2-18-133362/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.02.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-133362

Tsiviilasi

Stabimer Õigusbüroo OÜ hagi M M ja Mirolux

OÜ vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

456,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Stabimer Õigusbüroo OÜ (registrikood

11811374), volitatud esindaja Jana Kitter

Kostja 1 Mirolux OÜ (registrikood 14444568)

Kostja 2 M M (isikukood xxxx)

Kostjate lepinguline esindaja Signe Paap (e-post

signe.paap@athenalaw.ee)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista M Mlt ja Mirolux OÜ-lt solidaarselt Stabimer Õigusbüroo OÜ

kasuks 456,80 eurot, millest põhivõlg on 410 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 46,80 eurot.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud solidaarselt M Mlt ja Mirolux OÜ kanda.

4. Välja mõista M Mlt ja Mirolux OÜ-lt solidaarselt Stabimer Õigusbüroo OÜ

kasuks menetluskulud summas 1 00 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt osutas Stabimer Õigusbüroo OÜ (hageja) Mirolux OÜ-le (kostja 1)

kompleksteenuseid. Lepingu kohaselt pidi kostja 1 tasuma hagejale kompleksteenuse eest 180

eurot (sh käibemaks) kuus. Teenus kujutas endast hageja poolt kostja kontaktisikuks olemist,

2

sh oli märgitud kostja 1 registrijärgse aadressina hageja aadress ja kontaktisikuna hageja.

28. oktoobril 2018 teatas kostja 1, et soovib lepingu lõpetada alates septembrist teatades

ülesütlemisest üks kuu ette. Hageja teatas kostjale, et kostja 1 muudaks äriregistris oma

registriaadressi ja kontaktisiku. Hageja teavitas kostjat 1, et kuna ühekuulise etteteatamise

tähtaja möödumisel kostja 1 polnud registris andmeid muutnud, siis jätkas kostja 1 teenuse

kasutamist ja leping ei lõppenud ning hageja kavatseb esitada kostjale 1 arved ka novembri ja

detsembrikuu eest. Hageja esitas kostjale 1 teenuse eest arved 11-1802 ja 12-1973, mille

alusel pidi kostja 1 tasuma hagejale vastavalt 230 ja 180 eurot. Esimene arve oli suurem

poolte kokkuleppel. Kostja 1 teenuse eest ei tasunud, mistõttu nõuab hageja kohtu kaudu

võlgnevuse ja viivise tasumist. Kostja 1 pole kohtueelselt esitanud ei tasaarvestuse ega

hinnaalandamise avaldust. Teenuse tasu osas kehtib poolte kokkulepe ja kostja 1 ei saa

hinnakirja põhjal arvutada endale sobivat teenustasu.

2. Lepingu kohaselt vastutab tellija seaduslik esindaja lepinguliste kohustuste täitmise eest

solidaarselt tellijaga maksimaalselt summas 500 eurot. M M (kostja 2) on kostja 1 seaduslik

esindaja ning vastutab seega kostjaga 1 solidaarselt tekkinud võlgnevuse eest kuni 500 eurot

eest. Kostja 2 kirjutas lepingule alla, mistõttu on käenduse kohustus tema suhtes kehtiv.

3. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks 456,80 eurot, millest

põhivõlg on 410 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 46,80 eurot või alternatiivselt välja

mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks seadusjärgne viivis põhinõudelt (410 eurot)

summas 2,06 eurot hageja kasuks. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate

kanda.

KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja 1 vaidleb hagile vastu. Kostja 1 väitel on arvel kajastatud teenusena juriidilise

aadressi

kasutamise

teenus

ja

raamatupidamisteenused.

Tegelikkuses

hageja

raamatupidamisteenust ei osutanud, hageja üksnes säilitas temale esitatud arveid, mida saab

pidada hoiuteenuseks, kuid mitte raamatupidamisteenuseks ning hoiuteenuse vastu kostjal 1

huvi puudus. Seetõttu alandab kostja 1 hinda. Kostja 1 hinnangul on alandatud hinnaks 204,66

eurot. Kostja 1 tasaarvestas täiendavalt nõude summas 60 eurot ning tunnistab tema vastu

esitatud nõuet summas 144,66 eurot. Alandatud ja tasaarvestatud osas peab kostja 1 õigeks ka

viivisenõude vähendamist.

5. Kostja 2 leiab, et käendusleping on tühine, kuna käendust ettenägev säte oli

tüüptingimusena kajastatud kostjaga 1 sõlmitud lepingu sees. Tingimust ei räägitud läbi ega

sellest ka ei teavitatud kostjat 2 lepingu sõlmimisel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.

7. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS §

231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool

võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest.

8. Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Pooled sõlmisid 08.05.2018 kliendilepingu nr 18-08-

05-1, mille kohaselt kohustus hageja osutama kostjale 1 kompleksteenuseid (vt hagiavalduse

lisa 1, kliendileping). Lepingu p 3.1 kohaselt pidi kostja 1 tasuma hagejale kompleksteenuse

eest 180 eurot (sh käibemaks) kuus. 28.10.2018 teatas kostja 1, et soovib lepingu lõpetada

alates septembrist teatades ülesütlemisest üks kuu ette. Hageja teatas 29.10.2018 kostjale, et

kostja 1 muudaks äriregistris oma registriaadressi ja kontaktisiku. Hageja teavitas kostjat 1, et

kuna ühekuulise etteteatamise tähtaja möödumisel kostja 1 polnud registris andmeid muutnud,

3

siis jätkab kostja 1 teenuse kasutamist ja leping ei lõppenud. Hageja esitas kostjale 1 teenuse

eest arved 11-1802 ja 12-1973, mille alusel pidi kostja 1 tasuma hagejale vastavalt 230 ja 180

eurot (vt hagiavalduse lisad nr 8-9). Hageja edastas 11.12.2018 kostjale 1 kliendilepingu

lõpetamise teate (hagiavalduse lisa 4).

9. Kohus täitis 06.12.2109 määrusega selgituskohustust ning selgitas menetlusosalistele

kohalduvat õigust (vt Harju Maakohtu 06.12.2019 määrus).

10. Hageja põhinõue kostjate vastu 410 euro nõudes võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108

lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest

tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see

on muutunud sissenõutavaks. Võlaõigusseaduse VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel

viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kohustuse

rikkumine on aga võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut

peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

11. Asja õigeks lahendamiseks on vajalik selgeks teha, missugune leping oli hageja ja kostja

1 vahel sõlmitud, missugustel tingimustel leping sõlmiti, kas ja missuguste tingimustega

leping on kehtiv, kas ja millal leping lõppes ja missuguses summas võib hageja nõuda kostjalt

tasu. Seejärel saab hinnata, kas tasunõue on väiksem tulenevalt hinna alandamisest või

tasaarvestusest.

12. Lepinguga kohustuvad kaks lepingupoolt midagi tegema või tegemata jätma (VÕS § 8 lg

1). Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja 1 sõlmisid teenuselepingu. Lepingu sisuks

oli raamatupidamisteenuse osutamine ja kontaktisikuks olemise kohustus. Kostja 1 kohustus

teenuse eest tasuma 180 eurot kuus. Teenuseleping võib olla käsundusleping VÕS § 619

tähenduses või osaliselt töövõtuleping VÕS § 635 tähenduses. Pooled vaatamata kohtu

nõudele selgitusi lepingu liigi osas ei esitanud (vt 06.12.2019 kohtumäärus). Kohus on

seisukohal, et poolte vahel sõlmitud leping on segaleping, so käsundusleping ning tulemuse

saavutamisele suunatud teenuste puhul (deklaratsioonide ja dokumentide koostamise osas)

osaliselt töövõtuleping.

13. Järgmisena analüüsib kohus, kas tegemist võib olla tühise tehinguga. Kostja 1 märkis, et

tehing on tühine tulenevalt vastuolust heade kommetega. Heade kommetega vastuolus olev

tehing on tühine (TsÜS § 86 lg 1). Tehing loetakse heade kommetega vastuolus olevaks, kui

tehing on tehtud ühe poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimusel või poolte vastastikuste

kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ja üks lepingupool teadis

või pidi teadma, et teine pool teeb tehingu tulenevalt erakorralisest vajadusest,

sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust (TsÜS § 86 lg 2). Kohus selgitas

kostjale 1, et kostjal tuleb kohtu ette tuua asjaolud, mille põhjal kohus saaks järeldada, et

tehing on tehtud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või et poolte vastastikuste kohustuste

väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ja et hageja teadis või pidi teadma, et

kostja 1 teeb tehingu tulenevalt kogenematusest. Samuti tuleb kostjal neid asjaolusid

tõendada. Kostja vaatamata kohtu 06.12.2019 määruses antud selgitustele kohtu ette

asjaolusid ei toonud, samuti ei esitanud tõendeid. Seega ei ole tõendamist leidnud, et tegemist

on tühise tehinguga.

