2-19-20618/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2020.a Tallinn Lubja 4

Tsiviilasja number

2-19-20618

Kohtuasi

K G hagi Tallinna Linnatranspordi aktsiaseltsi vastu

töövaidluses

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K G (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post

xxxx)

Kostja: Tallinna Linnatranspordi aktsiaselts (registrikood

10312960, asukoht Kadaka tee 62a, Tallinn 12618)

lepinguline

esindaja

Kuldar

Kirt

(e-post

kuldar@juriidilinenoustamine.ee)

Resolutsioon

1. Jätta

läbi

vaatamata

K

G

hagi

Tallinna

Linnatranspordi

aktsiaseltsi

vastu

töövaidluses

(töövaidlusasi nr 4-1/1069/19)

2. Tööinspektsiooni

töövaidluskomisjoni

21.11.2019

otsus töövaidlusasjas nr 4-1/1069/19 ei jõustu

vaidlustatud ulatuses ehk töövaidluskomisjoni otsuse

resolutsiooni punktide 2, 3, 4, 5, 8 ja 9 osas.

3. Jätta rahuldamata K G taotlus pikendada tähtaega kuni

08.03.2020

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud K G kanda.

Edasikaebamise kord ning

tähtaeg

Kohtumääruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50

eurot.

Menetluse käik ja kohtumääruse põhjendused

Töövaidluskomisjon rahuldas hageja avalduse osaliselt. Tallinna Linnatranspordi aktsiaselts

esitas 21.12.2019 kohtule taotluse, milles vaidlustab töövaidluskomisjoni otsuse rahuldatud

osas, so töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooni punktide 2, 3, 4, 5, 8 ja 9 osas, mis on

registreeritud tsiviilasjana 2-19-20618. K G esitas 23.12.2019 kohtule avalduse, mis on

pealkirjastatud hagiavaldusena ja registreeritud tsiviilasjana 2-19-20691.

Harju Maakohus kohustas 16.01.2020 määrusega tsiviilasjas 2-19-20691 esitada hiljemalt

05.02.2020 kohtule Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile esitatud avaldus (töövaidlusasi nr

4-1/1069/19) hagiavaldusena. Nimetatud määruses tõi kohus esile, et K G 23.12.2019

avaldusest ei nähtu töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamise ulatus. Töövaidluskomisjonist

saabunud toimikust nähtub, et K G on töövaidluskomisjonile esitatud avaldust hilisemas

menetluses täpsustanud, mistõttu andis kohus K Gle tähtaja avalduse esitamiseks

hagimenetluses ettenähtud vormis.

Kohus märkis, et hagiavaldus peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS)

hagiavaldusele kehtestatud vorminõuetele, samuti, et hagejal tuleb esitada ühine

tervikavaldus, mis sisaldab ka Tallinna Linnatranspordi aktsiaseltsi poolt vaidlustatud osa.

05.02.2020 esitas hageja taotluse pikendada 16.01.2020 kohtumääruses märgitud tähtaega 15

kalendripäeva võrra. Hagiavalduse esitamise tähtaeg saabus 20.02.2020. Hageja esitas

20.02.2020 menetlusdokumendi, mis on pealkirjastatud hagiavaldusena, kuid mille sisust ja

resolutsioonist tuleneb, et hageja esitab korduva taotluse tähtaja pikendamiseks kuni

08.03.2020.

TsMS § 64 lg 1 kohaselt võib kohus enda määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse

alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega võib korduvalt pikendada

üksnes vastaspoole nõusolekul. Kohus saatis 20.02.2020 menetlusdokumendi seisukoha

võtmiseks kostjale. Kostja mistahes tähtaegade pikendamiseks oma nõusolekut ei andnud,

kuna see ei ole põhjendatud ning palub jätta hageja avaldus läbi vaatamata.

TvLS § 58 lg 7 sätestab, et kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita käesoleva

paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu

määratud ajaks, jätab kohus avalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus

vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kuna hageja ei ole hagiavaldust esitanud, siis leiab kohus, et

hagi tuleb jätta juhindudes TvLS § 58 lg 7 läbi vaatamata. Käesoleval juhul Tööinspektsiooni

töövaidluskomisjoni 21.11.2019 otsus töövaidlusasjas nr 4-1/1069/19 ei jõustu vaidlustatud

ulatuses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus

lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse

võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 2 kohaselt jätab

kohus menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus asja

lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse

jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/