1-20-1152/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-17-6406

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

23. august 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-17-6406 (17230100384) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk - Kriminaalasi

Viru Vangla materjalid M tingimisi enne art Tõnusoo tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Mart Tõnusoo ik ; 35504045246 viibimiskoht Viru Vangla

Kohtuistungil osalenud isikud süüdimõistetu Mart Tõnusoo (videokonverentsi teel) kaitsja Tanel Mällas (videokonverentsi teel)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § st 76 ja KrMS § dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: - -

Jätta Mart Tõnusoo isi enne tähtaega vangistusest

tingim vabastamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada ru Maakohtu Vi Narva kohtumajale 15

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 30.05.2019 otsusega tunnistati

-

M. Tõnusoo süüdi KarS § 199 lg 2 p de 4, 7 ja 9, § 202 lg 2 p 2 ja § 212 lg 1 järgi ning rakendades KarS

§ 74 lg 5, § 65 lg , § 1, 2

64 lg 1

5 aasta pikkune vangistus. Karistusaja alguseks loeti sätteid mõisteti liitkaristuseks 10.02.2016.

2. 01.08.2019 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid M.

gimisi

Tõnusoo tin

enne tähtaega Tõnusoo vangistusest vabastamise otsustamiseks.

M. karistusaeg algas 10.02.2016 10.02.2021

1 p 2 10.08.2018. , see lõppeb ja KarS § 76 lg kohane tähtaeg saabus M. isikuandmetele tuginedes toetab vangla mist. Tõnusoo tema ennetähtaegset vabane

1-17-6406

3. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur vangla arvamuses

nõustub toodud argumentidega, toetades

.

M. Tõnusoo ennetähtaegset vabanemist

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

4. Kohtuistungil avaldas

, et toetab enda tingim

M. Tõnusoo isi ennetähtaegset vabanemist.

oli vale On teinud järeldused ja mõistab, et kuritegude toimepanemise põhjuseks suhtumine, kaasaminek ja valmidus materiaalse kasu saamiseks.

soovib minna

M. Tõnusoo tööle lemas on kahe tööandja garantii töökoha saamise k ja o ohta. Samuti soovib ta aidata oma

täisealist kuid õppimiskohustust täitvat poega. Mõistab, et ,

tulevikus on oluline valida

suhtlusringkonda. Varasemat Vangla iseloomustuse suhtlusringkonda tuleb vältida.

täpsustamiseks toob Tõnusoo välja, et M.

on kogu elu olnud teiste isikutega arvestav. Autoremondi töö on kui hobi ja tegelus sellega oli pikajaline. Oleks pidanud ka puhkama ja mõtlema. Võlgnevus

000 on ühest kriminaalasjast solidaarvõlgnevusena ca 20 ja seda on vaja

hüvitada. eks kaitsja küsimusele täpsustas Tõnusoo

Vastus

M. , et kehtivad distsiplinaarkaristused tal puuduvad, küll on ta keeldunud toidust ja tablettide võtmisest.

M. Tõnusoo hinnangul on ta valmis ühiskonda naasma Käimasolev kriminaalas . i on sama

perioodi kohta ja seotud sama kriminaalasjaga, mida on juba varasemalt menetletud ning milles on jõutud kohtuotsusteni. Tervis on korras, töötahe on suur ja soov on töötada erialasel tööl Tõnusoo on kindel, et suudab alluda režiimile, kuid seonduvalt , s.o autoremondiga.

M. tööga võiks tähtaeg olla lühem. Sõltuvused puuduvad. elektroonilise valve

5.

s kaitsealuse seisukohta

M. Tõnusoo kaitsja toeta tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks oli

minaalasjas 1-16- . Täiendavalt märkis kaitsja, et

M. Tõnusoo kaitsja ka kri 6452, milles Harju Maakohus tegi 03.06.2019 tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsuse. Nii vangla kui prokuratuuri seisukohad on aja jooksul muutunud ja jõudnud järeldusele, et M. d amale seisuko Tõnusoo on võimalik ennetähtaegselt vabastada. S hale jõudis juunikuus ka Harju Maakohtu täitmiskohtunik. Kaitsja palub lühendada elektroonilise valve tähtaega.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüd Tõnusoo tuleb jätta lase ja tema kaitsja seisukohad, leiab, et

M.

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

7. Veel enne, kui kohus esitab oma argumendid ja seisukohad tingimisi

M. Tõnusoo ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta, selgitab kohus järgmist.

Riigikohus lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-

väljendas s 34 põhimõttelist seisukohta, et kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole KarSRS § 5 lg 1 mõttes lubatav, sh kustunud karistusandmeid ei ole lubatav kasutada ka kinnipeetavat iseloomustava materjalina. Taolist seisukohta on kohus koduvalt korranud ka enda lahendites, ent kinnipidamisasutus jätkab järjekindlat ja vankumatult kustunud karistusandmete kasutamist kinnipeetava iseloomustuse koostamisel. Kohus selgitab, et kinnipidamisasutuse poolt koostatav kinnipeetava iseloomustus on kohtule oluline informatsiooniallikas ennetähtaegse vabastamise otsustamise küsimuses. Kui see dokument baseerub äratuntavalt ja selgelt andmetele, millele tugimine on seaduse ja kohtupraktika kohaselt lubamatatu, st õigusvastane, siis võtab see kohtult ära võimaluse tugineda vabastamisotsuse tegemisel kinnipeetava isikut iseloomustavatele objektiivsetele andmetele. See võib viia ebaõige otsustuse tegemiseni.

Eelnevast ja tulenevalt asjaolust, et ka M. suhtes koostatud iseloomustuse Tõnusoo

koostamisel tugines kinnipidamisasutus arhiveeritud andmetele, käsitleb kohus Tõnusoo M.

suhtes koostatud iseloomustust valikuliselt ja jätab täielikult hindamata iseloomustuse viited arhiveeritud karistusandmetele ning neist tehtud järeldustele.

8.

KarS § 76 lg p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada,

1-17-6406

kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

M. M.

poole

Tõnusoo on ära kandnud mõistetud vangistusest. Seega on

puhul Tõnusoo täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks

9. otsustamisel arvestab kohus

Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise vastavalt KarS § 76 lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kõrgema astme kohus on 07.03.2019 lahendi nr 1 s 21 märkinud -09-14104 p- :

[K]kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. KarS §

76 lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.

10. Tutvudes

kohta koostatud vangla iseloomustuse ja hinnates

M. Tõnusoo ga M. enda kohtuistungil avaldatut, nendib kohus, et Tõnusoo võimaliku vabanemise korral on

M. kindlustatud ni kindla elukoha kui ka legaalsete sissetulekuallikatega. Tõnusoo i M. pikk eluon Tõnusoo ja töökogemus (sh pikaajaline töökogemus valdkonnas, mis ühtlasi ka

hobiks) on kahtlusteta ka sellised, mi

M. Tõnusoo s võimaldavad tal legaalset sissetulekut teenida ka siis, kui koostöö töökohagarantii antnud ettevõtetega ei peaks mingitel kaalutlustel laabuma.

/põhjustel Väljaspool vaidlust on seegi, et M. Tõnusood ümbritseb vabanemise korral ka toetav perekond abikaasa ja (täiskasvanud) laste näol. Lisaks sellele pole

M. Tõnusoo puhul täheldatatavad mistahes sõltuvushäired, mis võiks mõjutada tema vabanemisjärgset toimetulekut. Märkida tuleb aga seda, et viidatud asjaolud olid Tõnusool M. olemas ka ajal, mil ta pani toi . Seega tuleb me tema süüdimõistmise aluseks olnud kuriteod kohtul kaaluda asjaolusid ja hinnata neid ritegelikule teele põhjuseid, mis M. Tõnusoo ku

viisid; samuti seda, kas ja millist kaalu võivad need põhjused evida tema edasipidse õiguskuulekuse kontekstis.

11.

Vabastamisküsimuse arutamise istungil märkis

M. Tõnusoo, et kuritegude

toimepanemiseni viisid teda tema enda tegevuse ebaõige hindamine, ebaõige suhtumine mõningatesse asjadesse, kuritegeliku käitumisega sidumine enda , aga ka majandusliku kasu saamine. Hinnates

tema poolt toime

M. Tõnusoo karistamise aluseks olnud tegusid, nendib kohus, kõik pandud kuriteod on olemuslikult varavastased. Tegude tehioludest järeldub kahtlusteta ja selgelt, et need on toime pandud planeeritult ja isikliku kasu saamise e . Eitades esmärgil

isikliku kasu k

saamist, tõusetuks küsimus, mi s M. Tõnusoo pidi üldse karistamise aluseks olevaid tegusi toime panema. sellestki, Süüdimõistmise aluseks olnud tegude ajafaktor räägib et illegaalset ( ) sissetulekut on

teeninud pikema-ajaliselt (loe: aastate täiendavat

M. Tõnusoo jooksul). Neist asjaoludest kui

ise on hinnanud ennast järedab kohus vaid üht – gi M. Tõnusoo

väheste kulutustega säästliku o kuritegude väline ks inimeseks, siis on tema varasem, s. sissetulek olnud ebapiisav. Ebapiisav sissetulek on omakorda viinud teiste isikute

M. Tõnusoo vara/omandit ka kahjustava käitumisaktideni. Siinkohal pole kohtul võimalik mööda vaadata asjaolust, et kohtuotsuste kohaselt on isikute grupis kuritegude toimepanemisel olnud just M. l kaalukas roll. Tõnusoo Seega, kuigi kuritegelikku käitumist võisid mõjutada ka mitmed inimlikud faktorid,

sh M. Tõnusoo enda ebaõiged käitumis Tõnusoo

- ja valikotsused, on

M.

enda/tema lähedaste mõistliku majandusliku toimetuleku tagamine, majadusliku kasu saamine olnud kuritegude toimepanemisel kaalukaimaks faktoriks. Sellest johtuvalt on

vabastamisel,

M. Tõnusoo vabastamisküsimuse menetluse käigus tehtaval prognoosotsustusel keskne tähendus tema edaspidisel majanduslikul toimetulekul.

1-17-6406

12. Nagu toodud, on

M. Tõnusoo vabanemise korral kindlustatud töökohaga. Juba varem märkis kohus sedagi, et Tõnusoo pikaajaline töökogemus tagab talle M.

eelduslikult

sissetuleku ka siis, kui töökohagarantii an nud ettevõttega peaks töösuhe katkema. d

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

toimetulekule avaldab positiivset

M. Tõnusoo

tuge ka elukaaslase töötamine. St, et oma igapäevakulutusi Tõnusoo saab

M. kanda elukaaslasega ühiselt Märgitu osutab, et Tõnusoo toimetulek saab võimaliku . M. majanduslik

vabanemise korral olema eelduslikult posiitivne ja välistatud peaks olema uute kuritegude toimepanemise.

Loetletud positiivsete asjaolude taustal pole kohtul võimalik jätta aga tähelepanuta, et

31.07.2019 seisuga on

ol

24 000 Tegemist on

M. Tõnuso ca euro suurune võlgevus.

küllal aselt suure rahalise vääringuga, mis avaldab mõju Tõnusoo vabanemisjärgsele d M.

toimetulekule. Tema kuritegude-aegne käitumine, s.o majandusliku heaolu parandamine läbi pikaajalise kurtegeliku käitumise näitab, et legaalselt saadava rahaliste vahenditega ümberkäimine on Tõnusoo M. jaoks olnud juba varem problemaatiline, ent veelgi enam -

M. M.

suhtes koostatud iseloomustuse kohaselt ongi Tõnusoo

sissetulek Tõnusoo

pikemaajaliselt olnud mitteametlik. Kui inimene on kinnipidamiseelsel ajal saanud mitteametlikku sissetulekut, ta on (täiendavat) sissetulekut teeninud kuritegude toimepanemisega ja tal on täitmata rahalisi kohustusi ca 24 000 euro suuruses summas, siis on need asjaolud kogumis sellised, mis ei veena kohut

M. Tõnusoo vabanemisjärgses

majanduslikus hakkamasaamises. Tema varasem pika aja jooksul suure hulga käitumine

varavastaste kuritegude toimepanemisel muudab vastupidise järelduse tegemise vähemalt esialgselt võimatuks ja vähe-veenvaks.

13. Kohus e tegemisel arvesse sedagi, et

le tutvustati

võtab otsustus

M. Tõnusoo individuaalset täitmiskava alles 02.07.2019 ja lühikese ajavahemiku tõttu pole olnud võimalik temaga läbi viia resotsialiseeruvaid Võttes arvesse kuritegelikule vestlusi/programme. käitum Tõnusoo isele viinud asjaolusid, on kohus veendumusel, et

M. vabastamise eelduseks

on resotsialiseeruvate, mh tema toimetulekut parandavate tegevuste läbimine. Taoliste programmide/vestluste st, läbimine võimaldab isikul endal hinnata paremini oma riskikäitumi suunab eelduslikult hoiduma tegudest, millel on karistusõiguslik kvaliteet, õpetab taolist käitumist/tegevust ära tundma ning ideaalis peaks aitama kaasa ka tema paremale majanduslikule toimetulekule. Taolisi omandatavaid teadmisi/oskusi peab kohus

M. Tõnusoo puhul seda olulisemaks, et viimase ehk 30.05.2019 kohtuotsuse alusel kohaldati

M. Tõnusoo suhtes karistuse liitmist KarS § 65 lg 2 alusel. Tõnusoo karistatuse valguses tähendab see, M.

et tingimisi mõistetud karistusega määratud katseajal pani ta toime uued kuriteod. St, et

M.

suhtes tuleb kinnipidamisasutuses rakenda enne tema vabastamist Tõnusoo resotsialiseeruvat tegevust, mis aitaks kaasa tema edaspidisele õiguskuulekusele.

Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et antud ajahetkel tuleb Tõnusoo ätta v M. j angistusest ennetähtaegselt vabastamata.

14.

M. Tõnusoo kaitsja palus kohtul vabastamisküsimuse arutamisel arvesse võtta asjaolu, et Harju Maakohtu 03.06.2019 määrusega pidas kohus võimalikuks Tõnusoo M.

ennetähtaegset vabanemist. Vastuseks ärgib kohus, et on kõnealuse määrusega kaitsjale m tutvunud. Osutada tuleb aga sellele, et Harju Maakohtu määruse sisulised seisukohad ei ole üle kantavad antud otsustuse tegemisse. Seda põhjusel, et Tõnusoo suhtes on õiguslik M. olukord muutunud ja pärast Harju Maakohtu 03.06.2019 kohtumäärust on Tõnusoo süüdi M.

mõistetud Harju Maakohtu 30.05.2019 kohtuotsusega, mis jõustus 15.06.2019. Kohus nõustub täielikult kaitsjaga, et kriminaalasja arutamist erinevates menetlustes ei saa pidada õigustatuks ja ainuüksi see asjaolu ei saa viia negatiivsete tagajärgedeni, ent see pole ka põhjuseks, miks kohus Tõnusoo M. suhtes Harju Maakohtust diametraalselt erineva lahendi teeb ja ta vabastamata jätab. Uute kurtegude lisandumine, sõltumata sellest, kas kriminaalasja lahendatakse ühes või mitmes menetluses, kinnitab veelkord Tõnusoo M. erakordselt aktiivset

kuritegelikku käitumist. Kuritegeliku käitumise riski maandamiseks, ebaõigete ja karistusõiguslikku kvaliteeti omavate tegude äratundmiseks ning tagajärgedest hoidumiseks

1-17-6406

on T

puhul vajalikud sotsialiseeruvad tegevused/programmid ning M. õnusoo

kuriteoepisoodide rohkus ühes kuriteo toimepanemise katseajal annab alust seisukohaks, et resotsialiseeruv tegevus peab algama kinnipidamisasutuses. Seega puuduvad vaadeldaval juhul alused M.

Tõnusoo ennetähtaegseks vabastamiseks ja M. Tõnusoo jääb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/