2-19-17787/39 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 27. veebruar 2020

Tsiviilasja number

2-19-17787

Tsiviilasi

M.R.e hagi A.A. vastu elatise vähendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja:

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja A.R.

Vastustaja: M.R. (isikukood XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.A. määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2020. a määrus ja

saata tsiviilasi läbivaatamiseks maakohtule.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. M.R. (hageja) esitas 11. novembril 2019. a Tartu Maakohtule hagi A.A. (kostja) vastu elatise

vähendamiseks. Hageja palub vähendada hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatist 80 euroni

kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni.

Hagiavalduse kohaselt kinnitati Tartu Maakohtu 14. novembri 2012. a kohtumäärusega

tsiviilasjas nr 2-12-38818 kompromiss, mille punkti 1.2 kohaselt tasub hageja kostjale alates

1. maist 2013 elatist kuni kostja täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse § 101 lõikes 1

sätestatud määras. Hagejal on 14. oktoobri 2019 seisuga tekkinud kostja ees elatise võlgnevus

16 351 eurot 28 senti, kuna hageja ei ole suuteline oma ülalpidamiskohustust täitma.

Hagejal oli 18. jaanuaril 2018. a peaajuinfarkt. Hageja taastumise kestus ja määr on teadmata.

Hagejal tuvastati Eesti Töötukassa poolt osaline töövõime esialgu üheks aastaks alates

14. märtsist 2019 kuni 13. märtsini 2020. Hagejale määrati töövõime toetus 7 eurot 25 senti

kalendripäeva eest, mis teeb umbes 235 kuni 250 eurot kuus. Pärast toetuse arestimist jääb

hagejale sellest umbes 150 eurot. Hageja on füüsilisest isikust ettevõtja. Hageja saab tulu

sõltuvalt sellest, kuidas tööd jagub ning kuidas hageja on tervise tõttu suuteline tööd tegema.

Hagejal puudub hetkel ettevõtlusest saadav tulu. Hagejal on alates 2. detsembrist 2019

lepinguline töökoht. Hageja töötasu on 660 eurot (bruto). Hagejal ei ole kinnisvara,

väärtpabereid, sõidukeid ega muid väärtuslikke esemeid.

Hageja isiklikud kulud on toidukulu 160 eurot, tervishoiukulu 30-35 eurot, hügieenivahendid 8

eurot, transpordikulu 25 eurot, riided 7 eurot ning sidekulu 20 eurot. Hageja on sõlminud

maksegraafiku elatise tasumiseks kogusummas 300 eurot kuus. Maksegraafik sisaldab elatist

270 eurot kuus ja elatise võlga 30 eurot kuus. Hagejal on võlgnevus kohtutäitur Reet Rosenthal

ees 323 eurot 15 senti. Hageja kohustub selle graafiku alusel tasuma 100 eurot kuus. Hageja

osa kommunaalteenustes on 84 eurot 50 senti. Hageja osa hagejaga kooselava alaealise lapse

kuludest on 109 eurot. Hagejalt elatise väljamõistmine kahjustab seega hageja kui ka hageja

teiste alaealiste laste ülalpidamist.

Kostja vanemate varaline seisund ei ole võrdne. Hageja sissetulek on 150 eurot kuus ja töötasu

660 eurot (bruto). Kostja ema sissetulek on keskmiselt 1000 eurot kuus (neto). Vanemate

erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral peab kumbki vanem osalema lapse ülalpidamises

vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile.

Kostjale makstav igakuine lapsetoetus 60 eurot katab osa kostja vajadusest. Toetuse maksmine

on mõjuv põhjus, mis annab aluse mõista hagejalt elatise välja alla miinimummäära.

Hageja on leiab, elatise vähendamise hagi esitamine on lubatav, kuna hageja varaline olukord

on muutunud. Arvestades hageja tervislikku seisundit ja asjaolu, et peres on ülalpidamisel veel

alaealine laps, on elatise vähendamine alla elatusmiinimumi põhjendatud.

2. Kostja vastuse kohaselt on kostja nõus alandama hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatist

kuni 180 euroni kuus. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.

