4-19-5582/24 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi 4-19-5582

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

5. veebruar 2020. a,

Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number

4-19-5582

Kohtunik

Ülle Raag Kohtuistungi sekretär

Margit Veike

Väärteoasi

Menetlusalus isiku

te te I.U ja Z.D

kaebus Keskkonnainspektsiooni 18.10.2019. a otsusele väärteoasjas nr 940019000244 Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusalune isik I I.U : (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ); Menetlusalune isik II: Z.D (registrikood: XXX; asukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

Kaitsja: vandeadvokaat Marko Pilv

(LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS; e-post: marko.pilv@leadell.com);

Kohtuväline menetleja: Keskkonnainspektsioon (registrikood

70003106, asukoht: Kopli 76, Tallinn, e-post: ); valve@kki.ee esindaja Väino Vaidla -post: ). (e vaino.vaidla@kki.ee

Kohtuistungi toimumise aeg

5. veebruar 2020. a

RESOLUTSIOON

1. 8.10.2019. a otsus Jätta kohtuvälise menetleja Keskkonnainspektsiooni 1 väärteoasjas nr 940019000244 I.U osas muutmata ja I.U kaebus rahuldamata.

2. Jätta kohtuvälise menetleja Keskkonnainspektsiooni 18.10.2019. a otsus väärteoasjas nr 940019000244 Z.D osas muutmata ja Z.D kaebus rahuldamata.

3. Karistuseks määratud rahatrahv mõlemal isikul tuleb tasuda hiljemalt

28.märtsiks 2020. a kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele ja otsuses märgitud viitenumbriga.

4.

Menetluskulud jätta menetlusaluste isikute kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb

Tartu Maakohtu Jõgeva jalikult teatada 7 päeva jooksul kohtumajale kir alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule teatatud, on kohtuotsus tähtaegselt kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 27. veebruaril 2020. a.

Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 18.09.2019. a koostati I.U ja Z.D (registrikood XXX) suhtes väärteoprotokoll väärteoasjas nr 940019000 (väärteotoimik tl 45 -47).

I.U väärteokirjeldus: menetluse käigus täpselt kindlaks määramata ajal, ajavahemikul 29.12.2018. a kuni 20.03.2019. a korraldas Z.D juhatuse liige I.U Z.D huvides väljaveoteede rajamist ja kasvavate puude ebaseaduslikku raiet RMK Alutaguse metskonna kinnistulxxxxxxxxxxxxxxx. Kirjeldatud teo pani I.U toime otseses tahtlusega. Raiet korraldava isikuna pidi I.U olema teadlik, et võõras metsas ei või omaniku loata väljaveoteid rajada ja puid raiuda. Sellega pani I.U toime metsaseaduse (edaspidi MS) § 68 s 1 sätestatud väärteo. - lg

Z.D väärteokirjeldus: menetluse käigus täpselt kindlaks määramata ajal, ajavahemikul 29.12.2018. a kuni 20.03.2019. a korraldas Z.D juhatuse liige I.U Z.D huvides väljaveoteede rajamist ja kasvavate puude ebaseaduslikku raiet RMK Alutaguse metskonna kinnistul xxxxxxxxxxxxxx. Kirjeldatud teo pani I.U toime otsese tahtlusega. Raiet korraldava isikuna pii I.U olema teadlik, et võõras metsas ei või omaniku loata väljaveoteid rajada ja puid raiuda.

Z.D üks juhatuse liikmetest on I.U, kellel on õigus teha iseseisvaid otsuseid ja suunata Z.D kui juriidilise isiku tahet. Z.D puhul määrab tahtluse I.U tahtlus. Sellega pani

-

Z.D toime MS § 68 lg s 2 sätestatud väärteo.

2. Keskkonnainspektsiooni 18.10.2019. a otsusega (tl 19- üldmenetluse 22; väärteotoimik) karistati I.U M

68 lg 1 alusel rahatrahviga 75

300 eurot. S § trahviühikut, s.o Z.D karistati MS § 68 lg 2 alusel rahatrahviga 800 eurot. Kohtuvälise menetleja põhjenduste koh selt on väärtegude toimepanemine tõendatud teatega a

omavolilisest raiest ja maa kasutusest 22.03.2019. a, sündmuskoha vaatluse protokolliga, väljatrükiga xxxxxxx maaüksuse metsateatistest, menetlusaluse isiku Z.D seaduslike esindajate ütlustega, samuti menetlusaluse isiku I.U ning tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütlustega. Kohtuväline menetleja leidis, et I.U pani teo toime otsese tahtlusega, kuna raiet korraldava isikuna pidi I.U olema teadlik, et võõras metsas ei või omaniku loata väljaveoteid rajada ja puid raiuda. Z.D puhul määrab tahtluse I.U tahtlus. Seega Z.D pani väärteo toime otsese tahtlusega. Karistuse määramisel arvestati süüd vähendava asjaoluna I.U ja Z.D varasemate kehtivate karistuste puudumist sarnaste süütegude eest. Samuti arvestati süüd vähendava asjaoluna, et süüteo toimepanemisega ei ole keskkonnale kahju tekitamist tuvastatud. Süüd suurendava asjaoluna arvestati, et I.U pani teo toime otsese tahtlusega.

3. 04.11.2019. a esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale id I.U ja Z.D kaebuse (tl 2-9), milles taotletakse Keskkonnainspektsiooni 18.10.2019. a otsuse väärteoasjas nr 940019000244 tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist I.U ja Z.D suhtes. Menetlusaluste isiku menetluskulud te jätta kohtuvälise menetleja kanda. Kaebuses leitakse, et

kohtuvälise menetleja 18.10.2019. a otsus on alusetu ja põhjendamatu, väärteomenetluse kestel pole kogutud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid menetlusaluste isikute süüd.

I.U ja Z.D suhtes koostatud väärteoprotokoll ei vasta seaduses kehtestatud nõuetele, samu kale. Lisaks on üldmenetluse otsus ti mitte Riigikohtu prakti väärteoasjas meetodil, esitades täpselt väärteoprotokollis toodud seisukohti, mistõttu esinevad ka otsuses samasugused sisulised puudused.

Menetlusaluste isikute hinnangul eeldab MS § 68 lg 1 objektiivse koosseisu täitmine, et tõendatud peab olema konkreetse metsa, puude või põõsaste ebaseaduslik raiumine, hävitamine või kahjustamine konkreetse isiku poolt konkreetsel ajal. Keskkonnainspektsiooni 18.10.2019.a üldmenetluse otsuses ei ole konkreetselt välja toodud, millise metsa, puude või põõsaste väidetava hävimise eest on menetlusaluseid isikuid karistatud. See ei ole ka objektiivselt võimalik, sest väärteoasja puuduvad vastavasisulised tõendid. RMK 20.03.2019. a teatisest nähtuvalt on väärteomenetluse alustamise ajendiks olnud asjaolu, et väidetavalt on kellegi poolt ebaseaduslikult metsamaterjali raiutud. Samas ei ole aga teates viidatud ühelegi füüsilisele ega juriidilisele isikule kui teo toime pannud isikule ega osundatud ka mistahes informatsioonile, mis võimaldaks konkreetse isiku suhtes selliseid järeldusi teha.

Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel tuginenud peamiselt 22.03.2019. a teostatud sündmuskoha vaatlusele, mis peaks kuidagi tõendama menetlusaluste isikut poolt

Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx metskonnas

maaüksusel väljaveotee rajamist ja kasvava metsa ebaseaduslikku raiet. Menetlusalustele isikutele jääb aga arusaamatuks, kuidas saab sündmuskoha vaatluse läbiviimisega ja fotodega samal kuupäeval valitsenud olukorra fikseerimine tõendada menetlusaluste isikute poolt väärteo toimepanemist. Vaatlusprotokolli alusel ei ole võimalik aru saada, milline on menetlusalustele isikutele etteheidetav tegu MS § 68 mõttes ning millal tegu toime pandi. Väärteoprotokollis on fotod metsast, kuid selles pole konkretiseeritud, millised on väidetavalt menetlusaluste isikute poolt maha raiutud või kahjustatud puud või põõsad, mistõttu jääb ka selgusetuks, milles täpselt seisneb menetlusalustele isikutele etteheidetav tegu ning millal see toime pandi. Lisaks jääb menetlusalustele isikutele selgusetuks, milliste faktiliste asjaolude ja tõendite alusel on menetleja tuvastanud, et konkreetse väljaveotee rajamine ja puude ebaseaduslik raie on aset leidnud ajavahemikul 29.12.2018. a kuni 20.03.2019. a. Tegemist on meelevaldse ajalise määratlusega, mis ei põhine ühelgi tõendil. Väärteoasja materjalidest nähtub üksnes see, et

22.03.2019. a on Keskkonnainspektsiooni poolt läbi väljaveotee vaatlus, kuid vaatluse läbiviimine ei saa kuidagi tõendada seda, millal on väidetav ebaseaduslik väljaveotee rajamine ja puude raie toimunud. Vaatlusprotokollist nähtuvalt on tegemist ammu olemasoleva väljaveoteega, mitte värskelt rajatud või raiutud väljaveoteega. Ka ei nähtu kohtuvälise menetleja otsusest, milliste tõendite alusel on kohtuväline menetleja üldse tuvastanud väidetava ajavahemiku, mille kestel on väidetava ebaseadusliku väljaveotee rajamine toimunud. Väärteoasja materjalide hulgas ei ole ühtegi tõendit selle kohta, milline oli väljaveotee seisukord 29.12.2018. a ega selle kohta, mille alusel on väärteo toimepanemise aeg määratletud. Käesoleva ajani puudub mistahes teave selle kohta, millal ja kelle poolt on raietööd teostatud, mistõttu esineb põhjendatud kahtlus, et raietööd on teostatud ajaliselt hoopis varem kui seda on kohtuvälise menetleja poolt välja toodud ajavahemik. Ajavahemik peab olema konkreetselt fikseeritud ja kontrollitav. Väärteoprotokollis on väljaveotee seisukord fikseeritud 22.03.2019.a, kuid see ei võimalda teha mistahes järeldusi selle kohta, millal raie tegelikult teostati. Samuti pole võimalik teha järeldusi selle kohta, kelle poolt raie teostati. Selgusetuks jääb ka see, millise teabe aluseol on kohtuväline menetleja üldse jõudnud siseveendumuseni, et väljaveotee rajamine ja puude ebaseaduslik raie on toime pandud menetlusaluste isikute poolt. Väärteomenetluse kestel pole tuvastatud ühegi isiku poolt metsas mistahes raietööde tegemine. Seega pole väärteomenetluse kestel kogutud ühtegi tõendit, mis kinnitaks ebaseadusliku raie korraldamist I.U poolt Z.D huvides. Vaidlus puudub selles, et Z.D väljastati 28.12.2018. a metsateatis, mis lubab teha

Karusoo kinnistul lageraiet ja harvendusraiet. Vaidlus puudub ka selles, et Z.D teostas Karusoo kinnistul nimetatud metsateatise alusel raiet. Üksnes lähedal asuval kinnistul raie teostamise õiguse olemasolust ei saa järeldada teisel kinnistul väärteo toimepanemist. Z.D kasutas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx metskond 113 maaüksusel asuvat teed metsamaterjali vedamiseks 2019. a veebruaris, kuid ei teostanud nimetatud tel ühtegi raiet. Puidumaterjali väljavedamise ajal oli tee lumikatte all, mistõttu ei oska Z.D täpselt hinnata, milline oli tee ja selle ümbruse seisukord. Samas oli tee seisukorras, et väljaveo teostamine oli võimalik. Menetlusaluste isikute hinnangul pidi ebaseadusliku raie teostamine toimuma enne Z.D poolt metsa väljavedamist. Tunnistaja ütlustest ei selgu samuti, kes, millal ja millises mahus on väärteo toime pannud. Tunnistaja ütlustest nähtub üksnes, et RMK ei ole konkreetsele kinnistule väljaveoteed sisse raiunud. Kohtuväline menetleja on täielikult tähelepanuta jätnud asjaolu, et Z.D võimaliku vastutuse aluseks saab olla üksnes füüsilise isiku poolt toime pandud tegu, mis on kõnealusele äriühingule om statav. Käesolevas asjas on mõlemad äriühingu juhatuse liikmed kinnitanud, et i nemad pole kõnealusel kinnistul ühtegi ebaseaduslikku raiet korraldanud ega organiseerinud. Väärteoasja pole uhtagi tõendit selle kohta, et Z.D huvides on teo toime pannud just äriühingu juhatuse liige I.U. Samuti on arusaamatu, kuidas ning mille alusel on kohtuväline menetleja jõudnud järeldusele, et väärtegu ei ole toime pandud äriühingu teise juhatuse liikme (Kask) poolt.

Lisaks eeltoodule ei ole kohtuvälise menetleja otsuses esitatud sisulist põhjendust menetlusaluste isikute vastulausega mittenõustumise osas. MS § 68 lg s 1 sätestatud väärteokoosseisu täitmiseks tuleb tõendada menetlusaluse isiku teo - puhul vähemalt kaudne tahtlus objektiivse külje kõigi asjaolude suhtes. Käesolevalt kohtuväline menetleja seda teinud ei ole. Kohtuväline menetleja ei ole subjektiivsete tunnuste esinemist analüüsinud, rääkimata põhjendatud seisukohtade esitamisest.

4. 05.11.2019. a kirjaga (tl 25) edastati väärteoasja materjalid kohtualluvuse korras menetlemiseks Tartu Maakoht Jõgeva kohtumajale.

5. 13.11.2019. a kirjaga (tl 26)

nõudis kohus välja väärteotoimiku.

6. 25.11.2019

kaebuse menetlusse . a määrusega võttis kohus I.U-ni ja Z.D ning küsis kohtuväliselt menetlejalt kirjalikku seisukohta esitatud kaebuse kohta, samuti menetlusaluste isikute seisukohta kirjaliku menetluse kohta.

7. Kohtuväline väärteoasjas. menetleja esitas 20.12.2019. a kohtule kirjaliku seisukoha Kohtuvälise menetleja hinnangul on Keskkonnainspektsiooni 18.10.2019. a üldmenetluse otsus õiguspärane, tugineb kogutud tõenditele ning otsuse tühistamiseks puudub alus.

Kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et menetlusalused isikud on ebaseaduslikult korraldanud raie ja väljaveoteede rajamise teisele isikule kuuluval kinnistul väärteomenetluses täpselt tuvastamata ajal. Kohtuväline menetleja on tõendeid kogumis hinnates õigesti tuvastanud teo toimepanemise ligikaudse ajavahemiku. Kogutud tõenditest nähtub, et ebaseaduslikult rajatud väljaveoteed viivad otse läbi innistu Z.D xxxxxxxxxx kuuluvale kinnistule (xxxxxxxxkinnistu). Nimetatud kinnistule on antud raieks metsateatised 29.12.2018. a. Seega on etteheidetud teo algusajaks võetud 29.12.2018. a. Koosseisulise teo lõpu kuupäevaks on võetud RMK poolt ebaseadusliku raie ja väljaveo teede rajamise kohta saadud teave, mis näitab, d ebaseaduslikud väljaveoteed et hiljemalt 20.03.2019. a olid nee

rajatud. Antud ajavahemik on piisava täpsusega kaitseõiguse teostamiseks. Üldmenetluse otsuses on välja toodud ka koht, kus konkreetselt on ebaseaduslik väljaveoteede rajamine ja sellega kaasnenud puude raie aset leidnud - xxxxxxxx kinnistul (katastritunnus xxxxxxxxxxxxxx ).

Kõik väärteomenetluse raames kogutud tõendid viitavad üheselt, et xxxxxxxx kinnistult on ebaseaduslikult puid raiutud ning kinnistule on väljaveoteed rajatud I.U korraldamisel Z.D kuuluval o kinnistul teostatud raiete käigus saadud xxxxxx metsamaterjali väljaveoks. Kaebuse esitajad on kaebuse punktis 4.5 kinnitanud, et kasutasid väljaveoteid xxxxxxx kinnistult metsamaterjali väljaveoks. Seega ei ole eluliselt usutav ega teki ümberlükkamatuid kahtlusi, et need ebaseaduslikud väljaveoteed on rajanud keegi kolmas menetluses tuvastamata isik.

Kaebuse esitajate väited, et käesolevas asjas ei ole tuvastatud juriidilise isiku vastutusele võtmiseks füüsilist isikut ega ole näidatud ära kõikide koosseisuliste asjaolude täidetavust I.U teos, on põhistamata ja väärteomenetluses tuvastatuga vastuolus. Z.D juhatuse liikme xxxxxxxx ütlused kinnitavad, et äriühingul on kaks juhatuse liiget ning xxxxxxx raie korraldamisega tegeles just I.U. Seega on juriidilise isiku vastutus avatud korrektselt läbi Z.D juhatuse liikme I.U, kuivõrd temal olid pädevus ja otsustusõigus xxxxxxx kinnistul toimuva raie osas ning sealt edasi ka xxxxxxx kinnistult raiematerjali väljaveo raames xxxxxxxx kinnistul teostatud ebaseadusliku raie ja väljaveoteede rajamise osas. Alusetu on ka kaebuse esitajate väide, et üldmenetluse otsuses ei ole avatud I.U teo subjektiivne koosseis. Lisaks nähtub üldmenetluse otsusest, et kohtuväline menetleja on toonud välja vastulauses esitatuga mittenõustumise ja lühida põhjenduse. Seega ei ole kohtuväline menetleja jätnud vastulausega mittenõustumist põhjendamata. Kohtuväline menetleja taotleb I.U ja Z.D kaebuse rahuldamat ätmist a j

ning Keskkonnainspektsiooni 18.10.2019. a üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 940019000244 muutmata jätmist.

Kohtuväline menetleja esitas tõendite nimekirja, milliste uurimist ta kohtuistungil taotleb.

8. 04.02.2020. a esitas menetlusaluste isikut kaitsja kohtule taotluse (tl 50) menetluskulude hüvitamiseks väärteoasjas. Menetlusalused isikud taotlevad, et kohus mõistaks välja Eesti

Vabariigilt Z.D kasuks väärteomenetluse käigus seoses kaitsja poolt menetlusalustele isikutele osutatud õigusabiga kantud menetluskulud kokku summas 2008,33 eurot. KOHTU SEISUKOHT Tulenevalt VTMS § 123 lg. 2 a

Käesolevalt tuleb käsitleda väärteoasja lahendamisel kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid täies ulatuses. Väärteo asjaolud

ja poolte esitatud seisukohad on toodud eespool.

9.

subjektiks. Kohus käsitleb esmalt menetlusaluste isikute olemist väärteomenetluse Käesolevas väärteoasjas on rikkumisetteheide tehtud I.U-le kui füüsilisele isikule, kes on . Z.D juhatuse liige Väärteokaebuses (p.4.11) on esile toodud, et arusaamatu on, milliste faktiliste asjaolude alusel on jõutud järeldusele, et väärteo on toime pannud just juhatuse liige I.U, aga mitte juhatuse liige xxxxxxx Kohus kuulas kohtuistungil tunnistaja xxxxxxxxx, kes andis ütlusi, et tema on Z.D juhatuse liige koos I.U-ga . Äriühingu tegevusala on metsandus ja põllumajandus. Põhitegevus on RMK -le teenuse osutamine, raiete tegemine. xxxxxxxe kui äriühingu juhatuse liikme tegevusvaldkond on tehnika remont, varuosade hankimine, ka töö tegemine masinatega. I.U tegevusvaldkond on paberimajandus, metsa ülestöötamine, turustamine, raiete korraldamine. Tunnistaja ei ole teinud tööd , ei ole käinud seal väljaveoteel xxxxxxxxkinnistul ega seal tööd korraldanud. Menetlusalune isik I.U kohtuistungil kinnitas enda

töötamist Z.D juhatuse liikmena, rohkem kui 30 aastat on selles valdkonnas tegutsenud. Ta on teinud alates aastast 2006 koostööd RMK-ga, raied xxxxxxx ja xxxxxxxx kinnistul korraldas I.U.

I.U käis kinnistul, näitas objekti töömeestele kätte ja näitas, kust väljavedu xxxxxxx

tuleb. Ka laoplatsi näitas kätte I.U, see asus RMK maal. I.U andis ütlusi, et ainult tema tegeleb raiete korraldamisega Z.D tegeleb äriühingus -s. xxxxxxxx tehnika remondiga. Tunnistaja xxxxxxxxxxja andis ütlusi, et RMK varumisjuhina teab ta pikaajaliselt Z.D

- -

d ja I.U . Z.D osutab RMK le raieteeenust, Z.D korraldab raieid I.U, suhtleb RMK-ga, ta on asjatundlik. Nende ütluste pinnalt on kahtlusteta tuvastatav, et Z.D juhatuse liikmete xxxxxxxx ja I.U vahel oli tööjaotus, mille kohaselt metsa ülestöötamisega, raiete korraldamisega ja metsa turustamisega tegeles äriühingus I.U ja see oli tema vastutusvaldkond. Seega on I.U nr. 940019000244 menetlusalune isik. põhjendatult väärteoasjas Menetlusalune isik

Z.D on kantud äriregistrisse (väärteotoimik lk.

- Äriregistri andmed) alates 05.04.2006 ja ta on äriregistris käesoleva ajani tegutseva ettevõttena. ÄS § 2 lg.1, lg.2, lg.3 järgi on äriühing näiteks osaühing, kes on kantud äriregistrisse ja ei ole äriregistrist kustutatud. Seega on äriühing Z.D õigusvõimeline juriidiline isik. KarS § 37 järgi .

KarS § 14 lg.1 sätestab, et

Kuna juhatuse liige I.U tegutses raie teostamiseks ja puude väljaveoks, s.h. väljaveotee Z.D pädeva isikuna ja äriühingu huvides, kohta korralduste andmisel

on tema käitumine ja sellest tulenev tagajärg omistatav juriidilisele isikule Z.D

. Sellisena on ka Z.D õige menetlusalune isik temale etteheidetud rikkumise osasvõõras metsas omaniku loata väljaveotee rajamise ja puude raiumise osas. Vastutuse sellise käitumise eest näeb ette Metsaseaduse § 68 lg.1, lg.2. KarS § 14 lg.2 järgi

10. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et Keskkonnainspektsiooni 18.10.2019. a otsus tuleb üldmenetluse väärteoasjas nr

940019000244 tuleb jätta muutmata. I.U ja Z.D kaebus tuleb jätta rahuldamata.

11. MS § lg 1 sätestab vastutuse metsa, puude ja põõsaste ebaseadusliku raiumise, hävitamise ning kahjustamise eest. MS § 68 lg.2 sätestab vastutuse sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik.

MS § 37 lg 7 kohaselt annab raieõigus õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. 12.Tõendite kohtuliku uurimise tulemusena on tõendamist leidnud, et 20.märtsiks 2019 oli tunnistaja xxxxxxxxxxxx avastanud Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK)

xxxxxxxxe kinnistult x1xxxxxxxxxxxxx värskelt sisseraiutud metsa väljaveotee. Värskelt sisseraiutud väljaveotee algas metskonna 113 maaüksusel idapoolsest küljest xxxxxxxxx , seejärel hargnes väljaveotee kahte suunda ja suundus naaberkinnistule.

Kohus kü kohtuistungil, kus tunnistaja andis ütlusi, et sitles tunnistaja xxxxxxxxxxxx tema RMK varumisjuhina metsas selles piirkonnas liikudes 2019 märtsikuus avastas värskelt sisseraiutud väljaveotee, mille rajamiseks ja sisseraiumiseks ei olnud tema kooskõlastust andnud. Selliste kooskõlastuste andmine on tunnistaja ametialases pädevuses. Kui mõni erafirma tahab RMK teid või maad kasutada, tuleb kooskõlastus võtta. Emalt esitatakse kooskõlastustaotlus metsaülemale, kes edastab selle tunnistajale. Tunnistaja peab siis otsustama, kas selline kasutamine segab RMK töid või mitte. Sellist kooskõlastust ei olnud tehtud. Tunnistaja pöördus metsaülema poole, et saada selgus, kas on keegi kooskõlastuse andnud.

Tunnistaja näitas kohtuistungil (kohtuvälise menetleja väärteo)toimikus tl.3 skeemil, kuidas ta liikus jalgsi mööda sisseraiutud väljaveoteed (skeemil näidatud paksema lilla joonega)

kuni tee hargnemiskohani. Oli näha, et seal on metsa veetud, väljaveotraktori jäljed olid.

Tunnistaja aimas, et need jäljed tulid kõrvalolevalt kinnistult. Kasvavas metsas oli sisse sõidetud väljaveotee. Tunnistaja näitas väärteotoimikus fotodelt 1-15 (tl.4-11), et selle väljaveotee algus (foto 1) oli olemas juba varem, edasi on värskelt sisse sõidetud ja raiutud väljaveotee. Tunnistaja andis ütlusi, et kui tema selle tee leidis, siis oli pilt samasugune nagu toimikus fotodel näha sissesõidetud metsaveotee, selle ääres kasvav mets. Teel on - tugevduseks oksi, latvu, tee ääres mahavõetud tüvesid, kännudtavaline metsaveotee. Kännud ja järgatud tüved tee ääres ei ole vanad või aastaid tagasi lõigatud.

Tunnistaja helistas metsaülemale, et kas kooskõlastus on olemas, tunnistaja ei tea sellisest kooskõlastusest.

Väärteotoimikus tl.1 on RMK metsaülema xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx ade 20.03.2019 te

Keskkonnainspektsioonile selle kohta, et Mustvee vallas RMK Alutaguse metskonna haldusalas katastritunnusega xxxxxxxxxxxxxxxon läbi raiutud kaks metsamaterjali väljaveoteed erakinnistult. Väljaveoteedele ei ole kooskõlastust ja puudub metsateatis. Metsamaterjali väljaveoteega on kahjustatud ka pinnast.

Need tunnistajaxxxxxxxxxa ütlused koos 20.03.2019 teatega tõendavad, et hiljemalt

20.märtsiks 2019 oli RMK kinnistult ilma omaniku loata värskelt raiutud puid ja rajatud väljaveotee.

Sündmuskoha vaatlusprotokoll on koostatud 22.märtsil 2019 (tl.2 14) ja vaatluse käigus - 22.märtsil 2019 on fikseeritud, et Avinurme metskonna 113 maaüksuse idapoolsest küljest algavalt kruusateelt lähevad väljaveotraktori jäljed umbes 130 meetrit, kus väljaveotee hargneb kaheks (foto 15). Mõlemad teeharud viivad maaüksusele (katastritunnus xxxxxxx

1xxxxxxxxxxxxx), kus lähiajal on tehtud raiet. Avinurme metskond 113 maaüksusel olev väljaveotee on mööda väljaveotraktori jälgi sündmuskoha vaatluse käigus käidud läbi kogu ulatuses, tee asukoht fikseeritud (skeem lisa 1 tl.3). Sündmuskohal tehtud fotod 1-19. Sündmuskoha vaatlusel on protokollis kirjeldatud, et väljaveoteel on näha raiutud puude kände ja tee peal ning tee kõrval langetatud tüvesid. Väljaveoteel ja tee ääres olevate kändude lõikepind on värske. Fotol nr 16 näidatud, et väljaveotee viib maaüksusele, kus on xxxxxxx tehtud raiet. Fotod nr. 17-19 on vaated xxxxxxx maaüksusele, kus on tehtud raiet. Sündmuskoha vaatlust on teostatud ja protokoll koostatud keskkonnakaitse vaneminspektor xxxxxxxxxxx poolt, juures viibis xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus on seisukohal, et sündmuskoha vaatlusprotokoll on tõendina koostatud KrMS § 84, §

87 nõudeid järgides, muuhulgas on sellesse kantud sündmuskoha olustiku kirjeldus (näiteks kändude lõikepind on värske) ja muud vaatlusandmed (näiteks, et teeharud viivad Karusoo maaüksusele), vaatlusprotokolli kui tõendi kohasust ei ole kahtluse alla seatud.

Kohus on seisukohal, et tunnistaja xxxxxxxxxa ütlused ja sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendavad kokkulangevalt, et metsaveotraktoriga sissesõidetud väljaveotee on värskelt, s.t. hiljuti rajatud, sellelt raiutud suuremad ja väiksemad puud on raiutud värskelt, s.t. hiljuti. Menetlusalune isik I.U andis kohtuistungil ütlusi nii enda kui füüsilise isiku nimel ja ka juriidilise isiku Z.D nimel. andis ütlusi, et Z.D I.U

xxxxxxx

- veebruaris, maaüksuselt metsa väljaveoks kasutati seda teed 2019.aasta jaanuaris samal ajal teostati raie xxxxxxx ja xxxxxxxx kinnistul. Metsa all sai traktoriga sõita, roopaid ei tekkinud, pinnast ei lõhkunud. I.U märkis xxxxxxx langi enne raie teostamist värviga sisse. Enne harvesteri metsa minekut vaatab I.U üle, kus on väljaveoteed ja kus toimub ladustamine. xxxxxxx kinnistult väljaveoks ei olnud vaja teed teha, kuna loode poole oli juba tee olemas. Aga et see tee oli pikem, siis kasutati väljaveoks seda teed, millest käib juttväljavedu ida poole oli 200m lühem. I.U ei teadnud, et see maaüksus on vahepeal RMK valdusesse läinud ja ta lähtus teadmisest, et see on n.ö. reformimata maa ja kellegagi ei ole väljavedu kooskõlastada. I.U annab ütlusi, et raietööd ei ole mõtet teha, kui väljavedu on maaomanikuga kokku leppimata. I.U käis enne kohapeal, näitas töömeestele objekti kätte ja näitas ka, kust tuleb väljavedu, näitas kätte ka laoplatsi, see oli RMK maal. Kohus on seisukohal, et I.U ütlused piiritlevad selgelt sündmuse toimumise ajametsa väljavedu Alutaguse metskonna xxxxxxxx maaüksusel 113 asuvat väljaveoteed mööda toimus 2019.aasta jaanuarisveebruari s.

Sellisena mahub sündmuse toimumise aeg väärteoprotokollis ja üldmenetluse otsuses määratletud ajavahemiku sisse: 29.12.2018 kuni 20.03.2019.

Kohtuväline menetleja on võtnud ajavahemiku määratlemisel aluseks välja Z.D antud metsateatiste kuupäeva, millisest ajast oli antud välja metsateatised raie teostamiseks

Karusoo kinnistult (väärteotoimik tl.15-32). Sellist piiritlemist ei saa ette heita, tegelik väljaveotee kasutamine nagu kinnitavad uuritud tõendid -

- ongi toimunud nende metsateatiste

kehtivusajal ja alusel xxxxxxx maaüksusel raiet teostades: värvilistel väljaprintidel on näidatud

Karusoo maaüksuse eraldiste numbrid. I.U andis kohtuistungil ütlusi ja näitas, kuidas xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx maaüksuselt liikusid masinad maaüksusele ja sealt üle maaüksuse teisel pool maaüksust asuvale laoplatsile. Seega on kohtuistungil uuritud tõenditega leidnud tõendamist, et RMK Alutaguse metskonna xxxxxxxxx xxxxxxxx maaüksust 113 kasutati OÜ Parika MK maaüksuselt raiutud puidu

välja veebruaris 2019.aastal. Väljavedu ja selle tee kasutamine oli veoks jaanuarismaaomanikuga Riigimetsa Majandamise Keskusega (Alutaguse metskond) kooskõlastamata, luba kasutamiseks küsimata ja saamata. Väljaveoks seda teed kaudu andis korraldused I.U

, kes on Z.D selleks pädev juhatuse liige. Menetlusaluste isikute väärteokaebuses on tuginetud väitele, et väärteoprotokollist ja otsusest ei nähtu menetleja siseveendumuse kujunemineet väljaveotee rajamine ja puude ebaseaduslik raie on toimunud menetlusaluste isikute poolt. Menetlusalune isik I.U andis ütlusi, et see väljaveotee oli olemas ja rajatud juba ammu, fotol 1 (tl.4) on näha rajatud tee. Ka fotodel 6, 7,8 olevad känd ja raiutud puud ei ole värsked, fotodel 9,10 olevad puud ja kännud ei asu väljaveoteel, fotodel 11, 12 olevad puud ja kännud on vanad, umbes 2 aastat. Need raiutud puud võivad olla ka harvesteri koormast maha kukkunud. Kohus on seisukohal, et väärteotoimikus tl.3 asuval skeemil 1 näidatud väljaveotee asukoht, sündmuskohal nähtuva kirjeldus (sündmuskoha vaatlusprotokollis), fotodelt 1-16 (tl.4-11) nähtuv väljaveotee ja selle ääres oleva puistu seisukord kooskõlas tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütlustega kogumis tõendavad, et väljaveotee tekkimine (sissesõitmine), väljaveoteel ja selle vahetus läheduses lebavate lõigatud puude ja kändude (nii jämedamad kui peenemad) tekkimine on toimunud üheaegselt ja ühe sama tegevuse käigus – lühikese aja jooksul enne

Erki Põldoja avastust, lühikest aega enne sündmuskoha vaatlust (22.märts 2019) ja fotode tegemist.

Tunnistajaxxxxxxxxxx andis ütlusi kohtuistungil, et tema jalgsi seda väljaveoteed mööda liikudes nägi, et on täiesti tavaline metsaveotee, kus on tee täiteks pandud latvu ja oksi, puid maha võetud, kui ei ole võimalik puude ümbert sõita, siis raiutakse tee sisse. Tunnistaja kinnitas talle kohtuistungil näidatud fotode järgi, et neilt nähtub sama olukord, mis ta seda teed avastades nägi värsked raiutud puud, kännud. - Tunnistaja on selle valdkonna praktikraiete planeerimine on tema igapäevatöö. Sama et väljaveoteel ja selle vahetus läheduses on värskelt -

raiutud puud ja kännud nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist, mille on koostanud -

keskkonnakaitse vaneminspektor. Kohus on seisukohal, et need tõendid lükkavad ümber kohtuistungil I.U poolt öeldu, et fotodelt nähtuvad vanad (ammu) raiutud puud ja kännud. Väärteoprotokollis ja üldmenetluse otsuses ei ole heidetud I.U-le ja Z.D- le ette kruusaga kaetud väljaveotee alguse rajamist (foto 1 tl.4), vaid väljaveotee rajamist metsa, kasvavate puude vahele ja kasvavate puude ebaseaduslikku raiet.

Kohus märgib, et menetlusaluse isiku I.U ütlused ja kaebuse väited selle kohta, et tegemist oli juba vana teekohaga, mis oli seal juba ammu ja mille tekkimist ei tule seostada I.U ja tema juhitava Z.D tegevusega, on vastuolus väärteomenetluse käigus kogutud tõenditega ja väärteomenetluse tekkimise sisemise loogikaga. Nimelt sai väärteomenetlus alguse tunnistaja ta avastas värske xxxxxxxxxx avastusest metsas-

väljaveotee, mille rajamiseks polnud tema kooskõlastust andnud, ta teavitas sellest metsaülemat. See tähendab, et kuna tunnistaja avastas värske väljaveotee ja värskelt raiutud puud (millest ta midagi ei teadnud, ehkki ametiülesannete järgi pidanuks teadma), siis ei saa rääkida, et kinnistult teostati väljavedu juba aastaid väljaveoteed xxxxxxx kasutuses olnud mööda. Mitmeid aastaid (või 10 aastat) vanast väljaveoteest ja nii ammusest raiest teekohal ei oleks tunnistaja xxxxxxx saanud teatada (ei oleks teatanud) ja kui äsja tekkinud teest ja raiest seda väärteomenetlust ei oleks alustatud. Väärteomenetlus alustati teate alusel, et on avastatud uus värskelt tekkinud väljaveotee.

Uuritud kirjalike tõendite ja tunnistaja a ütluste alusel xxxxxxxx on kohtus kujunenud

veendumus, et väljaveotee rajamine maaüksusele 113 toimus nii, et xxxxxxxx

metsamasinatega (näiteks harvester) sõideti teekoht metsa puude vahele pinnasesse sisse (alates xxxxxxx kinnistust) ja kus puu jäi ette, raiuti või sõideti see maha. Sellisena kirjeldas metsa väljaveotee rajamist praktikas toimuva põhjal ja xxxxxxxe maaüksusel kohal käies nähtu ja fotodelt nähtuva järgi tunnistaja Väljaveotee sõidet xxxxxxxx a. i sisse alates xxxxxxx kinnistust kuni väljaveotee lõpuni, sealt edasi sõideti laoplatsile. Seega on väljaveotee rajamine ja puude raie sellelt või selle vahetust lähedusest toimunud ühtsest eesmärgist kantunavedada üle e maaüksuse 113 metsamasinatega välja maaüksuselt raiutud xxxxxxx xxxxxxx metsamaterjal.

Kohus leiab, et süüteo kvalifitseerimisel ei oma tähendust, kes nimeliselt raius maha väljaveoteel kasvavad puud või kes (mehhanismiga sõites) väljaveoteed rajas. Oluline on, et

I.U, olles Z.D juhatuse liige ja tegutsedes Z.D huvides, andis korralduse sellisteks tegevusteks. Sellega on tõendamist leidnud, et ajavahemikul 29.12.2018 19, täpsemalt jaanuaris -20.03.20 - veebruaris 2019 korraldas Z.D juhatuse liige I.U Z.D huvides väljaveoteede rajamist ja kasvavate puude ebaseaduslikku raiet RMK Alutaguse metskonna kinnistul xxxxxxxxxxxxxx. Seega on I.U tegevu ses tuvastatud Metsaseaduse §

68 lg.1 ja Z.D tegevuses Metsaseaduse § 68 lg.2 sätestatud väärteo objektiivne koosseis. Kohus märgib, et Metsaseaduse § 68 lg.1 objektiivne koosseis on sõnastatud:

Selline sõnastus ei nõua ebaseaduslikult raiutud puude arvu vm viisil koguse määramist. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et metsa väljaveoteel ja selle vahetus läheduses on mitmeid värskelt raiutud puid. Menetlusalustele isikutele heidetakse ette ka väljaveoteede rajamist ja selline etteheide sisaldub ka Alutaguse metsaülema 20.03.2019 kirjas (väärteotoimiku tl.1). Selline etteheide mahub Metsaseaduse § 68 lg.1 sõnastuse „ alla. Riigimetsa Majandamise Keskuse Alutaguse metskonna haldusalas on Mustvee vallas asuv maaüksus katastritunnusega (teade tl.1 väärteotoimikus). xxxxxxxxxxxxxx, kvartal xxxxxx

Metsaseaduse § 43 lg.2, § 47 näevad ette, et Riigimetsa Majandamise Keskus majandab riigimetsa ja finantseerib selle majandamist. Sel põhjusel tulnuks I.U, tegutsedes üle Alutaguse metskonna maaüksuse 113 metsamaterjali välja vedamist xxxxxxxxx kavandades, saada selleks luba riigimetsa haldavalt RMK-lt. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx andis ütlusi, et RMK s on süsteem selline, et kui mõni erafirma tahab RMK teid või maad kasutada, - tuleb kooskõlastus teha. Tunnistaja pidanuks siis otsustama, kas see segab meie (RMK) töid või mitte.

Sama kinnitas koht

uistungil ütlusi andes ka I.U- väljavedu tuleb kokku leppida maaomanikuga. Ilma kooskõlastamiseta väljaveoteede rajamisega läbi riigimetsa võttis I.U riigimetsa haldavalt RMK-lt võimaluse seada teede rajamisele tingimusi ja määrata teede asukohti. Tegutsemine võõras metsas omaniku loata väljaveoteede rajamine ja puude - raiumine on ebaseaduslik. – Sellised tegevused ei mahu Metsaseaduse § 35 alla, milleks ei ole omaniku luba vajalik.

13. Kohus on seisukohal, et I.U ja tema juh itav Z.D on väärteo toime pannud otsese tahtlusega. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

KarS § 16 lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Asjas on tõendamist leidnud, et I.U märgistas ette Z.D kuuluval xxxxxxx kinnistul asuva langi, vaatas üle väljaveotee, otsustas väljavedamise üle xxxxxxxxx maaüksuse 113, näitas töömeestele ette objekti, väljaveotee ja laoplatsi. Seega tegutses aktiivselt, teadlikult ja tahtlikult Z.D juhatuse liikme kohustusi täites selleks, et xxxxxxx kinnistult lõigatud metsamaterjal saaks metsast välja veetud ja jõuaks laoplatsile. I.U-le oli teada, et xxxxxxxxxmaaüksus, üle mille hakati metsamaterjali välja vedama, ei kuulu Z.D ega ka I.U-le endale. Seega tegutses teadlikult võõras metsas ja andis Z.D huvides korralduse teostada väljavedu ja sellega rajada väljaveotee läbi võõra metsa. Seetõttu on I.U käitumine omistatav ka Z.D . I.U selgitus, et ta ei teadnud, et tee on vahepeal läinud RMK valdusesse, varem oli see reformimata maa, ei muuda tahtluse vormi. I.U korraldas väljavedu metsas, mille omanik ei ole tema ega tema juhitav Z.D. Sellisena oli kasutatav mets temale võõras ja ta tegutses tahtlikult võõras metsas. I.U põhjenduses sisalduv, et kirjalike lepingute vormistamine on tööd segav bürokraatia (kohtuistungi protokoll 11:33:06) ja et ka RMK ise ei tee lepinguid (11:56:44) ei ole s üüd välistav asjaolu.

14. Eeltoodust tulenevalt on I.U tegevuses täidetud Metsaseaduse § 68 lg.1 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja on süüteo õigesti kvalifitseerinud. Läbi I.U tegevuse on Z.D käitumises täidetud Metsaseaduse § 68 lg.2 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Etteheidetud süütegu on õigesti kvalifitseeritud.

15. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati I.U-le karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot.

Metsaseaduse § 68 lg.1 näeb ette

Metsaseaduse § 68 lg.2 järgi Karistuse mõistmisel tuleb juhinduda KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. I.U käitumises vastutust kergendavad asjaolud KarS § 57 järgi ja raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi puuduvad. Kohtuväline on arvesse võtnud I.U süü suurustet süü ei ole vähetähtis. On võetud arvesse, et I.U tegutseb selles äriühingus alates aastast 2006 ja talle pidi olema teada, et ilma omaniku loata ei või võõras metsas tegutseda. Kohus on seisukohal, et kohtumenetluses uuritud tõendid, s.h. I.U enda ütlused kinnitavad, et I.U-le oligi teada, et võõra metsa, s.h. tee kasutamiseks peab olema omaniku luba.

Süü suurusest räägib seegi, et I.U-le oli selgelt teada, et mets, üle mille ta väljaveotee rajamiseks korralduse andis, et kuulu ei temale endale ega Z.D. Ta ei pidanud vajalikuks teha kindlaks tegelik omanik. I.U oli võimalus teha kindlaks metsa omanik, samuti oli võimalus teostada väljavedu mööda teist, pikemat teed. Ta ei kasutanud kumbagi võimalust. Süüd vähendav asjaolu on, et keskkonnale kahju tekitamist ei tuvastatud. I.U ei ole kehtivaid karistusi. I.U sõnul on tema sissetulek 630 eurot kuus.

Kohtuvälise menetleja otsusega määrati I.U-le karistuseks rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses ehk 300 eurot , mis on ¼ maksimaalsest karistusmäärast. Kohtu hinnangul on mõistetud karistus proportsionaalne toimepandud teoga ning vastab I.U süüle ja on kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega.

16. Z.D karistuseks on kohtuväline menetleja määranud rahatrahvi 800 eurot. Ka juriidilise isiku Z.D karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, tema süü ei ole vähetähtis. Juriidilise isiku Z.D ja süü on määratud I.U tahtlus tahtluse kaudu. Kohus märgib, et kohtulike tõendite uurimise käigus on tuvastamist leidnud, et Z.D tegutseb aastast 2006, tema esindusõigust omav pädev isik I.U on selles valdkonnas (metsandus, raietööd) tegutsenud 30 aastat. Z.D pädev isik on seega asjatundlik selles valdkonnas, pika kogemusega. Sama kinnitas tunnistaja xxxxxxxxa. Sellises ametis tegutsevale isikule on metsa kasutamise, s.h. võõra metsa kasutamise nõuded igapäevaseks käitumisreegliks. Nende reeglite rikkumine tähendab, et rikkumissüü on suur.

Kohtuväline menetleja on kohaselt arvestanud, et Z.D puuduvad varasemad karistused sarnaste süütegude eest ja keskkonnale kahju tekitamist ei ole tuvastatud. Need asjaolud vähendavad juriidilise isiku süüd. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati Z.D karistuseks rahatrahv 800 eurot, mis on ¼ maksimaalsest karistusmäärast. Kohtu hinnangul on mõistetud karistus proportsionaalne toimepandud teoga ning vastab Z.D süüle ja on kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega.

17. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Keskkonnainspektsiooni 18.10.2019.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr tuleb jätta muutmata Z.D 940019000244 , I.U ja

kaebus rahuldamata. Menetluskulud

Kohtule teadaolevalt

d, sh kaebuse on väärteoasja menetlemisel tekkinud menetluskulu esitamisel maakohtule menetlusalustel isikutel. V - astavalt VTMS § 38 lg le 1 järgitakse

kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kuna KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, jäävad menetluskulud

kanda. I.U ja Z.D

Ülle Raag Kohtunik