2-19-18995/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U MÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Atonen Tsiviilasja number 2-19-18995

Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasi V G hagi S Ga vastu elatise maksmise lõpetamiseks Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V G (isikukood x), seaduslik esindaja D G (isikukood x) Kostja S Ga (isikukood x) Menetlemise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata hageja V G hagi kostja S Ga vastu elatise maksmise lõpetamiseks.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

3. Edastada kohtumäärus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul selle kättesaamisest Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud

1. Hageja V G esitas 03.12.2019 Harju Maakohtule hagi kostja S Gat vastu elatise maksmise lõpetamiseks, kohustada kostjat andma nõusolek hageja seaduslikule esindajale Sotsiaalkindlustusameti jaoks peretoetuse saaja muutmiseks ning mõista hageja seadusliku esindaja kasuks kostjalt välja peretoetus ajavahemiku 03.12.2018-03.12.2019 eest 720 eurot.

2. 09.12.2019 kohtumäärusega keeldus kohus menetlusse võtmast hageja V G nõuet kohustada kostjat S Gat andma hageja seaduslikule esindajale D G Sotsiaalkindlustusameti jaoks kirjalik nõusolek peretoetuse saaja muutmiseks hageja V G osas ning mõista kostjalt välja hageja seadusliku esindaja D G kasuks peretoetus ajavahemiku 03.12.2018-03.12.2018 eest 720 eurot.

3. 13.01.2020 kohtumäärusega võttis kohus menetlusse hageja hagi kostja vastu elatise maksmise lõpetamiseks.

Kohtumääruse põhjendused

4. Kohus leiab, et hageja V G hagi kostja S Ga vastu elatise maksmise lõpetamiseks tuleb jätta läbi vaatamata.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadusliku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

2 (2)

6. Käesoleval juhul on hageja seaduslik esindaja D G esitanud kohtule hageja V Gi nimel hagiavalduse hageja ema S Gi vastu elatise maksmise lõpetamiseks. Hageja palub lõpetada Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-15-16876 laste kasuks väljamõistetud elatise maksmise kohustus alates 13.01.2020. Tsiviilasja nr 2-15-16876 29.01.2016 otsusest nähtuvalt on nimetatud otsusega välja mõistetud hageja isalt D Gilt poja V Gi kasuks igakuine elatis lapse ülalpidamiseks alates 01.01.2016 kuni V Gi täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud miinimummääras ning tütre N Ga kasuks igakuine elatis lapse ülalpidamiseks alates 01.01.2016 kuni N Ga täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud miinimummääras. Kuivõrd elatis on välja mõistetud hageja seaduslikult esindajalt D Gilt, mitte hagejalt, siis on kohus ekslikult võtnud hageja hagi menetlusse. Elatise maksmise kohustuse lõpetamise hagi esitamisel oleks hagejaks pidanud olema hageja isa D G ning kostjaks laps, kelle kasuks elatis välja mõisteti, mistõttu ei ole hageja poolt esitatud hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada ning hageja hagi tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.

7. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab käesolevas tsiviilasjas menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.

9. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik