1-18-9529/31 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-14-8230

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. veebruaril 2015. a Tallinn Kriminaalasja number 1-14-8230 Kohtukoosseis

Eesistuja , liikmed ja Orvi Tali Pavel Gontšarov Ivi Kesküla Kriminaalasi

Rain Kannel

ja Talvi Kõiv süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ning P.L süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu lühi Maakohtu 22. oktoobri 2014. a otsus menetluses Apellatsiooni esitajad

Süüdistatav Rain Kannel’i kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland ja a

süüdistatava P.L kaitsja vandeadvokaadi abi Katrin Jennsen Prokurör Tiina Viru Süüdistatavad Rain Kannel

Isikukood:

38811220230

Kodakondsus:

Eesti

Haridus:

XXXX

Perekonnaseis:

XXXXXXXX

Elu- XXXXXXXXX XX-X XXXX või asukoht ja aadress:

Töökoht või õppeasutus: töötu

Kontaktandmed:

XXXXXXXX

Tõkend:

elukohast lahkumise keeld Varem kriminaalkorras karistatud:

1.

Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 29.01.2009 otsusega KarS § 118 p 1 järgi tingimisi vangistus 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva, katseajaga 3 aastat.

2.

Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 13.06.2014 otsusega KarS § 199 lg 8 ja § 213 lg 1 järgi tingimisi vangistus 1 aastat 2

2(8) kuud, katseajaga 1 aasta 6 kuud. Varem väärteokorras karistatud kahel korral. P.L

Isikukood või sünniaeg: XXX

Kodakondsus:

Eesti

Haridus:

X XXXXXX

Emakeel:

eesti keel

Perekonnaseis

XXXXXXXX

Elu- XXXXXXXX XX-X XXXX või asukoht ja aadress:

Töökoht või õppeasutus: tööta

ei

Kontaktandmed:

XXXXXXXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varem kriminaalkorras karistatud:

1. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 04.11.2008 otsusega

KarS § 199 lg 4, 7, 8 järgi mõisteti tingimisi vangistus 4 kuud, k seajaga 1 aasta 6 kuud. at

2.

Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 24.10.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi mõisteti tingimisi vangistus 1 aasta, katseajaga 1 aasta 6 kuud. Varem väärteokorras karistatud neljal korral. Talvi Kõiv

Isikukood:

48605226517

Kodakondsus:

Eesti

Haridus:

X

XXX

Perekonnaseis:

XXXXXXXXXXX

Elu- XXXXXXXX XX-X XXXXX või asukoht ja aadress:

Töökoht või õppeasutus: ei tööta

Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varem kriminaalkorras karistatud:

-

Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 24.10.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi mõisteti tingimisi vangistus 4 kuud, katseajaga 3 aastat. Varem väärteokorras karistatud kolmel korral.

Kaitsjad Alar Neiland ja Katrin Jennsen Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. T

ühistada Pärnu Maakohtu 22. oktoobri 2014 kohtuotsus Rain Kannel’i, Talvi Kõiv’u ja P.L neile karistuse KarS süüditunnistamise, mõistmise osas § 199 lg 2 p 4,

3(8) 7, 8 järgi, liitkaristuste mõistmises ning menetluskulude väljamõistmises Rain Kannel’ilt ja Talvi Kõiv’ult.

2. L

õpetada kriminaalmenetlus P.L, Talvi Kõiv’u ja Rain Kannel’ süüdistuses i KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi KrMS § 274 lg 1 alusel.

3. Jätta muutmata Pärnu Maakohtu 22. oktoobri 2014 kohtuotsus P.L süüditunnistamise ja temale karistuse mõistmise osas KarS § 424 järgi. Kohaldada

KrMS § 238 ning vähendada P.L ’le mõistetud 5 kuuli ühe st karistust kolmandiku võrra ning lugeda P.L’le mõistetavaks karistuseks 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata P.L karistusaja hulka eelvangistusaeg 21.06.2014

, seega

– üks päev P.L ’le mõistetavaks lõplikuks karistuseks on 3 (kolm) kuud ja 9 (üheksa) päeva vangistust.