14. Kuna leping on kehtiv, siis tuleb lepingupooltel lepingust tulenevaid kohustusi täita kuni

lepingu lõppemiseni. Lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele

lepingupoolele (VÕS § 195 lg 1). Ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende

lepinguliste kohustuste täitmisest, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule

lepingu üles öelda (VÕS § 195 lg 2). Lepingu p 4.15 kohaselt oli lepingu ülesütlemine

4

lubatud etteteatamise tähtajaga 1 kuu. Seaduse kohaselt ei mõjuta ülesütlemist asjaolu, et

ülesütlemise avalduse esitanud lepingupool jätkab teenuse kasutamist. Lepingu punktist 4.17

tulenes tingimus, mille kohaselt, kui tellija ei muuda oma andmeid äriregistrist, siis ei loeta

lepingut lõpetatuks ja hagejal on õigus nõuda igakuiselt tasu suuruses 180 eurot. Kohus

selgitas 06.12.2019 määrusega, et pooltel tuleb esitada seisukoht lepingu punkti 4.17

tähenduse osas, kas tegemist võib olla leppetrahvi nõudega või lepingu ülesütlemise korda

reguleeriva sättega ja kuidas nimetatud punkt mõjutab lepingu ülesütlemist arvestades ka

tüüptingimuste regulatsiooni VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 44. Samuti tuli pooltel esitada seisukoht,

millal poolte arvates leping lõppes ülesütlemise tõttu. Hageja on seisukohal, et hageja lõpetas

kliendilepingu kostjapoolse lepingurikkumise tõttu 11.01.2019. Kostja omapoolset seisukohta

ei esitanud. Kohus on seisukohal, et lepingu p 4.17 osas on tegemist lepingu ülesütlemise

korda reguleeriva sättega ning poolte ühine tahe oli reguleerida täpselt millistel tingimustel on

õigus leping üles öelda. Vaidlus puudub selles, et kostja 1 edastas hagejale lepingu

ülesütlemisavalduse

28.10.2018.

Hageja

vastas

29.10.2018

e-kirjaga,

et

lepingu

ülesütlemiseks tuleb kostjal 1 muuta äriregistris enda juriidiline aadress ning kontaktisik (vt

hagiavalduse lisa nr 2). Kostja 1 nimetatut ei teinud. Hageja teatas kostjale 30.11.2018 e-

kirjaga, et leping ei ole lõppenud ning hageja väljastab kostjale 1 arve ka detsembrikuu 2018

eest

(hagiavalduse

lisa

nr

3).

Hageja

edastas

kostjale

1

11.12.2018

lepingu

ülesütlemisavalduse alates 11.01.2019 seoses kostja 1 võlgnevuse tõttu (hagiavalduse lisa nr

4). Seega lõppes leping 11.01.2019 ning hagejal on õigus nõuda arvete nr 11-1802 ja 12-1973

tasumist kogusummas 410 eurot.

15. Kohus võtab seisukoha kostja 1 hinna alandamise taotluse osas. Kohus selgitas

06.12.2019 määrusega hinna alandamise eeldusi. Kui lepingupool võtab vastu mittekohase

täitmise, võib ta alandada selle eest tasumisele kuuluvat hinda (VÕS § 112 lg 1). Hinna

alandamise eelduseks on, et kehtiva lepingu olemasolu, kohustuse täitmine puudusega ja

täitmise vastuvõtmine. Hinda võib alandada võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise

väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse (VÕS § 112 lg 1) ehk alandatud hind = lepingu

eseme väärtus koos puudustega x lepingus kokkulepitud hind / lepingu eseme väärtus ilma

puudusteta. Hinna alandamine toimub vastaspoolele avalduse tegemisega (VÕS § 112 lg 2 ls

1). Vastavasisulise avalduse võib esitada ka kohtumenetluses esitatava menetlusdokumendina

(RKTKo 3-2-1-62-08). Hinnaalandamine toimub alates avalduse teise lepingupoole poolt

kättesaamisest (RKTKo 3-2-1-62-08). Kohus selgitas, et kostjal 1 tuleb täpsustada, milles

seisnes mittekohane täitmine, kas ja millal kostja 1 nõudis hagejalt kohustuste täitmist ning

alandatud hinna kujunemist, arvestades seadusest tulenevat hinna alandamise valemit. Kostja

kohtu poolt osundatud selgitusi ei esitanud ning seega ei ole kostja hinna alandamise eeldusi

kohtu ette toonud ning hinna alandamise eeldused ei ole täidetud.

