1-19-7857/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedOtsuse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja 26. veebruar 2020 Kriminaalasja number nr 1-19-7857 (19284000371) Kohtunik Kadi Aavik Kohtuistungi sekretär Kaili Bergman Kriminaalasi süüdistuses KarS § järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Sandra Kurs Süüdistatav M.I isikukood: XXX; elukoht:
Legislator headnote
AI generated1-19-7857/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Otsuse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja 26. veebruar 2020 Kriminaalasja number nr 1-19-7857 (19284000371) Kohtunik Kadi Aavik Kohtuistungi sekretär Kaili Bergman Kriminaalasi
M.I
424 lg 1
süüdistuses KarS § järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Sandra Kurs Süüdistatav M.I isikukood: XXX; elukoht:
xxxxxxxx xx xxxxxxxx xxxxxx Kehtivad kriminaalkaristused puuduvad
Kehtivaid väärteokaristusi 4
RESOLUTSIOON
Süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi mõista talle karistusena M.I ning vangistus 6 kuud.
Arvata M.I karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud KarS § 68 lg 1 alusel
aeg 19.-21. september 2019, s.o 3 , päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 5 kuud ja 27 päeva.
Määrata KarS § mõistetud vangistus päeva
74 lg 1 alusel, et M.I-le
5 kuud ja 27 jääb täielikult tingimisi kohaldamata
, kui M.I ei pane 1-aasta katseaja kestel se toime uusi
75 lg-s
kuritegusid ja täidab KarS §
1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded:
1) xxxxxxx xx xxxxxxxxxxxxx elab kohtu määratud alalises elukohas –
2) ilmub kriminaa
lhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -
, töö või õppimiskoha vahetamiseks;
6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Määrata KarS § 75 lg 2 p alusel käitumiskontrolli ajaks M.I-le
8 ja lg 4 täiendavad järgnevad lisakohustused:
- osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine;
- registreerida ennast hiljemalt
10 tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames
alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele (Lõuna-
Eesti Haiglas, Põhja Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või - Tartu Ülikooli Kliinikumis, SA Viljandi Haigla telefonil 5866 5160 (esmaspäev kuni reede 8.00- - hindamine 16.00) või e postil alko@vmh.ee) ning läbida meditsiiniasutuse määratud ajal;
- teha alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, omal kulul alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi CDT
(ehk süsivesikdefitsiitse transferriini) määramiseks (juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6
(kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %).
Võtta KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt lisakaristusena ära mootorsõiduki M.I-lt juhtimise õigus 2 kuuks.
Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel M.I-lt riigi tuludesse sundraha 540 eurot ja riigi õigusabi tasu eurot, mis tasuda ühe kuu jooksul alates 151,20 eurot, s.o kokku 691,20 käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Tasumiseks vajalikud andmed (sh viitenumbrid ja pangakonto numbrid) sisalduvad kohtuotsusele lisatud makseinfos, mis tehakse kättesaadavaks ka e ) süsteemi vahendusel. Tähtajaks -toimiku (https://www.e-toimik.ee/
menetluskulude tasumata jätmisel pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha osaliselt, s.o summas 336 eurot, riigi kanda.
Jätta M.I-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu
79,44 eurot riigi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult
kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus
Süüdistusest nähtuvalt on KarS § 424 l järgi M.I toime pannud kuriteona: g 1 kvalifitseeritud kuriteo, s.o , mis seisnes selles, et tema mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise
juhtis 19.09.2019 kella 22:33 paiku Viljandi linnas Paala tee ja Raua tn ristmiku juures mootorsõidukit Mercedez-Benz Vito, registreerimismärgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,92 mg/l kohta. Kirjeldatud tegevusega rikkus M.I kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.
II Kokkuleppe sisu
Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe: KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.
Tulenevalt KarS § 68 lg st 1 arvata mõistetava karistuseaja hulka - M.I poolt eelvangistuses viibitud 3 päeva ( ) vangistust ja ärakandmisele kuuluvaks 19.09.2019 - 21.09.2019 karistuseks määrata 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.I ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2)
ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu , töö või õppimiskoha - -
vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse.
Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „ Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: Põhja Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik; Põhja - -Eesti
Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet; Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik; Valga Haigla; Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond; Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik; Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet; Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik (SA Viljandi Haigla alkoholitarvitamise häire raviteenuste saamiseks tuleb registreeruda telefonil 5866 5160 (esmaspäev kuni reede 8.00 16.00) või e - -postil .) AJK Kliinik; Viru Haigla Tapa alko@vmh.ee ;
Tervisekeskus; Kuressaare Haigla. KarS § 75 lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse
transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus kuuks. Vastavalt liiklusseaduse § M.I-lt
127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul, pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist, loovutada Maanteeametile.
Süüdistatav nõustus kokkulepet sõlmides hüvitama järgnevad M.I menetluskulud:
-
itsja Birje Kalmuselt kohtueelses menetluses
KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud ka määratud tasu ja kulud summas 230,64 eurot, millest sõidukulu (sh sõidu ajakulu) on 79,44 eurot.
- KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 810 eurot. M.I on võtnud endale vabatahtliku kohustuse vereproovide andmiseks, mis võimaldab kriminaalhooldajal kontrollida, et süüdimõistetu on muutnud oma alkoholi tarbimise harjumusi. Antud kohustusega kaasneb M.I täiendav rahaline kohustus, mille tõttu peab prokurör põhjendatuks menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist.
KrMS § 180 lg 1 alusel mõista M.I-lt menetluskuluna välja sundraha summas 540 eurot ja kaitsjatasu summas 151,20 eurot, so kokku 691,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 270 eurot ning kaitsja sõidukulu (sh sõidu ajakulu) summas 79,44 eurot riigi kanda.
III Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ning ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Prokurör jäi kohtuistungil samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Prokurör lisas, et kuivõrd sundraha määr on 2020.a. suurenenud, tuleb kokkuleppest lähtuvalt riigi kanda jätta 336 eurot (876-540).
Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista süüdi KarS § 424 lg 1 järgi M.I ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Samuti tuleb välja M.I-lt mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
Kohus selgitab, et lisakaristuse kandmise aeg
– mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine – hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse (LS) § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Juhiloa mitteloovutamisel on Maanteeametil õigus määrata sunniraha kuni 640 eurot.
Kohus selgitab, et vastavalt KarS § 78 p-le 1 hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud KarS § s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille - kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.
Kadi Aavik
kohtunik