4. Teha

uus otsus, millega KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesolevas kriminaalasjas

P.L’le mõistetud karistust ja 9 päeva vangistust)

(3 kuud Tartu Maakohtu

Võru kohtumaja mõistetud 24.10.2013. a otsusega kriminaalasjas nr. 1-13-8985 karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (ühe) võrra, mõistes P.L ’le

aasta

liitkaristuseks vangistuse aasta 3 (kolm) .

1 (üks) kuud ja 9 (üheksa) päeva Mõistetud

vangistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel ja süüdimõistetul ilmuda kinnipidamiskohta kutse peale.

5. Apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud P.L osas jätta riigi kanda.

6. Kohtumenetluses tekkinud menetluskulud Rain Kannel’i ja Talvi Kõiv’u osas jätta KrMS § 183 alusel riigi kanda.

7. Kaitsjate apellatsinooid ldamata.

jätta rahu

Edasikaebe kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 2. veebruaril 2015. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE K

ÄIK

1. Pärnu Maakohtu 22.10.2014 otsusega lühimenetluses tunnistati süüdi Rain Kannel KarS § 199 lg

2 p 4,7 järgi ja mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat .

karistust ühe kolmandiku võrra ja karistus

4 kuud ja 20 päeva vangistust KarS § 65 lg 2 eks loeti . alusel liideti mõistetud karistusele 13.06.2014 Paide kohtumaja otsusega kriminaalasjas nr 1-14-3519 temale mõistetud ärakandmata karist mõisteti liitkaristus 1 (ük us 1 aasta ja 2 kuud vangistust ning s) aasta, 6 (kuus) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

Sama otsusega t eti karistuseks unnistati süüdi P.L KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning mõist

7 kuud vangistust; T

5 kuud unnistati süüdi P.L KarS § 424 järgi ning mõisteti karistuseks vangistust.

KarS § 64 lg 1, 3 alusel suurendati üksikkaristustest raskemat ja liitkaristuseks mõisteti 9 kuud vangistust.

4(8)

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks l oeti 6

kuud vangistust. lg 2 alusel liideti KarS § 65 karistusele 24.10.2013 Võru kohtumaja otsusega kriminaalasjas nr 1-13-8951 ärakandamata 1 aastane vangistus, mõistes liitkaristuse talle 1 üks aasta ja 6 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistusaeg

– üks päev. Ärakandamata 21.06.2014 karistus on P.L 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

Sama otsusega tunnistati süüdi Talvi Kõiv KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning mõisteti talle karistuseks

7 kuud vangis

tust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähenda mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja ti

karistuseks

mõisteti 4 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele 24.10.2013 Võru kohtumaja otsusega kriminaalasjas nr 1-13-8985 mõistetud ärakandmata karistus 4 kuud vangistust, mõistes seeläbi liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

KarS § 69 alusel asenda vangistus 520 tunni üldkasulikku tööga. Töö tegemise tähtajaks määrat ti i 1 (üks) aasta.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrat ta kriminaalhooldaja järelevalve alla ja kohusta teda täitma

i ti

KarS § 75 lg

6 ettenähtud kontrollnõudeid. -s 1 p 1-

2. Rain Kannel’it süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja isikute grupis koos P.L ning Talvi Kõiv’uga 21.06.2014 kella 00.30 ajal tungis sisse Järva maakonnas Türi linnas Türi vallale kuuluva sotsiaalelamu XXXXXXXX XX XX korterisse X ukses oleva avause kaudu ja varastas salaja omastamise eesmärgil pliidiraua, rauaplaadi, praeahju ja ahjuukse maksumusega kokku 180 eurot.

Rain Kannel pani toime võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, sissetungimisega ja isikute grupis s.o kuritegu KarS §

199 lg 2 p 4,7,8 järgi.

Talvi Kõiv’u süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja isikute grupis koos P.L ’ga ja Rain Kanneliga 21.06.2014 kella 00.30 ajal, tungis sisse Järva maakonnas Türi linnas Türi vallale kuuluva sotsiaalelamu XXXXXXXX XX XX korterisse X ukses oleva avause kaudu ja varastas salaja omastamise eesmärgil pliidiraua, rauaplaadi, praeahju ja ahjuukse maksumusega kokku 180 eurot.

Talvi Kõiv’u pani toime võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja isikute grupis s.o kuritegu KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi.

P.L’t süüdistatakse selles, et tema varem varguse toimepannud isikuna, isikute grupis koos Talvi Kõiv’u ja Rain Kannel’iga, 21.06.2014 kella 00.30 ajal tungis sisse Järva maakonnas Türi linnas Türi vallale kuuluva sotsiaalelamu XXXXXXXX XX XX korterisse X ukses oleva avause kaudu ja varastas salaja omastamise eesmärgil pliidiraua, rauaplaadi, preaahju ja ahjuukse maksumusega kokku 180 eurot.

P.L pani toime võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja isikute grupis s.o kuritegu KarS §

199 lg 2 p 4,7,8 järgi.

Samuti P.L süüdistatakse selles, juhtis Järvamaal, Türi et tema 21.06.2014 kella 01:30 ajal

linnas, Jaama tänaval mootorsõidukit VIS 2345 reg nr XXX XXX alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,04 mg/l+-0,10 mg/l, seega oli alkoholisisaldus õhus mitte vähem kui 0,94 mg/l.

Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani P.L toime kuriteo KarS § 424 järgi.

5(8)

ESITATUD APELLATSIOON

ID

3. Süüdistatav Rain Kannel’i a kaitsja esitas apellatsiooni, milles vaidlustab maakohtu otsust R. Kannelile mõistetud karistuse osas. Apellant leiab, et süüdistatavale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja taotleb asendada temale mõistetud liitkaristus ÜKT ga. Apellant märgib, et süüdistatavale - inkrimineeritud metallivargus oli jäänud katsestaadiumisse, vargus oli toime pandud mahajäetud, ilma elaniketa, lukustama hoonest ning varastatu väärtus moodustas 180 eurot. Kaitsja palub tühistada Pärnu Maakohtu otsus Rain Kannelile mõistetud karistuse osas ning teha uus otsus, asendades kohtu poolt karistusena mõistetud vangistuse 1 aasta 6 kuud ja 20 päeva üldkasuliku tööga.

4. Süüdistatava P.L kaitsja esitas apellatsiooni, milles samuti vaidlustab maakohtu otsust P.L ile mõistetud karistuse osas. Kaitsja leiab, et maakohtul olid kõik alused süüdistatavale mõistetud liitkaristuse asendamiseks üldkasuliku tööga, milleks andis oma nõusoleku ka süüdistatav. P.L on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ning on eelnevalt ühel korral edukalt täitnud kohustuse teostada üldkasulikku tööd, mistõttu temale jääb arusaamatuks kriminaalhooldaja negatiivne hinnang tema suhtes. Kaitsja palub tühistada Pärnu Maakohtu otsus P.L ile mõistetud karistuse osas ning teha uus otsus, millega asendada temale mõistetud liitkaristuse 1 aasta 5 kuud ja 29 päeva vangistust üldkasuliku tööga.

PROKURÖRI VASTUS ESIATUD APELLATSIOONIDELE

5. Ringkonnakohtule esitatud vastuses prokurör märgib, et 01.01.2015. a on muutunud karistusseadustik ja kriminaalmenetluse seadustik.

KarS §

4 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks

218 lg asja, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. KarS § 44 lg 2 kohaselt on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot, seega peab varastatu väärtus olema rohkem kui 200.- eurot. Rain Kanneli ja P.L poolt varastatud esemete väärtus oli 180 eurot.

Prokurör leiab, et Rain Kanneli ja P.L poolt toime pandud kuritegu tuleb ümber kvalifitseerida kuriteoks KarS § 266 lg 2 p 1 järgiomavoliliseks sissetungimiseks elamiseks kasutatavasse ruumi. Rain Kannelile tuleb esitada uus süüdistus selles, et tema isikute grupis koos P.L ning Talvi Kõiv’uga 21.06.2014 kella 00.30 ajal tungis sisse Järva maakonnas Türi linnas Türi vallale kuuluva sotsiaalelamu XXXXXXXX XX XX korterisse X ukses oleva avause kaudu. Korterist varastas ta salaja omastamise eesmärgil pliidiraua, rauaplaadi, praeahju ja ahjuukse maksumusega kokku 180 eurot. Rain Kannel pani toime valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi tungimise, mis on kuritegu KarS § 266 lg 2 p1 järgi.

P.L-ile tuleb selles, et tema isikute grupis koos Rain Kanneli ning Talvi esitada süüdistus Kõiv’uga 21.06.2014 kella 00.30 ajal tungis sisse Järva maakonnas Türi linnas Türi vallale kuuluva sotsiaalelamu XXXXXXXX XX XX korterisse X ukses oleva avause kaudu. Korterist varastas ta salaja omastamise eesmärgil pliidiraua, rauaplaadi, praeahju ja ahjuukse maksumusega kokku 180 eurot. P.L pani toime valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi tungimise, mis on kuritegu KarS § 266 lg 2 p1 järgi. Selle kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolme aastane vangistus. Pärnu

Maakohtu poolt sellele kuriteo kirjeldusele vastava teo toimepanemise eest, kuigi teise kvalifikatsiooni järgi, mõistetud karistus vangistus 7 kuud jääb sanktsiooni raamidesse ja e i kuulu prokuröri arvates muutmisele.

6(8)

P palub m i, rokurör uuta P.L ja Rain Kannelile esitatud kuriteo süüdistuse kvalifikatsioon kvalifitseerid

es KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ümber süüdistuseks KarS § 266 lg 2 p

;

1 järgi jätta muutmata Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt P.L ile ja Rain Kannelile mõistetud karistused.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, apellatsioonide ja prokuröri vastuses toodud väidetega maakohtu otsus kuulub tühistamisele kõigi süüdistatavate leiab, et

süüditunnistamise ja neile põhikaristuse mõistmise osas KarS § järgi

199 lg 2 p 4, 7, 8 ning

süüdistatavatele liitkaristuste mõistmise osas

.

7. Ringkonnakohus esmalt nõustub prokuröri vastuses toodud seisukohaga, et seoses

Karistusseadustiku ja Kriminaalmenetluse seadustiku uue redaktsiooni jõustumisega alates

01.01.2015 muutus väheväärtusliku asja maksumuse piirmäär, millest alates saabub

kriminaalvastutus.

218 lg KarS §

4 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. KarS

§ 44 lg 2 kohaselt on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot, seega süüdistatavate uue regulatsiooni

süüdimõistmiseks kriminaa peab varastatu väärtus olema rohkem lkorras kui 200.- eurot. Rain

Kanneli, Talvi Kõivu ja P.L poolt varastatud esemete väärtus oli 180 eurot.

KarS § 5 lg 2 kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud.

8. Kohtukolleegium ei nõustu aga prokuröri seisukohaga, et süüdistatavate tegevus peab olema kvalifitseeritud KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ehk valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse tungimisena, kui see on pandud toime elamiseks kasutatavasse ruumi. Kohtukolleegium märgib, et süüdistusest ei nähtu, kelle elukohta süüdistatavad tungisid sisse. Käesolevas kriminaalasjas kannatanuks on Türi Vallavalitsus, kellele kuulub nimetatud hoone ning mille otstarve on sotsiaalelamu. Kohtukolleegiumi veendumusel seadusandja kehtestas kriminaalvastutuse KarS § 266 lg 2 p 1 järgi just tungimise eest

eluruumi, sest kodu puutumatus on põhiseaduslik väärtus (PS § 33) ning väärib suuremat kaitset. Sissetungimine ruumidesse, mis ei ole kasutusel eluruumina (ehk ei ole kellegi kodu) olid alates 01.01.2015 dekriminaliseeritud. Samas kohtukolleegium selgitab, et isikul võib olla ka mitu elukohta, mis võivad olla samaaegselt tema kodu. Käesoleval juhul ei olnud aga konkreetne eluruum kellegi kodu. Nähtuvalt kriminaalasja materjalides ruumi aadressil Türi vald, XXXXXXXX

XX XX korte X oma elukohana keegi ei kasutanud, r hoone seisis tühjana, seega ei saa süüdistatavate tegevus olla kvalifitseeritud . KarS § 266 lg 2 p 1 järgi

9. Kriminaalmenetlus tuleb lõpetada, kui KrMS § 199 lg 1 p 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele. Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust tunnistada süüdistatav kriminaalmenetluse tulemina süüdi väärteos, mis saab olla üksnes eraldiseisva väärteomenetluse esemeks, siis saab kohtukolleegium võtta üksnes abstraktset seisukohta, kas süüdistatava tegevuses võivad ilmneda väärteo tunnused, jättes süüküsimuse ette otsustamata (RKKKl nr 3-1-1-23-12). Käesoleva kaasuse puhul kohtukolleegium tuvastas, et Rain Kanneli, Talvi

Kõivu ja d esemete väärtus ol P.L poolt varastatu i 180 eurot, seega nende tegevus vastab KarS § 218 lg 1 sätestatud väärteo koosseisule.

Kohus KrMS § 274 lg 1 alusel lõpetab kriminaalmenetluse määrusega, kui KrMS § 199 lg 1 p 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele.

7(8)

10. KrMS § 331 lg 3 kohaselt ringkonnakohus laiendab kriminaalasja arutamise piire kõigile süüdistatavatele, sõltumata nende kohta apellatsiooni esitamisest, kui ilmneb kriminaalmenetluse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud. Käeoleval juhul, Karistusseadustiku uue redaktsiooni jõustumi seoses sega muutus süüdistatavate suhtes kohaldatav materiaalõigus, mis leevendab süüdistatavate olukorda ning omab seega tagasiulatavat jõudu kõigi süüdistatavate suhtes. Kuigi süüdistatav Talvi Kõiv ei ole maakohtu otsust vaidlustanud, laiendab ringkonnakohus käesoleva kriminaalasja arutamise piire ka temale.

Lähtudes eeltoodust kohtukolleegium KrMS § 337 lg 1 p st 4, § 338 p alusel tühistab Pärnu - -st 2 maakohtu otsuse kõigi süüdistatavate süüditunnistamise osas KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja selle paragrahvi järgi neile karistuse ning liitkaristuse mõistmises ja teeb uue otsuse, millega lõpetab kriminaalmenetluse suhte

P.L, Talvi Kõiv’u ja Rain Kanneli s KrMS § 274 lg 1 alusel.

11. Pärnu maakohtu otsusega P.L oli süüdi mõistetud ka KarS § 424 järgi ning talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. Süüdistatava kaitsja ei vaidlusta P.L süüditunnistamist nimetatud paragrahvi järgi, vaidlustakse vaid süüdistatavale mõistetud vangistuse asendamata jätmist üldkasuliku tööga. Kohtukolleegium leiab, et maakohus pole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel süüdistatavale KarS

§ 424 järgi karistuse mõistmi puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike se osas ning järelmite muutmiseks.

KarS § st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt -

andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses.

Kolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Karistust kergendavate asjaolude osas on maakohus arvestanud süüdistatava puhtsüdamliku kahetsusega. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud

KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ning nendele ei viidata ka apellatsioonis.

Maakohus on ammendavalt põhjendanud, miks süüdistatava suhtes, lähtudes tema isikust, pole kohaldatav mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu veenvate põhjendsutega selles osas ning ei pea vajalikuks neid korrata. Kohtukolleegium märgib, et mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga asendamise võimalus on üks aspektidest, mida kohus peab vaagima karistuse individualiseerimisel. Käesoleval juhul maakohus on seda teinud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldustega, et vangistuse asendamine ÜKT-ga oleks P.L puhul vastuolus karistuse nii üld eripreventiivsete eesmärkidega. P.L suhtes oli juba

- kui ka eelnevalt kohaldatud KarS § 69 sätteid, kuid tema vastavaid järeldusi enda jaoks ei teinud ning jätkas kuritegude toimepanemist. Maakohus võttis õigustatult arvesse kriminaalhooldaja negatiivse arvamuse P.L suhtes, et viimane on hulkurliku eluviisiga ja seetõttu teda on raske suunata kindla ÜKT tööandja juurde. Kuigi P.L ile KarS § 424 järgi mõistetud 5 kuulise vangistuse määra ei ole eraldi vaidlustatud, kohtukolleegium märgib, et nimetatud karistuse on proportsionaalne süüdlase isiku ning tema süü le

suurusele. b ringkonnakohus KrMS § 238 lg 2 alusel vähenda mõistetavat karistust ühe kolmandiku

võrra ja loeb P.L ile mõistetavaks

0 päeva vangistust karistuseks 3 kuud ja 1 . Tühistades P.L ile mõistetud liitkaristuse KarS § 64 lg 1 järgi, mõistab ringkonnakohus P.L ile liitkaristuse KarS § 65 lg 2 alusel ning liidab käesolevas asjas mõistetud karistusele 24.10.2013 Tartu

Maakohtu Võru kohtumaja otsusega kriminaalasjas nr. 1 ärakand -13-8985 mata 1 aastase vangistuse,

8(8) mõistes J. Kirdale liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust. KarS

§ 68 lg 1 alusel

– üks päev tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 21.06.2014

, seega

ärakandamata karistus P.L päeva vangistust. on 1 aasta, 3 kuud ja 9

Kohtukolleegium samuti märgib, et liitkaristuse moodustamisel maakohus ekslikult viitas oma lahendis Võru kohtumaja otsusele kriminaalasjas nr. 1 8951. Õigeks kriminaalasja numbriks tuleb pidada 1-13-8985 ning s

ee ebatäpsus parandatakse käesoleva otsusega.

12. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. Süüdistatava P.L advokaat Katrin Jennsen taotleb apellatsiooni koostamise eest kaitsjatasu väljamõistmist, koos käibemaksuga, summas 72,00 eurot ning süüdistatava Rain Kanneli advokaat Aler Neiland vastavalt 60,00 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsjate taotlused on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu me KrMS § 185 lg 1 netluskulu.

sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tühistatakse maakohtu otsus täies ulatuses või osaliselt ja tehakse uus otsus, siis kannab menetluskulud riik.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse kõigi süüdistatavate süüdimõistmise § 199 lg 2 p 4, osas

7, 8 järgi ning liitkaristuse mõistmise osas ning mõistab P.L ile uue liitkaristuse, seega käesolevas asjas kannab menetluskulud riik.

13. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 338 p 2; § 337 lg 1 p 4; § 340 lg 2 p 4 tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu kõigi süüdistatavate

oktoobri 2014 kohtuotsuse . süüditunnistamise osas KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja selle paragrahvi järgi neile karistuse ning liitkaristuse mõistmises ja teeb uue otsuse, millega mõistab uue liitkaristuse P.L ile .

Ringkonnakohus lõpetab kriminaalmenetluse P.L , Talvi Kõiv’u ja Rain Kanneli suhtes KrMS § 274 lg 1 alusel.

Orvi Tali

Pavel Gontšarov Ivi Kesküla