16. Kohus võtab seisukoha kostja 1 tasaarvestusavalduse osas. Kui kaks isikut (tasaarvestuse

pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise

kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega

tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda

tema kohustuse täitmist (VÕS § 197 lg 1). Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele

poolele (VÕS § 198 ls 1). Avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal (RKTKo 3-2-1-30-

16, p 12). Teistsuguse kokkuleppe puudumisel lõpevad tasaarvestuse tulemusena

tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada (VÕS § 197 lg

2 ls 1). Kohus selgitas, et kuna kostja tugines tasaarvestusele, mistõttu peab kostja 1 kohtu

ette tooma asjaolud, mis on tasaarvestuse eelduseks, sh millal tekkis kostjal 1 nõue hageja

vastu ja millal nõue muutus sissenõutavaks. Kostja hinna alandamise eeldusi kohtu ette ei

toonud ning sellest tulenevalt ei ole kostjal 1 nõuet mida tasaarvestada.

17. Kostja 2 vastu esitatavate nõuete lahendamiseks on vajalik selgeks teha, kas hageja ja

kostja 2 vahel sõlmitud käendusleping on kehtiv. Käenduslepinguga kohustub käendaja

kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise

eest (VÕS § 142 lg 1). Lepingu osaks ei loeta tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või

5

esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle

tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust

olulise pingutuseta mõista (VÕS § 37 lg 3). Riigikohus on selgitanud, et juriidilise isiku poole

teenuselepingule allakirjutamisega, ei saa sõlmida juhatuse liikmega kehtivalt isiklikku

käenduslepingut, kui käenduskohustus on sätestatud tüüptingimuses (RKTKo 3-2-1-166-14, p

11).VÕS § 35 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja

töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi

rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav pool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole

suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kohus on seisukohal, et

hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud käenduslepingus ei kasutanud kostjaga 2 lepingu

sõlmimisel tüüptingimusi, st 08.05.2018 sõlmitud leping oli eelnevalt läbiräägitud tingimustel

sõlmitud leping, käendusleping oli lepingu osaks ja kohus on seisukohal, et kõik

käenduslepingu tingimused olid individuaalselt kokku lepitud. Seega on kõnealune

käendusleping kehtiv.

18. Hageja on esitanud sissenõutavaks muutunud viivisnõude kostjate vastu perioodi

06.11.2018 kuni 11.12.2018 eest 0,5% päevas summas 46,80 eurot või alternatiivselt

seadusjärgses määras 0,022% päevas summas 2,06 eurot. Hageja on oma viivisenõude

arvestamisel juhindunud lepingu p-ist 4.13 mille kohaselt viivisemääraks on 0,5% päevas.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule

tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-

operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui

seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

19. Hageja poolt nõutav viivisemäär on poolte vahel lepingus kokku lepitud. Viivis on

seadusandja poolt kehtestatud eesmärgiga kaitsta võlausaldajate huve juhul, kui võlgnik jätab

täitmata nõuetekohaselt oma kohustused. Antud juhul puudub vaidlus asjaolus, et kostjad

rikkusid maksekohustust. Viivise määrale ega perioodile kostjad sisulisi vastuväiteid esitanud

ei ole. Eeltoodust tulenevalt kuulub sissenõutavaks muutunud viivisenõue 46,80 eurot

rahuldamisele.

20. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja

kasuks välja põhivõlgnevuse 410 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 46,80 eurot.

MENETLUSKULUD

21. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad

kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi

lõikes 2 sätestatu kohaldamist. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb tervikuna jätta solidaarselt

kostjate kanda, kuna kohus rahuldas hagi.

22. Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduses märgitud hagiavalduselt tasutud

riigilõivust 100 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Menetluses tasutud riigilõivu kulu 100 eurot on seadusest tulenevalt vajalik ja

põhjendatud. Seega kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 100

eurot.

23. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise

6

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik