1-19-6227/27 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 1-19-6227 Määruse kuupäev

27. veebruar 2020 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Paavo Randma Kohtuasi

K. K. vara arestimine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 6. septembri

2019. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K. K. kaitsja vandeadvokaat Rene Varul

, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Terje Aleksašin Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

5. veebruar 2020, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Tartu Ringkonnakohtu 6. septembri 2019.

Tühistada a määrus osas, millega kohus jättis

K. K.

määruskaebuse läbi vaatamata. 2. Saata K. K. määruskaebus Tartu Maakohtu 9. augusti 2019. a määruse peale ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. sisuliseks läbivaatamiseks 3.

Määruskaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tartu Maakohtu 9. augusti 2019. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) a määrusega arestiti § karistusseadustiku (KarS) §

142 lg 1,

84 alusel kuriteoga saadud vara konfiskeerimise lg 1 ja § asendamise ja avaliktagamiseks kahtlustatav K. K. vara sularaha 511 õigusliku nõudeavalduse – eurot ja kaks

, et 108 000 euro samas sõiduauto Kohus määras ksmisel kohtu tagatiskontole või t. ma summas pangagarantii esitamisel vabastatakse K. vara aresti alt. K. 2. Maakohtu määruse vaidlustasid kahtlustatav K. K., samuti kolmas isik L. M-i ja kolmanda isiku H OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat Mihkel Gaver. Määruskaebus e esitajad taotlesid sõidukite t aresti alt vabastamist argumendil, nende tegelikeks omanikeks on kolmandad isikud L.

et

M. ja OÜ

H. Sularaha arestimise kohta kellelgi vast uväiteid ei olnud. 3. Tartu Ringkonnakohtu 6. septembri 2019. a määrusega jäeti kõik läbi vaatamata. kaebus

ed Ringkonnakohus kuna välistas kolmandate isikute kaebeõiguse, tegemist ei olnud arestimismääruse adressaatidega. Samas leidis kohus, et eeldades K.

K. kaebuses esitatud väidete õigsust, ei kuulu arestitud sõidukid kahtlustatavale. Järelikult ei riiva määrus subjektiivseid õigusi ja tal ka K.

K. puudub . samuti kaebeõigus

1-19-6227

2(2) 4. Ringkonnakohtu määruse peale esitasid kaebuse K. Ü esindajad.

K. kaitsja ning L. M-i ja H O Kahtlustatava kaitsja

määruskaebuse võttis Riigikohus menetlusse, kolmandate isikute esindajate kaebused jäeti menetlusse võtmata. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 5.

kaitsja taotleb vaidlustatud

K. K. määruse tühistamist ja maakohtu määruse peale esitatud kaebuse saatmist

ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Kaitsja põhjendab taotlust järgmiselt. 5.1. kuuluvad Ringkonnakohtu määrus on vastuoluline. Ühelt poolt leiab kohus, et sõidukid kolmandate isikute . Teisalt asutakse a

le le ga seisukohale, et maakohtu määruse resolutsiooni ja põhjenduste varaga. Väidetaval vara omanikul ja kohtumääruse otsesel kohaselt on tegemist K.

K. adressaadil peab olema õigus vara arestimist vaidlustada, et kõrgem kohus saaks anda hinnangu arestimise aluste olemasolule.

5.2. Vara arestimise vaidlustamiseks annab aluse ka see, et tegemist on ülearestimisega. Arusaamatuks jääb, kuidas on tuvastatud kriminaaltulu suurus 84 500 eurot. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Tartu Maakohtu 9. augusti 2019. a määrusest nähtub, et kohus lahendas prokuratuuri taotlust

K. K.

vara arestimiseks ja arestiski sularaha ja kolmandate isikute nimele registreeritud sõiduautod kui tegelikkuses K. K-le kuuluva vara. Kolleegium kordab varasemat seisukohta, et ehkki kriminaalmenetluse raames sõiduki arestimise korral lähtutakse arestitava vara omaniku kindlaksmääramisel eelduslikult liiklusregistri kandest, saab tugineda kõnealust presumptsiooni kummutavatele andmetele ja jõuda järeldusele, et vara saab arestida liiklusregistrijärgsest kandest erineva omaniku varana (8. detsembri 2016. a 3-1-1-103-16, p 27; 31.

määrus asjas nr märtsi 2014. a määrus asjas nr 3-1-1-79-13, p 13). veatu ringkonnakohtu seisukoht, et maakohtu Järelikult on määruse adressaadiks oli K. K. ja selles ei otsustatud siduvalt kolmandate isikute õiguste üle. Ringkonnakohus märkis õigesti , et adressaatideks mitteolevatel isikutel on õigus kaitsta sedagi väidetavat omandiõiguse rikkumist arestimise vastu üldises korras, esitades täitemenetluse seadustiku § järgis L. OÜ esindajate kaebusi läbi

222 lg 1 alusel hagi arestist vabastamiseks, ja M-i ja H vaatamata jättes a määrus seega Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senist praktikat (vt 10. mai 2013. asjas nr 3-1-1-49-13, p-d 9 10; 31. oktoobri 2013. -1-1-95-13, p 10; 31. – a määrus asjas nr 3 märtsi 2014. -1-1-79-13, p-d 8 9). a määrus asjas nr 3 – 7. Samas puudus ringkonnakohtul alus jätta läbi vaatamata kahtlustatava kui kohtumenetluse poole ja maakohtu määruse väitel ei kuulu arestitud sõidukid vahetu adressaadi kaebust. Asjaolu, et

K. K. talle, ei võta temalt määruskaebuse esitamise õigust. Ringkonnakohus pidanuks kahtlustatava kaebuse lahendama ja andma hinnangu ka

itseväidetele sõidukite tegelike omanike kohta. Kaebust läbi vaatamata jättes rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS §

2 mõttes.

339 lg

8. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § st 1, § st 2, §

2 ja §

390 lg-

362 p-

339 lgst

361 lg 1 p-st 6, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu a määrus

6. septembri 2019. e osas, millega kohus jättis K määruskaebuse läbi vaatamata. .

K. Kolleegium saadab kahtlustatava määruskaebus ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks samas kohtukoosseisus e .

(allkirjastatud digitaalselt)