Kostja leiab, et elatise vähendamine hageja poolt soovitud summas ei ole õiglane. Kostja kulud

ei ole aastatega vähenenud. Kostja kulud on transport 100 eurot, söök 250 eurot, riided 100

eurot, mobiilsideteenus 10 eurot, hügieen 10 eurot, ravimid 20 eurot ja muud kulud, nagu

õppevahendid, õppekäigud, kultuuriüritused, kooli pildistamised, jõulu- ja õpetajate kingipakid,

50 eurot, kokku 540 eurot. Hageja ei maksa kõigile oma lastele elatist. Hagejal on osade laste

kohta teised kokkulepped. Hageja ei ole teinud pingutusi, et minna tööle ja hakata maksma

elatist. Hageja väide, et ta ei leia tööd, on kahtlane. Töövõimetus ei ole ka põhjuseks, kuna

hageja ei maksnud juba enne töövõimetust elatist. Kostja kohtub hagejaga ainult vanavanemate

juures. Kostja ei käi hageja juures.

3. Pooled sõlmisid 15. jaanuaril 2020. a istungil kompromissi.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus kinnitas 15. jaanuari 2020. a määrusega hageja ja kostja vahel sõlmitud

kompromiss alljärgnevas:

1.1. M.R. maksab alates 11. novembrist 2019 A.A.le elatist 180 eurot kuus. Elatist tuleb

tasuda kuni lapse täisealiseks saamiseni;

1.2. M.R. kinnitab, et teavitab töökoha vahetusest A.R.t;

1.3. M.R. maksab lapse elatise võlga kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni majandusliku

olukorra paranemiseni võimalusel;

1.4. Kui M.R. on maksnud alates 11. novembrist 2019 elatist rohkem kui 180 eurot kuus,

arvestatakse enammakstud summa elatise võla katteks.

Tartu Maakohus lõpetas tsiviilasja menetluse ja jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus leidis, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist

avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita. Kohus selgitas kompromissi p 1.3 kohta, et poolte

soov oli see, et hageja asub elatise võlga kustutama siis, kui kostja saab täisealiseks või kui hageja

majanduslik olukord seda võimaldab. Pooled said aru, et hagejal ei ole praeguse sissetuleku juures

võimalik lisaks kokku lepitud elatisele elatise võlga tasuda.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Kostja esitas määruskaebuse. Kostja soovib kompromissi vaidlustada, kuna istungil

sõnastatud kompromiss ei saanud nii nagu kostja aru sai. Kostja ei soovinud, et hageja ei ole

kohustatud maksma elatise võlga kuni kostja täisealiseks saamiseni. Kostja soovib, et hageja

maksaks elatise võlga. Kompromissi järgi on elatisvõla maksmine lükatud kaugele tulevikku,

kuigi hageja majanduslik olukord võimaldaks seda maksta varem. Kostja soovib, et hageja

tasuks elatist 180 eurot kuus ning elatise võlga 100 eurot kuus või võimalusel rohkem.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Hageja palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Hageja leiab, et kostjale ei saanud kompromissis midagi segaseks jääda, sest kohtunik küsis

korduvalt mõlemalt poolelt ja selgitas piisavalt kompromissi sisu. Istungi helisalvestise

kohaselt said hageja ja kostja aru, mis kompromissiga nad nõustusid ja millele alla kirjutavad.

Kohus selgitas, et menetlusosalistel on õigus esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme

tööpäeva jooksul alates protokolli allkirjastamisest. Protokolli parandusi ei tehtud.

Kohus on kompromissi punkti 1.3 määruse põhjendavas osas täpsustanud ning märkinud, et

poolte soov oli see, et hageja asub elatise võlga kustutama siis, kui laps saab täisealiseks või

kui hageja majanduslik olukord seda võimaldab. Pooled said aru, et hagejal ei ole praeguse

sissetuleku juures võimalik lisaks kokku lepitud elatisele elatise võlga tasuda.

Hageja saab maksta seadusega ettenähtud elatist vastavalt kompromissile 180 eurot. Kostja

nõudmine 300 eurot ei ole jätkusuutlik ega võimalda hagejal säilitada minimaalselt vajalikku

inimväärset elustandardit. Kui hagejale enam töövõimetoetust ei maksta, ei ole hagejal pärast

graafikujärgset elatisraha maksmist vahendeid, et oma teist last üleval pidada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Maakohtu määrus tuleb

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Tsiviilasi tuleb saata maakohtule

läbivaatamiseks (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 3).

Kompromissi

kinnitamise

määruses

märgitakse

tsiviilkohtumenetluse

seadustiku

(TsMS) § 430 lg 1 järgi kompromissi tingimused. Kompromissi kinnitamise määrus on

TsMS § 432 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 järgi täitedokument.

Täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt on täitemenetluses võimalik täita

üksnes kohtumäärust, mille resolutsioon on selge. Kompromissi kinnitamise määruse

resolutsioon, sh selles märgitud kompromissi tingimused, peavad eeltoodust tulenevalt ning

TsMS § 463 lg 2 ja § 442 lg 5 järgi seega olema selged ja määruse muu tekstita täidetavad.

Maakohtu määruse resolutsiooni p 1.3 järgi kohustub hageja maksma lapse elatise võlga kuni

lapse täisealiseks saamiseni või kuni majandusliku olukorra paranemiseni võimalusel.

Maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1.3 sõnastusest ei ole selgelt aru saada, millist elatise

võlga on mõeldud, so kas 11. novembri 2019. a või kompromissi kinnitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud elatise võlga või ka pärast kompromissi kinnitamist tekkida võivat

elatise võlga.

Maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1.3 sõnastusest ei ole selgelt aru saada, millistel

tingimustel on hageja kohustatud elatise võlga tasuma, so kas hageja kohustub maksma elatise

võlga kuni lapse täisealiseks saamiseni võimalusel või alternatiivselt kuni majandusliku

olukorra paranemiseni võimalusel. Kuna määruse resolutsiooni punktis 1.3 on nimetatud

sündmused on märgitud alternatiivsetena, on võimalik määrusest aru saada muuhulgas nii, et

hagejal on ka pärast kostja täisealiseks saamist võimalik maksta elatise võlga kuni majandusliku

olukorra paranemiseni võimalusel.

Maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1.3 sõnastusest ei ole lisaks aru saada, mida on mõeldud

sõna „võimalusel“ all. Maakohus on määruse põhjendavas osas küll selgitanud resolutsiooni

p 1.3 aluseks olnud poolte tahteavaldusi. Samas saab maakohtu määruse kui täitedokumendi

täitmisel täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt tugineda üksnes maakohtu

määruse resolutsioonile, mitte määruses põhjendustes märgitud selgitustele või istungil poolte

poolt väljendatud seisukohtadele. Kohtutäituril ei ole täitemenetluse formaliseerituse

põhimõttest tulenevalt ka võimalik välja selgitada, millal on hageja majanduslik olukord

niivõrd paranenud, et hagejal tekiks kohustus elatise võlga tasuma hakata. Ringkonnakohus

leiab sellest tulenevalt, et maakohtu määruse resolutsioon ei ole selge ega täidetav ilma määruse

muu tekstita ega vasta sellest tulenevalt TsMS § 463 lg 2 ja § 442 lg 5 sätestatud nõuetele.

Põhjendamatu ja menetlusõiguse üldpõhimõtteid rikkuv on maakohtu poolne täiendav teatis,

mille kohaselt on vajadusel võimalik pooltel esitada hagi TsMS § 368 lg 2 alusel, et selgitada

täitedokumendi sisu.

Ringkonnakohus märgib lisaks, et menetluses on esitatud elatise vähendamise nõue. Maakohtu

poolt kinnitatud kompromissist ei ole võimalik aru saada, et kompromissi p-s 1.1. vähendatakse

tsiviilasjas nr 2-12-38818 sõlmitud kompromissiga kokkulepitud elatist. Nimetatu peab aga

nähtuma selgelt pooltevahelisest uuest kompromissist.

Pooled ei ole esitanud elatise tasumise kohta selget kokkulepet. Ringkonnakohtul ei ole seega

võimalik kompromissi sõnastust vastavalt poolte tahtele täpsustada ja ise selget kompromissi

kinnitada. Ringkonnakohus saadab asja seega maakohtule läbivaatamiseks.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab TsMS § 173 lg 1 ja 3 ning § 174 lg 1 ja 2

järgi kindlaks maakohus lõpplahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke