2-19-114711/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 31.10.2019 tagaseljaotsus osas, milles maakohus jättis XX-

lt Aktsiaselts PlusPlus Capitali kasuks välja mõistmata 142 euro (käibemaksuga) võrra

suurema menetluskulude hüvitise.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista XX-lt Aktsiaselts PlusPlus Capitali

kasuks täiendavalt välja 142 euro (käibemaksuga) suurune menetluskulude hüvitis.

3. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Tagaseljaotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

3.2. Välja mõista XX-lt Aktsiaselts PlusPlus Capitali kasuks põhivõlgnevus 1 026,84

eurot, intress 105,05 eurot, viivis 359,94 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot.

3.3. Välja mõista XX-lt Aktsiaselts PlusPlus Capitali kasuks viivis tasumata

põhinõudelt (1 026,84 eurot) määraga 0,051098% päevas alates 31.07.2019 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni.

3.4. Jätta menetluskulud XX kanda.

3.5. Välja mõista XX-lt Aktsiaselts PlusPlus Capitali kasuks menetluskulude hüvitis

275 eurot, mis koosneb riigilõivust 225 eurot ja lepingulise esindaja kulust 192

eurot (käibemaksuga).

3.6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XX-l tasuda Aktsiaselts

PlusPlus Capitali kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

27.02.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-114711

Kohtuasi

Aktsiaselts PlusPlus Capitali hagi XX vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.10.2019 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja kaebus liik

Aktsiaselts PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), esindaja Carlo Kask

Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

3.7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

4. Toimetada

XX-le

otsus

kätte

avalikult.

Kohtuotsus

loetakse

avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 27.05.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse XX-lt (kostja) 1 483,39 euro saamiseks. Seoses kostjale mõistliku aja

jooksul makseettepaneku kättetoimetamise ebaõnnestumisega lõpetas kohus maksekäsu

kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 30.07.2019 nõude hagivormis, paludes kostjalt välja mõista põhivõla

1 026,84 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, intressi 105,05 eurot ja viivise 359,94 eurot.

Samuti palus hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata

viivise määraga 0,051098% päevas alates 31.07.2019. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda. Hageja palus rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole hagile vastanud.

Kostja ja Bigbank AS sõlmisid laenulepingu, mille Bigbank AS ütles ennetähtaegselt üles

kostja lepingurikkumise tõttu ja kuulutas laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 12.09.2017.

Kostjal oli tasumata laenujääk 1 026,84 eurot ja intress 105,05 eurot. Lepingu järgi oli Bigbank

AS-il õigus nõuda ka viivist ja sissenõudmiskulusid. 29.03.2018 loovutas Bigbank AS nõuded

kostja vastu hagejale. Kostjat teavitati sellest kirjalikult.

3. Kostjale hagimaterjalide kätte toimetamiseks tegi Harju Maakohus lisaks Pärnu Maakohtu

poolt

maksekäsumenetluses

rakendatud

meetmetele

täiendavaid

päringuid

rahvastikuregistrisse, Maksu- ja Tolliametile ja Kohtute Infosüsteemi. Kostjal puudus

registrites kehtiv elukoha aadress. Kohus üritas dokumente kätte toimetada e-toimiku ning

e-posti aadressi XXX kaudu. Kostjaga prooviti kontakti saada telefoni teel, helistades

numbritele KKKKKKKKK, kust tuli automaatteade, et telefonikõnet ei ole võimalik ühendada.

Samuti helistati numbrile OOOOOOOOO, millele vastas naisterahvas, kes kostjat ei teadnud.

Kostja tegelik elukoht ei olnud kohtule teada ja kõiki võimalikke vahendeid kasutades ei olnud

võimalik seda välja selgitada. Eelneva tõttu toimetati kostjale hagimaterjalid kätte Ametlike

Teadaannete kaudu. Avaldamise algus oli 20.09.2019.

4. Kostja hagile ei vastanud.

Maakohtu tagaseljaotsus

5. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

1 026,84 eurot, intressi 105,05 eurot, viivise 359,94 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot.

Veel mõistis kohus välja viivise põhinõudelt määraga 0,051098% päevas alates 31.07.2019

kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 275 eurot, mis vastas riigilõivule 225 ja

põhjendatud õigusabikuludele 50 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuli kostjal

tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude osas märkis maakohus, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1

kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja õigusabikulu 420 eurot oli põhjendamatu.

Hinnates asjas esitatud materjale ja pidades silmas asja keerukust ning arvestades, et kohus

rahuldas hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud kohtu määratud

tähtajaks hagile, ei saanud hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla suuremad kui

50 eurot. Riigilõivu (225 eurot) näol oli tegu põhjendatud kuluga. Seega oli kokku põhjendatud

hageja menetluskulu kokku 275 eurot.

Apellatsioonkaebus

6. Hageja esitas maakohtu tagaseljaotsuse peale kaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada

osas, milles kohus vähendas hageja õigusabikulusid. Tühistatud osas palus hageja asi saata

esimese

astme

kohtule

uueks

läbivaatamiseks

ja

täies

ulatuses

õigusabikulude

väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Maakohus vähendas ebaõigesti põhjendatud menetluskulude suurust. Ebaselgeks jäi, kas kohus

vähendas tunnitasu või hagile koostamise aega. Hageja kulud esindusele olid kokku 420 eurot.

Hagi ettevalmistamiseks analüüsis hageja esindaja järelmaksulepingut, tegi arvestuse

võlanõude summade väljaselgitamiseks, uuris kohtueelset menetluskäiku, teostas õigusalase

analüüsi, nõustas klienti ja kogus tõendeid kokku 3,5 tundi. Hageja töötunni hind oli 100 eurot,

millele lisandus käibemaks. Tegu oli põhjendatud ja mõistliku tunnihinnaga.

Vastus kaebusele

7. Kostja kaebusele vastust ei esitanud.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu tagaseljaotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt

tühistada ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus

otsus. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

vaidlustas apellatsioonkaebusest nähtuvalt maakohtu tagaseljaotsuse osas, milles maakohus

mõistis kostjalt hageja lepingulise esindaja kulude arvelt välja 370 euro võrra väiksema

menetluskulude hüvitise, kui hageja oli taotlenud. Muus osas maakohtu tagaseljaotsust

vaidlustatud ei ole. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu tagaseljaotsust vaidlustatud osas.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda

vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus

nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (Riigikohtu

11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11).

Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse esitajaga, et maakohus on lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel rikkunud diskretsiooni. Vaidlustatud lahendist

ei nähtu, kas kohus vähendas lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu või hagi koostamiseks

kulunud aega. Samuti ei nähtu vähendamise põhjus.

Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata

TsMS § 175 lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja

tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu 01.06.2016 määrus asjas nr 3-2-1-39-16,

p 13). Ringkonnakohus saab asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata teha

menetluskulude kindlaksmääramise osas uue otsuse, hinnates TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt

hageja lepingulise esindaja kulusid.

Arvestades praeguse asja mahtu ja keerukust on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja

vajalik ajakulu dokumentide komplekteerimiseks, analüüsiks, hagiavalduse koostamiseks ja

kohtule esitamiseks kaks tundi. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega ja hagiavalduse

koostamine ei eelda mahukate dokumentide läbitöötamist. Samuti on hagiavaldus vormistatud

varem väljatöötatud blanketile, mida on korrigeeritud vastavalt vastaspoole andmetele ja

temaga sõlmitud nõude aluseks olevale lepingule. Erinevalt tavapärasest hageja esitatud hagist,

on praegusele hagiavaldusele lisatud lõik kohalduva õiguse kohta, mille koostamise

põhjendatud ajaga ringkonnakohus arvestas.

Esindaja töötunni hind 120 eurot (käibemaksuga) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu. Esindajaks ei ole advokaat. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud

õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60 – 100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub

käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab

ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 80 eurot. Kohus võtab

seejuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis

mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.

Kokku on hageja põhjendatud õigusabikulude suurus 160 eurot (2 x 80). Õigusabikulud tuleb

välja mõista koos käibemaksuga, sest hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Seega tuleb

kostjalt hageja lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks kokku välja mõista 192 eurot, s.t lisaks

tuleb välja mõista 142 eurot (192 – 50).

9. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

10. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing

Parandatud 27.02.2020 määrusega

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capitali taotlus Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2020

otsuses vea parandamiseks.

2. Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2020 otsuse resolutsiooni punktis 3.5 sisalduv

viga, mille kohaselt mõisteti XX-lt Aktsiaselts PlusPlus Capitali kasuks välja

menetluskulude hüvitis 275 eurot, mis koosnes riigilõivust 225 eurot ja lepingulise

esindaja kulust 192 eurot (käibemaksuga), ja lugeda resolutsiooni punkt 3.5 kehtivaks

sõnastuses: „Välja mõista XX-lt Aktsiaselts PlusPlus Capitali kasuks menetluskulude

hüvitis 417 eurot, mis koosneb riigilõivust 225 eurot ja lepingulise esindaja kulust 192

eurot (käibemaksuga).“

3. Toimetada

XX-le

määrus

kätte

avalikult.

Kohtumäärus

loetakse

avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.