2-19-18804/32 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number 2-19-18804 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2020, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi V Ka hagi V K’i vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V Ka (isikukood xxx) Kostja V K (isikukood xxx) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev ja viis Menetlustoiming 27.02.2020 kohtuistungil Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta V Ka abielulahutuse hagist loobumine vastu ja lõpetada tsiviilasja nr 2-19- 18804 menetlus.

2. Jätta poolte menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

3. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Vabastada V Ka’t menetluskulude – hagiavalduse esitamisel tasumata jäänud 100 eurose riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest ning jätta Eesti Vabariigi kanda V Ka menetluskulud ehk 100 euro suurune riigilõiv. Eesti Vabariigile hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Toimetada kohtumäärus pooltele kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

Tsiviilasi nr 2-19-18804

2(3) andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-19-18804, V Ka hagi V K’i vastu abielu lahutamise nõudes.

Hageja 27. veebruari 2020 kohtuistungil hagist loobus ja taotles asja menetlus lõpetada. Samuti taotleb hageja vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Abikaasad leppisid ära, kostja on muutunud paremuse poole ja pole enam vägivaldne.

Kostja kinnitas, et abikaasad leppisid ära ja ta ei vaidle hagist loobumisele ja menetluse lõpetamisele vastu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, olles tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause järgi kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse.

Kohus leiab, et loobumine ei ole vastuolus seadusega ega riku avalikku huvi. Hageja on loobunud hagist 27. veebruari 2020 kohtuistungil ja hagist loobumine sai protokollitud. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse otsust tegemata.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 näeb ette, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 2 lähtuvalt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega.

TsMS § 168 lg 2 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg-tega 1 ja 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Arvestades, et kõik menetluskulud jättis kohus hageja kanda, ei nõudnud kohus hagejalt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks.

Tsiviilasi nr 2-19-18804

3(3) Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kohtumenetluses oleks kostjal olnud lepinguline esindaja. Kostja hagile ei vastanud ja isiklikult kohtuistungist osa võttis, mistõttu ei saa tal olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks teinud muid toiminguid, millega kaasnevad kostjale kohtukulud.

Seega kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Viru Maakohus 6. jaanuari 2020. a määrusega rahuldas hageja menetlusabi taotlus ning vabastas hagejat täies ulatuses abielulahutuse hagi esitamisel 100 eurose riigilõivu tasumise kohustusest.

TsMS § 190 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Sama paragrahvi lg 4 esimesest lausest nähtub, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Paragrahvi lg-st 7 tulenevalt võib kohus käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 8 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kui abielulahutuse hagist loobutakse menetluse kestel.

Kohus on seisukohal, et kuna hageja on abielulahutuse hagist loobunud menetluse kestel ja tal oleks võimalik taotleda riigilõivu tasumise korral selle tagastamist, tuleb hageja vabastada riigilõivu tasumise kohustusest riigituludesse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Šabarova kohtunik