1-20-1476/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-20-1476

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2020.a, Pärnu Kriminaalasja number 1-20-1476

Kohtunik Teet Olvik Kriminaalasi

Määruse sisu

Prokuratuuri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks

Kriminaalmenetluse lõpetamine Kahtlustatav

X X : x, xxxx.

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 202 ja § 206, kohus määras: KrMS § 202 lg 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus x x suhtes.

KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada x x tasuma hiljemalt 01.07.2020.a kriminaalmenetluse kulud 97.20 (üheksakümmend seitse eurot ja 20 senti) eurot.

KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada x x tasuma hiljemalt 01.07.2020.a riigituludesse 250 (kakssada viiskümmend) eurot.

Määratud kaitsja sõidukulu ja tasu sõidule kulutatud aja eest 244.32 (kakssada nelikümmend neli eurot ja 32 senti) eurot jätta riigi kanda.

Riigi kasuks määratud rahalised kohustused, s.o kokku 347,20 eurot, tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr: EE062200221059223099 Swedbank; EE221700017003510302 Luminor Bank või EE571010220229377229 SEB pank. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99920900000123. Selgituseks märkida: x x, 1-20-1476, rahaline kohustus.

Kohus selgitab, et vastavalt KrMS § 202 lg-le 6 uuendab kohus prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega, kui isik ei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt talle pandud kohustusi.

Kohtumäärus saata prokurörile, kahtlustatavale ja tema kaitsjale.

Edasikaebamise kord Tulenevalt KrMS § 385 p-st 10 ei ole käesolev määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav.

1-20-1476

Asjaolud ja menetluse käik Kriminaalasjas on x x esitatud kahtlustus KarS § 183 lg 1 järgi selles, et ta andis 2017.a augusti lõpus Pärnu rannapargis ebaseaduslikult H. L. edasi 12-15 grammi kanepit. Kanep oli pakendatud suure minigrip kilekoti sisse. Kuivõrd antud kriminaalasjas ei ole narkootilist ainet kätte saadud, tuleb edasiantud kogust lugeda piisavaks vähemalt ühe narkootilise joobe tekitamiseks. Seega on tegemist KarS § 183 lg 1 tunnustele vastava teoga. 26.02.2020.a saabus Pärnu Maakohtule kriminaalasja toimik koos prokuröri taotlustega lõpetada kriminaalmenetlus x x suhtes KrMS § 202 alusel. Prokurör taotleb x x kohustamist hüvitada kriminaalmenetluse kulud 97.20 eurot ning tasuda riigituludesse 250 eurot. Prokurör taotleb kohustuste tähtajaks 01.07.2020.a. Prokurör leiab, et kaitsja tasu sõidule kuluatud aja eest ja sõidukulud 244.32 eurot tuleks jätta riigi kanda. Kahtlustatav on kriminaalmenetluse lõpetamise ja nimetatud kohustustega nõustumist kinnitanud oma allkirjaga.

Kohtu seisukoht KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks eeltoodud alustel on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. x x süüks pandava KarS § 183 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest on võimalik mõista rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

Arvestades, et isikule on võimalik ette heita narkootilise aine edasiandmist ühekordse annusena, millest piisanuks vähemalt ühe narkojoobe tekitamiseks, võib asuda seisukohale, et x x süü ei ole suur. Ka on antud juhul tegemist ühe kuriteoepisoodiga. Samuti puudub kohtu hinnangul asja vastu avalik menetlushuvi. x x on varasemalt karistamata, mistõttu ei ole antud juhul tegemist ka isikuga, kellele oleks kuritegude toimepanemine elustiiliks. x x oli teo toimepanemise 17-aastane ehk alaealine. 2017.a aastal elas ja õppis x x x, mille lõpetas 2019.a aastal.

Käesoleval ajal töötab x x x. Oma ülekuulamisel ta kahetseb tegu ning kinnitab, et enam selliste asjadega ei tegele. x x süü ei ole suur, ta ei ole teadaolevalt pannud toime enne ega pärast talle süüks pandavat tegu ühtki kuritegu. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist pigem ühekordse juhuslikku laadi eksimusega. Märgitust võib järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole isikule elustiiliks ning kahtlustatav on teinud juhtunust piisavaid järeldusi. Neil asjaoludel võib asuda seisukohale, et kahtlustatav suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamiseta.

Seega tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki. Kohus on seisukohal, et isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kohustuste panemisega täidab riik antud juhul piisavalt karistuslikke volitusi ning menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine. Kohustuste panemisega on võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk ning eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et kuna tegemist on teise astme kuriteoga, süüdistatava süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi ning isik on nõustunud kohustuste määramisega, on võimalik kriminaalmenetlus isiku suhtes lõpetada.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et KrMS § 202 lg 1 tunnustel tuleb lõpetada kriminaalmenetlus x x suhtes. Kohus nõustub prokuröri taotletud kohustuste määramisega, mistõttu tuleb x x kohustada hiljemalt 01.07.2020.a tasuma menetluskulud 97.20 eurot ja riigituludesse 250 eurot. Samuti nõustub kohus prokuröriga selles, et kaitsja sõidukulud ja tasu sõidule kuutatud aja eest 244.32 eurot tuleb jätta riigi kanda, sest x x oli teo toimepanemise ajal alaealine ning kulud tekkisid seetõttu, et tegemist

1-20-1476

oli Tallinnas asuva kaitsjaga. Asitõendeid ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Teet Olvik kohtunik