise ajal liikus menetlualune isik oma sõidukiga teel üksi ehk tal ei olnud ühtegi põhjust, nt möödasõit inimlikult aktsepteeritavat vms, kiiruse ületamiseks, mis võiks isiku süüd vähendada. küll väitnud, et ületas Kaebaja on

kiirust möödasõidul. hinnangul on isiku selgitused kiiruse ületamise kohta Samas kohtu möödasõidul ilmselgelt tagantjärele otsitud. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt liikus menetlusalune isik oma sõidukiga üksi, samuti kinnitasid sündmuskohal viibinud politseiametnikud, et möödasõitu ei toimunud. Kohtul puudub igasugune alus kahelda kiirusemõõturi protokolli ja politseiametnike ütluste tõele vastavuses Käesoleval ju . hul oli

menetlusaluse isiku täiesti teadlik valik ületada kiirust olukorras, kus selleks puudus igasugune vajadus. Samas karistuse määramisel tuleb arvestada kergendava asjaoluna kahetsust.

Karistuse määramisel tuleb ilmselgelt arvestada ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtuda sellest, kuidas on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude A.Z

toimepanemisest. A.Z on samalaadse rikkumise eest varasemalt karistatud. Kusjuures antud rikkumise puhul on tegemist juba kolmanda rikkumisega vähem kui viie kuu jooksul, s.o esimene rikkumine 08.06.2019.a, teine 03.07.2019.a ning kolmas 25.10.2019.a

Kohtu hinnangul võib isegi öelda, et on süstemaatiline kiiruse ületaja. Seega A.Z

4-19-6198

5 (6)

ilmselgelt ei ole varasemad karistused, s.o rahatrahvid, mõjutanud isikut hoiduma uute väärtegude toimepanemisest.

Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (RKKKo 3-1-1-70-16, p 9). A.Z-ile varasemate rikkumiste eest määratud karistused on kahtlemata seotud praeguse menetluse esemeks oleva süüteoga ja seda tuli teda iseloomustavana karistuse mõistmisel arvesse võtta. Nimelt on A.Z-i karistatud samuti LS § 227 lg 2 alusel 08.06.2019.a ja 29.07.2019.a otsustega. Nimetatud väärteokaristusest hoolimata ületas A.Z taas 25.10.2019.a kiirust. Seega ei ole A.Z eelmistest karistustest ilmselgelt ning ta muutnud ei järeldusi teinud oma käitumist ole, vaid on jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kiiruse ületamisega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara, vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid.

Tegemist ei s vastama toimepandud teo ole vähetähtsa väärteoga, mistõttu peab ka karistu raskusele ja mõjutama rikkujat edaspidi rikkumistest hoiduma.

Lisaks kohaldati A.Z-ile LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kaheks kuuks. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud asjas on igati kohane ja põhjendatud. Kohtu hinnangul peab karistus olema mõjus ja piisavalt ebamugav, et isik teeks omad järeldused ja käituks edaspidi seaduskuulekalt.

Käesoleval juhul oli tegemist juba kolmanda samalaadse rikkumisega vähem kui viie kuu jooksul. Nimetatu tähendab, et varasemalt määratud rahatrahvid ei avaldanud isiku käitumisele mitte mingit mõju ning pani lühikese aja pärast toime uue samalaadse A.Z

rikkumise. Arvestades, et isik on vähem kui viie kuu jooksul pannud toime kolm kiiruse ületamist, võib öelda, et tegemist on süstemaatilise kiiruse ületajaga (RKKKo 3-1-1-87-08 p 10). Sellises olukorras üksnes taaskord rahatrahvi määramist ei saa pidada otstarbekaks ega mõistlikuks. Kui leebemad vahendid (rahatrahv) ei ole isiku käitumisele mõju avaldanud, siis tuleb kohaldada järgmisi ja raskemaid mõjutusvahendeid. Kohus leiab, et tõenäoliselt juhtimisõiguse äravõtmine avaldab rohkem mõju kui ainult rahatrahv, sest A.Z-ile

varem määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud käitumist ning isik on jätkanud A.Z-i samalaadsete väärtegude toimepanemist.

Kaebuse esitaja on oma kahetsuskirjas politseile märkinud, et vajab juhtimisõigust igapäevaselt tööalaselt. Kohus leiab, et nimetatu ei ole alus lisakaristuse tühistamiseks.

Kaebaja poolt viidatu oleks pidanud tal meeles olema ka enne rikkumise toimepanemist. Märgitu peaks isikul igapäevaselt liikluses osaledes meeles olema ning sundima teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Seega peaks isik tegema ise kõik selleks, et ta järgib liiklusnõudeid, säilitades sellega juhtimisõiguse.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuna isiku käitumisele ainult korduvate rahatrahvide määramine mõju ei ole avaldanud ning suhteliselt lühikese aja jooksul pani isik toime uue samalaadse rikkumise, siis on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine.

Ainult rahatrahvi määramine ei ole puhul osutunud piisavalt mõjusaks ega ole A.Z-i

mõjutanud teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Seega on igati põhjendatud, et kohtuväline menetleja kohaldas täiendavat mõjutusvahendit lisakaristuse näol.

Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Lisakaristus on üks osa karistusest ning menetleja peab ka seda mõistes või määrates lähtuma teo toimepanija süüst.

Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud

4-19-6198

6 (6)

süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt RKKKo 3-1-1-122-13, p 9) (3-1-1-59-15 p 12). Isikule mõistetud põhi ja lisakaristus peavad koosmõjus vastama isiku süüle. Kui isikult -

soovitakse juhtimisõigust ära võtta, peab talle mõistma põhikaristuse, mis on tema süüst väiksem. Vastasel juhul ei ole võimalik isiku kogukaristust lisakaristusega raskemaks muuta. (3-1-1-59-15 p 13). Arvestades väärteo asjaolusid, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja kaheks kuuks kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine on antud teo eest kohane. Lisakaristust on kohaldatud keskmises määras.

Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt A.Z-ile määratud karistus 50 trahviühikut ehk 200 eurot ja lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuk

- ja eripreventiivsetele s vastavad koosmõjus A.Z-i süü suurusele ning üld eesmärkidele. Kohtuväline menetleja on vaidlusaluses otsuses märkinud, et isikul on neli kehtivat karistust.

Tegelikult on isikul kaks kehtivat karistust. Samas leiab kohus, et märgitu ei ole kuidagi aluseks otsuse tühis Ka mitte ükski teine kaitsja poolt välja toodud asjaolu, nt kiiruse tamiseks.

ületamine valgel ajal, hea nähtavusega, kuiva kattega teel, väärteo koosseisu minimaalne täitmine vms, ei anna alust otsuse tühistamiseks või karistuse kergendamiseks. Kohus anal miks m

- ja üüsis eelpool, ääratud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld eripreventiivsetele eesmärkidele.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus et on toime pannud LS § 227 lg 2 järgi A.Z kvalifitseeritava väärteo. Kohus leiab, et määratud rahatrahv ja lisakaristus vastavad isiku süü suurusele. Seega jätab kohus A.Z-i kaebuse rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti

Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aime

Kase 20.11.2019.a otsuse väärteoasjas nr 2670,19,006480 muutmata.

Menetluskulud Kuna esitatud kaebus jäetakse rahuldamata ning väärteootsus muutmata, siis lähtudes VTMS § 2 ja KrMS § 180, tuleb jätta valitud kaitsja kulud A.Z-i kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Teet Olvik kohtunik